Ja. No. Ja. Olen Anneli Palo maastikuökoloog Tartu Ülikoolist  ja ma räägin loodusdirektiivi metsa, elupaikadest. Siin. Enne. Ma olen nende kirjeldamise, uurimise ja seirega tegelenud  juba ligi 20 aastat. Ta. Me oleme täna tulnud Lahemaa rahvusparki  ja Lahemaa rahvuspark oma unikaalse loodusega,  sealhulgas metsadega, kuulub üle-Euroopalise Natura 2000  looduskaitsealade võrgustik. Aku. Kuigi iga mets on kellegi elupaik, siis metsa elupaigaks me  peame ikka niisuguseid vanu ja struktuurirohkeid,  metsi, mis pakuvad elupaiku võimalikult paljudele liikidele,  eelkõige põlismetsaliikidele. Selliste elurikaste metsade, looduses ülesotsimist  ja hiljem andmete andmebaasi sisestamist nimetatakse  metsaelupaik ede inventeerimiseks või kaardistamiseks. Aga minu töö siin täna on hoopis varem kaardistatud metsaelu  paiku seirata see tähendab, ma kontrollin,  kas see elupaik on veel alles ja kas tema seisund on  paranenud või võib-olla mingil põhjusel halvenenud. Ja. I. Jah. Lahemaal leidub erinevaid metsaelupaiga tüüpe. Kõige tuntumad neist võiksid olla näiteks luitemetsad,  lammimetsad, pangametsad ja ka erinevat tüüpi soometsad,  aga praegu. Me oleme vana loodusmetsa elupaiga tüübis. Vanad loodusmetsad on ka koristamata jäänud tormimurrule  ja põlengule kasvanud metsad. Vanas loodusmetsas kasvavad kõrvuti erinevas vanuses puud. Sellises loodusmetsas leidub alati surevaid puid,  surnud puid, tüükaid ja lamapuitu. Hea on, kui see lamapuit on väga jäme ja kuulub erinevatest  liikidest puudele ning on erinevalt lagunenud. Seda enam pakub ta elupaiku puu eluajal. Asustamata teda erinevad liigid, neid on tuhandeid  ja tervelt pooled neist elavad surnud ja kõduneval puidul. I. Eestis tervikuna ei lähe vanal loodusmetsal kuigi hästi,  eelkõige on põhjuseks ulatuslik ja väga intensiivne metsaraie. Kaitsealadel on olukord parem, kuid me oleme kaitse alla  võtnud ikkagi varem inimeste poolt hooldatud  ja majandatud metsi ja põlismetsad siin on alles taastumas. Kuigi Eesti suurimad loodus metsa massiivid,  on valdavalt jõutud looduskaitse alla võtta,  aga paratamatult mõjutab kõiki metsi ka tegevus,  mis toimub väljaspool kaitsealasid. Seetõttu oleks oluline, et ka väljaspool kaitsealasid me  pöörduksime tagasi loodussõbralikuma metsade majandamise poole,  et säiliksid kaitsealade metsadevahelised,  koridorid ja ühendused oleks ka väljaspool kaitsealasid  oluline majandada metsi loodussõbralikult. A. Ju. Nii.
