Teadust kõigile kui seirame satelliidi pardalt linnades
kasvavaid taimi, siis ei saa sellest kasu ainult taimeteadus,
vaid ka linnu, teadus- ja terviseteaduslinnuökoloog.
Marko Mägi räägib täna, kuidas satan.
Liitidelt tehtud taimepildid aitavad teada saada,
milline on linnades linnurikkus.
Ehkki ühtegi lindu ei tarvitseks seejuures satelliidipildi
peale jääda. Aga tervishoiuteadlane Hans Zorro annab teada uuringust,
milles otsiti seoseid linna taimestikku ja linnainimeste
kopsutervise vahel.
Ja leitigi seoseid.
Ainult et üsna üllatavaid roheluse, rohkemate linnaalade
elanikel kipub kopsumaht olema väiksem kui neil,
kelle elupaigas on rohelust vähem.
Miks tulemus seekord seebidine tuli, kuuleme võimalikke seletusi. Saates olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab,
saab teadust. Ja nüüd ajan juttu Marko Mägi ka, kes on Tartu Ülikooli
maateaduste ja ökoloogia Instituudi linnuökoloogia teadur
ja sellega seoses võib igaüks arvata, et juttu tuleb lindudest.
Aga peale lindude, huvitaval kombel tuleb tänases saates
juttu veel ka taimedest ja isegi satelliitidest.
Natukene sellepärast, et satelliitide pealt näeb võib-olla
taimi paremini kui linde.
Ma saan aru, et just sel põhjusel on teadlased ka teinud
selle uuringu, millest me täna tahame rääkida
ja kus Marko Mägi sa oled ka osalenud ja mille tulemused on
nüüd ajakirjas Picolodžikal applications avaldamist leidnud. Niisiis põnev Kolmnurk taevas, satelliit all maa peal,
taimed ja linnud. Minu jaoks on see veel isegi mitte kolmnurk,
vaid isegi nelinurk, sest et see on selline uuring,
kus minusugune võib öelda väliökoloog igapäevaselt nüüd
detailidesse ei lasku ja aga kuna ma olen seal üks autor,
siis mul teadlasena juba moraalne vastutus aru saada,
mida mu kolleegid kirjutavad ja kui ma oma andmetega
panustan nende töösse, siis ma pean seda elementaarseks,
et et ma saan aru, millest teised kirjutavad java enda nime
ei luba ju muidu kasutada, kui, et see asi on mul vähemasti
nii palju selge, et ma saan aru, et see on õige asi,
mis nad avaldavad. Nii et tõepoolest satelliidid, taimed, linnud
ja seda kõik linnakeskkonnas.
Ja need satelliidid tegelikult on ühed väga põnevad asjad
ja ja siin eelnevates saadetes on nad ju ka läbi käinud,
siin aga nüüd siis lindudega seoses.
Kui nüüd kuulaja mõtleb, et satelliidi pealt hakataksegi
lindu vaatama, siis lind üksi on liiga väike objekt,
et, et seda satelliidiga väga hästi ei näe. Võibolla teravamad satelliidid näevad, aga need see meetod,
mida siis meie kasutasime, oli võtsime satelliidipiltide
pealt taimestiku fotod ja arvutasime siis nende põhjal
taimestikku indekseid ja seostasime neid siis maa peal loendud,
loendatud linnu arvukuse näitajatega ja tahtsimegi teada,
kas ja kuidas satelliidi pealt nähtud taimestik seostub
linnurikkusega linnas.
Sa iseenesest on, on võib-olla lahtisest uksest sissemurdmine,
sest et tegelikult üsna paljudes ökoloogilistes uuringutes
on näidatud, et need satelliidiandmeid, mida meie kasutasime,
seostuvad üsna hästi erinevate mitmekesisus,
indeksite ka. Aga meie eesmärk oli nüüd, et üleeuroopaliselt seda vaadata
mitte ainult ühes kohas, vaid laiendada seda andmestikku,
kui meil oli 15 linna üle Euroopa.
Lõunapoolsemad olid Hispaanias Granada ja Ateena.
Kõige põhjapoolsem oli siis Soomes hüvas küla.
Tartu jäi ka sinna vahele, nii et tartu linnud olid ka seal
kenasti olemas, minu enda loendatud ja kenasti panustanud.
Nii et see satelliit, millega me mõõtsime,
mille nimi on Läntset kaheksa mis tiirleb meil pea kohal
umbes 700 kilomeetri kõrgusele, ta on seal umbes täpselt 10
aastat tiirelnud, loodetavasti tiirleb veel paarkümmend aastat. Ta toob meile väga ilusat informatsiooni.
Ja kui ma nüüd ei eksi, siis mulle tundub,
et suur osa niisugust maakera taimestikust tehtud piltidest,
mida me võime internetist näha, on just sellesama satelliidi
poolt tehtud, et kui te satute ilusasti ilusate värviliste maastikufotodele,
mis on tehtud kuskilt kõrgelt, siis on üpris suur tõenäosused,
kes on see salasellesama satelliidiga need tehtud. Küsin siis niipidi, jättes vahele selle küsimuse,
et kas, kas selle satelliidi pealt vähemalt linnuparvi näeb
küsin kohe ikkagi taimede kohta, mille jaoks satelliit on tehtud.
Mida Landsati satelliit oma ilusate piltidega teaduse mõttes
Tartus Tartu linna näiteks taimestikust näeb? Tal on selline hea omadus, et, et ta mõõdab praktiliselt kas
nüüd kogu taimestik, kui aga selle taimestikku siis rohelust,
mett, kaks indeksit, mida me kasutasime üks on rohkem
taimestiku jaoks ja teine niisugune üldine maastiku jaoks
ja aga põhimõtteliselt nad mõlemad hindavad seda,
kui palju on taimestikku, kui suure osa ta maapinnast katab.
Kui rohkelt seda taimebiomassi seal on, kui lihtsalt öelda
tänava peal jalutava inimese jaoks, siis me mõõdame seda
taimestiku mitmekesisust ja rohkust maapinnal lihtsalt,
aga miks seda võibki tekkida küsimus, miks seda mitte linnas
siis jalutades mõõta. Aga ilmselt see ongi metoodiliselt hoopis lihtsam kuskilt
kõrgelt satelliidi pealt mõõta, kui lasta siis teadlastele
erinevates linnades jalutada ja seda kirja panna,
mida me muideks olime ka teinud, aga seda on raske standardiseerida,
aga satelliit mõõdab alati, sõltumata linnast,
sõltumata asukohast, alati seda ühtemoodi.
Ja need andmed, mis me saame, seal on.
Me teame, et nad on kõik standardselt ühe ühtemoodi mõõdetud
ja seda inimlikku viga on seal minimaalselt. Kas satelliit taimeliike ka määrab? Tomoorbiidi pealt, nii võimekas ta siiski ei ole,
ta mõõdab lihtsalt seda üldist rohelist massi,
saadab oma kiired alla ja püüab sealt tagasi,
peegeldavad siis punast valgusspektrit ja infrapuna spektrit
ja selle põhjal siis arvutab seal, kui palju seda taimemassi
seal on. Ja nüüd siis tuleks ehk see taimedest saadav pilt seostada
selle linnustiku pildiga, mida teab. Venemaa pealt vaatori seirab täpselt nii.
Ja see iseenesest on ju suhteliselt lihtne,
kui on olemas satelliidiandmed ja meil on teada linnustiku andmed,
et kui palju linde mingis loenduspunktis oli siis esimese
hooga tundub intuitiivselt lihtne, et me lihtsalt seostamine
kaks andmestikku ära vaatama, kas need korreleeruv omavahel
ja saame tulemuse.
Aga see linnustiku andmestik ei ole sugugi nii lihtne,
et tavainimene mõtleb, et kui me mõõdame linnustikku
või loendame linde, siis see mitmekesisus tähendab reeglina seda,
et kui palju erinevaid liike seal on ja see ongi kogu mitmekesisus. Aga seda mitmekesisust saab mõõta väga mitmetel erinevatel skaaladel.
Kui me kujutame ette, et et linnustiku mitmekesisust
tegelikult on nagu üks täring meil laua peal
ja sellel on kuus erinevat tahku, vot siis sellel linnul
linnustiku mitmekesisus on täpselt samamoodi,
ütleme lihtsalt killustiku mitmekesisus,
aga seal on ka väga palju erinevaid tahke.
Me saame mõõta seal üks on see liigirikkus,
lisaks me saame mõõta funktsionaalset mitmekesisust
ehk siis milliste eluviisidega linnud seal on. Me saame mõõta filo geneetilist liigirikkust.
Millise evolutsioonilise pärandiga need liigid on ja,
ja neid võimalusi on mitmeid veel, mõned on hästi,
matemaatiliselt keerulised.
Aga aga neid on mitmeid ja neid me siis seostasimegi selle
satelliidi andmestikku, et näha, kas satelliidilt mõõdetavad
andmed seostuvad nende linnustiku mitmekesisuse andmeid. Ja kas nüüd selle uuringu peamiseks mõtteks on teada saada
veelgi paremini, kuidas taimestik ja linnustikku on omavahel
seotud või pigem vaadates tulevikku ja, ja teadlased
kosmosest taimi vaadata on palju lihtsam,
kui loendada linnas ringi jalutades ja palju nii-öelda
standardiseeritud siis edaspidi hakata nii-öelda
linnalindude arvet pidama ka nii-öelda satelliitide pealt. Taimi vaadates mõlemas on oma tõde olemas.
Eelkõige kuna see artikkel saigi avaldatud sellises ajakirjas,
mis vihjab sellele, et see metoodiline artikkel siis selge,
et me tahtsimegi eelkõige seda metoodikat testida,
et kas see on rakendatav üldse.
Ja kuna me saime teada, et jah, Need satelliidiandmed
ennustavad üsna hästi seda, mis toimub linnustikuga,
siis selge see, et tulevikus on see üsna hea nüüd teistele
järgnevatele uurijatele, kui nad tahavad midagi analoogset teada,
siis ei ole vaja nui neljaks ennast välitöödel puruks teha
vaid võib ka mõned asjad natuke lihtsamini andmekaevandusega
tegeleda ja siis neid satelliidiandmeid analüüsida. Muidugi see ei tähenda nüüd, et rohelise bioloogia peab
täitsa ära unustama, et selleks teada, mis ikkagi looduses toimub,
linnud oma ja ikka kokku lugeda, aga taimestiku hindamisega
on jah, Nende satelliitide pealt natukene lihtsam. Kuidas see seoste leidmine käis ikkagi satelliidipildi
ja lindude vahel, tänapäeval on väga-väga moes tehisintellekt,
tema leiab igalt poolt seosed üles, kus vaja on.
Kas selles uuringus ka Tehisintellekti me sel korral ei kasutanud,
et piirdusime ikkagi sellise traditsioonilise statistiliste meetoditega,
analüüsisime indeksite ja erinevate indeksite vahelist seost.
Ja, ja tegelikult oli üsna üllatav, et nii palju,
kui me neid seoseid seal analüüsisime, siis umbes neli
viiendikku neist oli statistiliselt olulised.
Ja veelgi toredam oli see, et nad reeglina seostasid
omavahel positiivselt, ehk siis mida rohkem oli taimestikku,
seda paremad olid ka siis linnustiku mitmekesisuse erinevad näitajad. Aga tuliga negatiivseid seoseid seal välja,
mis tegelikult, kui nüüd inimene kuuleb,
et negatiivne seos siis järelikult on midagi halvasti.
Aga kui nüüd see ümber tõlkida meie tavakeelde,
siis mõned negatiivsed seosed on ka tegelikult sisuliselt
positiivset meie jaoks, kui me peame silmas näiteks
linnalooduse looduse mitmekesisust.
Näiteks selline näide, et kui park on roheline,
siis see lindude omavaheline Felo geneetiline sugulus on madal,
ehk see kooslus on sisuliselt võib öelda,
et ta on suhteliselt mitmekesine. Ehk On teatud negatiivsed seosed, mis tegelikult annavad
meile positiivse sildi sõnumi, et olukord tegelikult seal
pargis ei ole halb või hea. Aga nüüd üks üks korralik park, ongi roheline nii-öelda
pealt vaadates suvisel ajal Tundub küll niimoodi, vähemasti Eestis, aga,
aga kui me mõtleme nüüd selle peale, mida see satelliit mõõdab,
siis ta mõõdab ta ei mõõda niimodi punktis seda rohelust,
ta mõõdab niimoodi 30 korda 30 aladelt seda
ja sinna satuvad ka kindlasti pargi kõrval olevad muud alad,
näiteks majakatused, teed ja need viivad seda rohelist
indeksid kindlasti alla negatiivse poole
ja ja Eestis muidugi need loenduspunktid võisid sattuda sinna,
kus oli palju rohelust, aga neid oli ka,
ma tean ise näiteks Tartus, kui ma lugesin keset raekoja
platsi noh, seal ei ole väga palju rohelist,
siis järelikult see roheluse indeks tuleb seal ikkagi
suhteliselt madal ja negatiivne. Et, et neid kohti on, on erinevaid siiski,
ja kui ma mõtlen nüüd Lääne-Euroopa linnade peale,
siis sealne olukord minu arust on märksa märksa kehvem
roheluse suhtes, nii et meie siin Eestis võime mõelda küll,
et jah, meil on park hästi palju, aga kui me mõtleme
üldisemas plaanis meil Euroopas toimub, siis pilt ei ole
kindlasti sugugi nii.
Nii roheline. Ja, ja mida suurem see park on ja mida vähem killustatud
rohelus on siis seda liigirikkam, see linnustik seal on,
tuleb. Välja jah, kõik sellised satelliidiandmed viitasid ikkagi
selgelt sellele, et mida paremas seisus on linna rohealad,
mida rohelisemad need linnaalad on, seda mitmekesisem seal
linnustik seal on.
Ja isegi selle artikli lõpus.
Me vihjasime sellele, et, et Euroopas on plaanis ikkagi
linnades ja üldse loodusolukorda parandada
ja me nüüd teame, et siin just mõni päev tagasi Euroopa
liidus võeti vastu see, see, see seadus tuleb sinnapoole
liikuda ja meie juba ennetavalt vihjesime sellele,
et seda tuleks silmas pidada kindlasti. Linnaaladel tuleks rohkem silmas pidada seda,
et erinevad alad oleks omavahel paremini ühendatud
ja mitte ainult lindudel, vaid kõikidel teistel organismi
rühmadel oleks seal parem elu. Kas me teame, et rohelisel on ju erinevaid toone ka,
mis paistavad kosmosesse välja, et kas need ka kuidagi
mängud olid et mida rohkem erinevaid rohelisi toone,
seda parem ka lindude. Rikkus jah, need satelliidid mõõdavad küll seal noh
sõltuvalt taimedest, see nüüd läheb taimefüsioloogias,
ma tean, et nad suudavad need satelliidid eristada ka seal
klorofülli hulka taimedes, aga, aga nii detailidesse meie
oma uuringutes ei läinud.
Piirdusime sellisena üldisema andmestikku ka,
et, et saada kiiresti suur üldpilt ette.
Võib-olla tulevikus läheme detailidesse ka,
ei ole välistatud. Ja kuidas tundub, kas see metoodika on väärt edasi? Ta vist no selle põhjal, mis meie nägime,
mina julgeks küll öelda, et see on väärt abimees,
mida võiks väliökoloog kasutada, selle asemel,
et jalad rakku mööda linna joosta. Aga miks mitte ka maapiirkondades sama meetodit kasutada? Täpselt, see on universaalne ja teised ökoloogilised
uuringud ongi seda teinud mitte ainult linnades,
vaid igal pool, kus, kus taimed kasvavad
ja kus nende kasva, ka seda satelliidi andmestikku saab kasutada.
Ma ütleksin, et ainult teadlase fantaasia seab need piirid,
kuidas ja kus neid kasutada. No tundub, et jah, et taimedel ja lindudel on omavahel
selline väga eriline seos ja taimestik ja linnustiku
omavahel 11 väga tugevalt mõjutavad ja kujundavad võib-olla
mõne teise loomarühmaga ma tea imetajate
või roomikutega nii hästi ei saakski taimede pealt vaadata,
kuidas nende olukorda Jah, ma arvan, et kui nüüd võtta linnamaastik,
siis kindlasti ei saa, sest et linnas lihtsalt ei ole neid imetajaid,
roomajaid võib-olla nii palju, linnud on selles suhtes hearühm,
et neid on lihtsalt palju.
Selle uuringu raames me ju lugesime ka kokku need linnades
üle 30000 linnu ja neid vaatluspunkte oli ikkagi üle 1000.
Ja muide, see andmestik oli ikkagi märkimisväärne,
et samasugust andmestikku nüüd teie imetajatega koguda ei välista,
et see on võimalik, aga, aga tuleb võib-olla rohkem vaeva näha,
võib putukatega putukatega on kindlasti natukene lihtsam,
et putukaid on ka palju, aga jälle tekib küsimus,
et kas linnas on putukad hea ja, ja kas neid on seal palju. Aga praegu rääkisime siis taimede ja lindude omavahelistest
läbi põimingutest linnades, mis paistavad kosmosesse kätt vestluskaaslaseks.
Marko Mägi. No on üks niisugune ütlemine, et puud on linna kopsud.
Ja eks mõnes mõttes ole ju õigus ka, et puud annavad linna õhku,
hapnikku oma fotosünteesi tulemusel lehtedes niisamamoodi
nagu kopsud annavad inimese verre hapnikku.
Aga nüüd oleks huvitav teada, kas linna kopsude,
niinimetatud linna, kopsude ja inimese kopsude vahel on ka
mingisuguseid huvitavaid seoseid märgata,
näiteks kopsutervise ja linna roheluse vahel. Ja üks suur rahvusvaheline uuring päris pikaajaline ka on
sellel alal nüüd tehtud ja avaldatud ka ajakirjas
Environment International.
Ja üks uuringu autoreid on Zorro.
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor,
on laboristuudios.
Mis uuring see siis oli ja mida seal täpsemalt teada taheti
saada ja teada saadi? Jutt on Kohordist, hingamisteed ja tervis,
keda me siis oleme üle 30 aasta juba jälginud.
Eelmisel aastal oli meil siis järjekordne uuringuvoor,
kus siis samadel inimestel saatsime küsimustiku.
Aga lisaks sellele on osadel inimestel tegelikult tehtud
kliinilisi uuringuid ja kuna see on hingamisteede tervist,
siis osa klinist uuringutest ongi seotud hingamisteedega.
Ja üks selline lihtne test on see, et näiteks üks näide on,
et sul palutakse väga sügavalt sisse hingata
ja siis välja hingata. Ja siis mõõdetakse, mitu liitrit õhku sinu kopsudesse mahub.
Ja siis teine näitaja on see, kui mõõdetakse.
Kui kiiresti sa suudad selle kopsumahu välja puhuda,
et sa hingad sisse sügavalt siis hingad uuesti välja
ja kui mitu protsent tee sellest, mis sa sisse hingad,
sa esimese sekundiga välja hingad.
Nende kohta on ka keerulised terminid, nagu forsseeritud vitaal,
kapatsiteet ja ekspiratoone sekundi maht kõlab,
aga kõlab hästi. Aga lihtsamalt öeldes ja et kui suur on su kopsumaht
ja kui kiiresti suudad seal välja hingata,
kui sa seda kiiresti välja hinga, tähendab,
et sinul on jällegi keeruline termin obstruktsioon mõnevõrra.
Ehk siis sinu hingamisteed, noh, ei ole,
torud ei ole sirged, vaid on natukene liiga krobelised,
liiga peenikesed.
Ja On teatavad kopsu siis probleemid. Obstruktsiooni sõda on poliitikahuvilistele viimasest. Jajah, ja noh, obstruktsioon on takistuste tekitamine,
seda võib tekitada riigikogus, aga seda võib tekkida ka
hingamisteedes tegelikult.
Ja teine on siis me vaatasime, et kui palju on siis rohelust
ja mis meile eeskätt huvi pakub, on see rohelist,
mis on sinu elukoha lähedal ehk siis tavapäraselt 300 500
meetri Sis kaugusel.
Noh, inimesed on natuke laisad ka, et parem on,
kui ta on elukoha lähedal. Et jällegi nii-öelda linna kopsud või siis ka teinekord,
et sa saad minna sinna sportima, kõndima,
mis on siis hea sinu siis tervisele.
Seda saab kaartide pealt vaadata, aga kui meil on sellised
suuremad üleeuroopalised uuringud, väga lihtne on seda
vaadata satelliidipiltide pealt. Sellest meil oligi selles saates tegelikult juba juttu ka
ühest teisest. Seoses nii väga hea, kui kuulajatel on meeles,
et jällegi satelliidiga vaadatakse, et milline valgus tagasi peegeldub.
Et päikeselt tuleb valge valgus, aga see valge valgus
koosneb erinevatest valgustest, nii et seal on natuke
rohelist ja punast ja, ja siis nende vahepealsed
ja senist ja taimed on erinevat värvi, nad näiteks suvelam,
puut, rohelised, aga sügisel lähevad nad näiteks punaseks
ja kollaseks. Et terve Taimann roheline ehk siis seesama terve taim
peegeldab kõige rohkem tagasi rohelist valgust
ja selle tõttu me näemegi teda ka rohelisena.
Kui taim on juba natukene haige, et siis ta pigem heegeldab
rohkem punast valgust ja on spetsiaalselt siis jällegi
valemit arvutused, mille järgi siis ongi,
et seesama satelliit nagu meiegi vaata, mis värvi need
taimed on, kui palju neid on ja siis elavusel hingab,
hindab kui palju on siis need rohelist taimestikku
ja sealt tuleb ka suhe, et selline nii-öelda see võib olla
maksimaalselt üks ja siis võib-olla ka miinus üks,
kui kõik on surnud ja miskit elavat ei ole ja. Kas on siis nii-öelda peaaegu vihmamets? No ütleme, et mu sõber, kes on siis tegeleb satelliidipilditöötlemisega,
siis noh, kõige suurema indeksi tegelikult tähendab see
rapsipõld ja kus on väga intensiivne, siis taimestik vihmamets,
tõenäoliselt ka sinna lähedale. Ahah, no raps annabki lihtsalt sellise kollase värvitooni,
kui ta parajasti Kui ta õitseb, aga no üldiselt seal on ka,
et vaadatakse nagu pikem periood, kui ta veel ei õitse,
või hiljem, et noh, et ka selline hästi intensiivne,
siis taimestik hästi tihe. Selge ja linnas ka 500 300 500 meetrit siis inimese. Et selles samas uuringus hinnati, aga ütleme,
et selle uuringu tulemused ei olnud päris ootuspärased.
Et meil on hüpotees, et mida rohelisem on,
seda suurem sul kopsumaht on ja seda rohkem sa hingad seal
esimese sekundi juures välja.
Aga selles uuringus tuli hoopis vastupidi välja. Vastupidi, hoopis vastupidi, oleks võinud vähemalt
neutraalne olla. Aga jah, et mingid asjad, et, et mis me uuringutes räägime,
et on siis statistiliselt olulised seosed on jäänud,
mingid asjad olid ebaolulised.
Aga mingid asjad näitasid, et on hoopis ka vastupidi. See tähendab siis seda, et kui elukoha ümber on palju
rohelust siis see kopsumahtu tegelikult ei kasvata,
vaid pigem pigem võib isegi vähendada. Pikemas perioodis oli hea, et osadel uuringurühmadele,
et meil olid siin ka mehed ja naised ja erinevad vanusrühmad,
et oli isegi see kopsumahu siis vähenemine,
aga see oli ju pikaajaline uuring, eks ole,
aga meil oli 30 aastat ja, ja meil on ka erinevad,
et linnad ja maapiirkonnad ja noh, et see erinevus ka
ja palju maid.
Et, et kõik need asjad on natukene sinna ka väga erinevad,
et riigid on erinevad, linnamaa on erinev,
aga, aga tulija pigem selline küll väga nõrk,
aga ikkagi selline vähenemine. Ja noh, ega meil väga head nüüd põhjendust ei ole,
miks, miks see võiks siis olla mida me ka teinekord näiteks
õhusaaste astma puhul oleme ka näinud samasugust seost,
et kus linna lähedal vee puhtas piirkonnas võib olla
teinekord isegi rohkemast maatikuid. Jälle jälle, aga see näitab juba mingi seaduspära. See mitte alati ei kehti, aga ongi, et need inimesed,
kes on hingamisteede probleemidega, et need ei taha enam
linnas elada ja siis nad kolivad, maapiirkond.
Põhjus ongi siis sedapidi hoopis ja et see,
et üks põhihüpotees on ka selles uuringus see,
et, et kui inimesel on teatavad probleemid,
et siis ta ei taha olla enam ses linnakeskkonnas
ja siis ta kolib sellesse sisse. Ja kolib sinna, kus on rohkem rohelust. Ja kus on siis rohkem rohelust?
Teadlased imestavad?
Jah, no mida me ka, noh ka muidu oleme näinud,
et noh, et linnades on ka ikkagi see trend.
Et, et miks inimesed linnast ära kolivad,
on ka üks põhjus, et me otsime seda rohelust.
Aga siis hakkame käima linnas jällegi autoga siis tööl mida
ma tahaksin ka, keda on hiljutine juhtum minu töökoha
lähedalt tartust ravila tänavalt kus siis oli plaan,
et seal on kaskede puiestee ja siis oli plaan,
et need kased üks rida puiesteest raiutakse maha. Aga, aga jällegi me kuulsime sellest ja siis
ja suhtlesime linnavalitsusega, suhtlesime siis koobiga
ja tegelikult on võimalik leida lahendusi,
et lihtsalt tuli rattatee teha pool meetrit kitsa tuli ära
jätta äärekivid ja koopoli ka sellega päri,
et autoga võib sõita 100 meetrit rohkem.
Mitte et autode ja teha läbi puiestee, vaid jalakäijad
tulevad otse autoga natukene ringi ja me suutsime vähemalt
praeguse plaani järgi, et linna maitstes tuli ka pressiteade. Et see puiestee on võimalik järgi alles jätta praegusel kujul.
Mitte ainult üks rida puid, vaid tegelikult noh,
et plaan üksinda puid istutame, uued.
Aga kui me võtame vana puu ja uue puu, et seal on ikkagi
päris suur vahe, et suurel puhul on nii-öelda suuremad linna
kopsud kui, siis väiksemad.
Et põhimõtteliselt, mis ma mõtlesin, see,
et tegelikult me pea saame ka survestada neid poliitikakujundajad,
et need puud ikkagi alles jäävad ja noh,
seda rohelust, et rohelist peaks säilitama,
et noh, kuidagi selle uuringuga, no et siin on ka nagu,
et seda uuringut ei tohiks tõlgendada selles mõttes,
et rohelus on halb, on ju, et see kopsumaht siis väheneb,
et me ei tea täpselt, miks, et. See tähendab seda, et vaja on veel edasisi uuringuid. Kuigi või ütleme, et seda nagu jah, et edasi uuringuid on vaja,
aga ka täpsemalt siis võib-olla ka uurida,
et kus, nagu need inimesed on ka pikemaajaliselt elanud roheluse,
siis kokku puutun, et kas nad on ka kolinud.
Et sellised andmed, et võib-olla sellest,
et kuidas seda uuringut nüüd edasi arendada,
et aga kuna see ravila tänav lihtsalt me siin võitlesime
ja seal on mul nagu sihuke südamel Ja see paganauuring andis ka sellise natuke vastupidise tulemuse.
No võib-olla saab veel tagantjärgi teada neid
liikumisandmeid ega ei tea neid ja neid võib-olla ei anta ka
nii kergesti. Jah, teatud aadressiandmed näiteks meil Eesti kohta on olemas,
aga ongi, et kuidas me nüüd ka kõik need riigid omakorda
siis kokku panema, et see ei ole ainult see üks riik,
vaid et siin oli ikkagi 22 erinevat uuringukeskust mõnes
riigis mitu linna.
Aga Eestist on jah, siis Tartu näiteks selles see,
seda me tegime pikka aega ka ja seda ei tahetud eriti ka
hästi vastu võtta, et kui sa leiad selle positiivse seose,
et siis on seda väga palju lihtsam publitseerida kui see,
kui sul on midagi sellist, mis ei ole nagu arvatavalt hüpoteesile,
siis vastu. Aga õnnestus ikkagi lõpuks läbi raskuste leida. Ja ei, no mitte nüüd hirmsaid raskusi ei olnud,
aga. Nii aga uuring algas siis juba 1990.-te aastate esimesel
poolel peale siis oli Eestile just taasiseseisvunud.
Kas Eesti oli ka ikkagi kohe kohe pundis? Ja et kopsukliiniku ülemast Rain Jõgi et siin on veel
omakorda nagu kaks uuringut, et üks, millest meil on ka
juttu olnud, on siis hingamisteede tervise,
et see on siis seitsmest Põhja-Euroopa keskus,
koosneb kohort ja teatavas osas on siis ka kattuvus selle
üleeuroopalise siis uuringuga, kus siis viiakse läbi rohkem
neid kliinilisi uuringuid. Kas uuring läheb edasi ka veel? Ja et noh, plaan on neid inimesi kuni surmani ikkagi jälgida
ja teatavat seos, et õhusaaste suremuse puhul me oleme ka
juba näiteks selles uuringus näinud Ja uuritakse siis tegelikult päris mitmesuguseid nii-öelda keskkonnategureid,
et nüüd oli siis jutt oli meil siin roheluses,
jutt oli õhusaastest, Jaajaga mürast.
No praegu on väga aktuaalne see teema nagu õhutemperatuur
ja kuumalained, eriti siin, suvega seoses ja,
ja nüüd on ka täheldatud siis liig suremust
ja püütud seostada seda siis kuumalainetega. Et kuumalained tavapäraselt me vaatame teistsuguses uuringus,
et, et see kohortuuring on pikaajaline, me pikka käelgem inimesi,
aga kuumalainete jaoks on meil lühiajalisemad uuringud.
Ehk siis, kui me teame iga päev, kui palju inimesi näiteks
sureb või haigestub ja me teame, mis tolle päeva temperatuur oli,
et siis me sellist lühiajalist analüüsi siis teeme.
Et selline lühiajaline päevade kaupa analüüs suremusega on
meil ka plaanis. Teatavad andmed on meil juba sur, magistrid küsitud
ja keskkonnaagentuurist ka temperatuuri andmed.
Et siin aasta lõpuks tuleb uuendatud analüüs.
Mõni nädal tagasi tuli üleeuroopaline analüüs,
kus külale kasutatud nädala keskmised andmed,
et, et see ei ole veel nii täpne analüüs.
Et, et see annab sellise üldise tendentsi.
Aga ilmselgelt ka 2022. Ootuspäraselt noh kuumalainete tõttu suri Eestis suurusjärk
paarsada inimest, aga see on nii-öelda need arvud siis täpsustuvad,
et et kui meil täpsed andmed tulevad, siis eelnevalt alati
on need arvud suuremaks läinud.
Et esialgu, aga meil on vähem täpselt näiteks nädala
keskmised andmed on ju.
Et siis mõju lahjeneb ära, aga kui meil tulevad täpsed andmed,
siis mõju siis suureneb. Et samamoodi on ka nende rohealadega, mida täpsemalt me
saame näiteks teada, kui palju rohelust on sinu elukoha ümber,
isegi satelliidist on võimalik minna kaartide juurde,
et siis need nii-öelda seosed pigem tugevnevad. No rohealade seostest eelkõige kopsu ja hingamiselundite
tervisega täna siis rääkisime, tuli välja küll suhteliselt
selline paradoksaalne tulemus, aga me ikkagi tegelikult jääme,
jääme veel selle seisukoha juurde, et rohelus on pigem
inimese tervisele kasuks. Jah, ja ega see need näitajad, mis me täna juttu,
need pole ka ainukesed, et, et siin on ka
südame-veresoonkonna tervisele mitmed muud haigused,
et et ja, ja täpselt samamoodi seal kopsuhaigustega.
On uuringud, mis on näidanud need seosed,
et nad on ikkagi positiivselt siis seotud,
et tähendab, tuleb asju veel edasi uurida. Ja aga aitäh, Hans sorr. Tänases saates oli juttu rohelusest, lindudest
ja kopsudest.
Juttu ajasid Marko Mägi, Hans Zorro ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem saade edaspidi kuulmiseni taas.
