Tere, mina olen Mari-Liis Kalvik Eesti keele instituudist.
Räägin, kuidas Eesti eri paigus kirjeldatakse virmaliste vehklemist.
Sel aastal on Eestis olnud mitu võimalust vaadelda taevas
virmaliste mängu.
Virmalised on vaatepildina kahtlemata vat
ning pooleldi nõiduslik on ka nende nimi mis väljendab
midagi Wiretavat või virvendavat.
Kuidas rahvasuu virmalisi nimetab. Üle Eesti on näiteid selle kohta, et virmalised on põhjavalgus.
Nii oldi Lüganusel, et põhjavalgus lappa lastele,
see peab näitama valgust Kodaveres, et kui põhjavalgus one,
siis tuleb teist silma.
Setuset püha valgus õdagide ja öösega neutes taeva pääl.
Räägiti ka lappima valgusest, eriti sellest,
et virmalised näitavad lapimaale valgust,
muidu seda seal ei ole. Kinnitatigi Vigalased, kuid aebas vehkleb,
siis nägevad Lapimaarahvas valget ja Raplased virmalus lööb
üles lapimaale valgust peab näidatama.
Aga virmalised võisid olla ka isikustatud tegutsejad,
näiteks laplased, põhjalised või põhja.
Kursis, öeldi, et põhjalased on üleval, tuleb vist sadu
või kanget külma.
Viru-Nigulas, et Pohjalaised, näita tuld,
meile. Äksis mainiti põhjalasi sõdivat. Veel tähendab virmaliste vehklemine.
Laplased peavad pulmi Sangastes teatisel puhul aga öelda,
et lappi tütriku pilva rõivit üle pää mida teeb virmaliste
ajal taevas.
Lisaks vehkimisele ja vehklemisele kirjeldati Saaremaal,
et ta lekib pühale, balloytleb, Muhus lootleb
ja pöidel lõõgleb.
Põhi ehk põhjataevas võib nii põleda, kõrbeda,
põõnata, koita kui kolla. Audrust on teada, et kui Põhalt koldab, siis tuleb
talvepaelu lund ja sügise vihma.
Suure-Jaanist.
Et Põhe koedab keskaega, ajab suure valguse üles
ning hallistest, et põhipõõnab nagu juuniaab üles seda suve
ei näe. Mis puutub meresse, siis virmaliste Ljäemeri
peegeldab ja maksa meri läägib.
Viimane Kodaverest pärit väljend on Mattias Johann Eiseni
järgi seotud saksa mütoloogiaga milles maksa,
meri on jäämeri ning virmalised on nõiad,
kes mere kohal tükke tegemas käivad. Järgmise põhja valguseni.
