Ära mina olen Marigendla Eesti keele instituudist.
Suvel on tore looduses viibida ja metsaasukatega tutvust teha.
Kui loomi tuntakse üldiselt nimepidi, siis linde võib-olla
nii hästi ei teata.
Tiivulistega on aga see eelis, et isegi kui otseselt ei näe,
annad helide järgi tuvastatavad näiteks,
kes meist poleks kuulnud rähni toksimist.
Aga kas osatakse nimetada mõnda muud nimetust peale rähni? Niisiis teemegi tutvust rähni arvukate rahvapäraste nimetustega.
Olgu öeldud, et rähni puhul tegu üldnimetusega.
Looduses elavad aga mitmeid eri liike rahne näiteks hall,
must või roheära.
Hulk rähni nimetusi onomatopoeetilisdeskri,
mis kujutavad linnud Rummeldamist vastu puud.
Seda teeb rähk sigimishooajal territooriumi märgistamiseks.
Näiteks puu käristis, kännu, Toristis, puu poristi
või puu koristi, mis tuleneb murdesõnast koris tama
ehk korinat tekitama. Rähni toidu hankimise viisi iseloomustavad puuraiuja
või puu õõnestajad.
Rahvasuus kõige levinumaks rähnixon, musträhn,
kes ongi üleni must, ainult lagipea on punane.
Sellest tulenevalt on lindu nimetatud mets Kukeks,
must Kukeks või nõgigikaks kõikvõimalikele musträhni
tekitatud helidele vastu puutüve viitavad nimetused nagu bakla,
põrr, lõka laud või metsa kärglinnu häälitsust matki vaid
nimetusi on metsa Kell must drill või vihmaprill. Niisiis rähnid ei ole üksnes rähnid.
Rahvapäraseid nimetusi on alati hea tunda
ja neid sünonüümidena kasutada.
