Järgmise aasta alguses tõuseb käibemaks 22 protsendini
ja 2025.-st aastast tõuseb samapalju ka tulumaks,
kerkides 22 protsendini.
Käibemaksu tõus toob juba selle aasta lõpuks kaasa ostubuumi.
Seetõttu peab Luminor panga peaökonomist lennu Uusküla
mõistlikuks teha maksumuudatusi väikeste sammudega.
Uusküla sõnul on inimestel juba praegu tekkinud hinnatõusu ootus,
mis tähendab, et suuremad ostud püütakse ära teha enne aasta lõppu. Ja see tekitaks sellise väikse tarbimisbuumi selle aasta lõpu,
ennetades seda käibemaksu tõusu ja loomulikult,
kui on selline tarbimisbuum, siis kaupmehed saavad hinda tõsta.
Külmkappi oleks võinud osta pool aastat hiljem,
aga nüüd ostetakse varem ära, kui tehasest
käibemaksutõusmist ühe protsendipunkti võrra,
siis tõenäoliselt on see nii väike, et selle pärast ei tasu
tormata poodi. Sellepärast ei ole isegi kaupmehel mõtet seda silda hakata korrigeerima. Seega, mida suurem on tarbimisbuum aasta lõpus,
seda suurem on tarbimise langus järgmisel aastal. Käibemaksu on kasutatud erinevates riikides just tarbimise
ajastamise jaoks ta on langetatud käibemaksu mingiks
perioodiks selleks, et inimesed rohkem ostaksid sellega
majandust elavdada. 2025. aasta alguses tõuseb tulumaks.
Nii oleks kasulik deklareerida kõik 2024. aasta tulud aasta
lõpu seisuga ehk tööandjaga tuleks jõuda kokkuleppele,
et aastalõpupreemiat või kasumit makstaks välja detsembris,
märgib uusküla. 1000 euro pealt 20 protsenti tulumaksu tähendab kahtesadat eurot,
aga mõni päev hiljem tähendab see kahtesadat kahtekümmend
eurot netotuluna tegelikult tähendab meie sissetulekud kaks
ja pool protsenti lausa. Omaette lugu on pensioniga ehk teisest sambast,
raha väljavõtmine võib hoogustada just 24. aasta lõpus
või teistpidi aasta lõpus makstakse vähem sisse,
sest uuel aastal saab rohkem tulumaksu tagasi. Finantsturgudele raha panemine, investeerimine on
pikaajaline projekte, pigem tasub panna niimoodi ühtlaselt
ja aasta jooksul oodatav tulu on enamasti palju suurem,
kui on see kaks protsenti aga jälle niisugune
psühholoogiline tõrge võib tekkida, mis tõenäoliselt ühe
protsendipunkti kaupa maksja liigitades ei tekkinud. Kolmandaks, automaks kui riik määrab korraga kõrge maksu
ja loodab, et inimesed muudavad oma käitumist kasutavad
näiteks väiksemaid või odavamaid või keskkonnasõbralikumaid autosid,
siis on selge, et ühe aastaga pole võimalik Eestis autoparki muuta.
Kasvõi sellepärast, et me impordime aasta jooksul vähem autosid,
kui meie teedel liigub, ütleb uusküla. Ja, ja kui see teade, et näiteks diiselauto hakkab tulevikus
olema maksustatud aga kõrgelt siis inimesed juba varakult
saavad otsustada, et nad ei osta diiselautot,
kui see maksan nende jaoks probleem, pigem on vajalik seda
maksu kehtestada niimoodi perspektiiviga,
et sellele siis inimesed saavad ka päriselt kohaneda.
