I me never had tat Clos connection to. Tervist head vaatajad, meie hõimlaste uus hooaeg alustab  ning seekord käime mööda Soome ugrilaste jälgi meie naaberriikides. Jää õvasti, mu armas Tallinn, ees ootab aga pöörane seiklus. Kui vaadata Eestist põhja, siis seal on Soome,  Rootsi, Norra lõunas on Läti. Kuid tegelikult on see pilt märksa kirjum  ja kõikides nendes riikides elab meie sugu pagulasrahvaid,  meie hõimlasi ja selle saatesarjaga lähemegi külla oma hõimuvelledele. Uurime, mis elu elatakse nii meist põhja kui lõuna pool. Näha, kuidas see aastatuhandete vanune kultuur on püsinud  ja mis näoga ta on. Täna teeme kokku kolm reisi, ühel talvel ühe kevadel  ja ühel suvel. Ja see on väga väärikas paik. Meile väga haug maitseb sel teekonnal põhjala rahvaste  ja liivlaste juurde ei rända ma üksi. Minuga on kaasas ajaloolane ja siinse soome-ugri eluüks  eestvedaja Jaak Proses, kes aitab pikal teekonnal nähtu  lahti mõtestada. Selleks, et vanu traditsioone kohata, ei peagi väga kaugele minema. Juba Tallinn Helsingi laeva hommikusöögilauas võis saada osa maitseelamusest,  mida meie hõimlased on tundnud juba ammustest aegadest. Mingil huvitaval kombel on Karjala pirukas pidanud  ajaproovile vastu ning leidnud võimalike kaasaegsete  ja peenete toitude kõrval tee laeva restorani menüüsse. Meie kulinaarne rännak on ka juba alanud  ja mõnes mõttes olemegi juba nagu Karjalas kohal,  sest Karjala pirukas on täiesti saadaval tuhandeid kilomeetreid,  võib-olla eemal selle sünnipaigast? Jah, et no Karjala pirukat ongi igal pool Soomes võimalik  võimalik saada, nii et juhatab meid tegelikult karjalaste juurde. Ja, ja noh, tegemist on niisuguse traditsioonilise  siis söögiga. Aga ta on nagu natukene pidulikum, söök sellepärast et,  et põhiaines on, eks ole, riis ja noh, karjalas riisi  teatavasti ju ei kasva. Kelle pirukas see Karjala pirukas on? Ei, no see on ikkagi karjalaste pirukas,  nii et, et aga ta on levinud igale poole,  nii et tegelikult need toidud ju levivad rahvalt rahvale  ja mõni mõni rahvas hakkab teise rahva toitu enda omaks pidama. Näiteks võtame pelmeeni, mida venelased ütlevad,  et see on ju venelaste toit, eks, aga tegelikult on murdid  udmurtide toit, meil ongi murdikeelne sõna lausa. Nii et me võime siis siin geograafiliselt panna  ka ühes servas panna Norra lõhet siia täidise täidisena,  kuhu na peale ja võib ka kaviari panna, mis on  siis geograafiliselt noh, ju tõesti tuhandeid kilomeetreid  eemal ja tõepoolest, aga võib ka porgandit näiteks  ja umbes samalaadi pirukas on näiteks liiblastel  ja kõik see näeb välja nagu üks Eesti. Pastel. Nii ta näeb välja jah. Ja. Je. Meie esimene rännak, talvine reis viib meid Põhja-Soome,  kus saame näha, milliseid vanu traditsioone kohtab soomlaste  ja kaugel põhjas elavate saamide elus veel praegugi  ning milliseid nutikaid lahendusi on leitud,  et vana ja väärikas elus hoida kaasaegses maailmas. Ühe päevaga esimese sihtkohani ei jõudnudki,  sest talvine tee ei möödu just kuigi kiiresti. Esimese pikema peatuse tegime Oulust mõnikümmend kilomeetrit  ida pool asuvas kibines kus meetrise lumehangede vahel ootas  meid terve kari rahulik sarvilisi tegelasi. Põhjapõtru on siinses talus kasvatatud juba põlvest põlve. Napsu no napsu. I me never. Dat clos connect. Head. Okei, napsul on ook ees. Ta on väga rõõmus, et me tulime talle külla  ja see ongi tore suhtlus. Põdrakasvataja ja. Põdra vahel. Ja. Nagu näha, olid põhjapõdra eas ujus ja seda ei saanud raisku lasta. Lauri rakendas napsu koos kaaslastega saani ette,  et teha meile väike tiir oma kodufarmis. Ma pean tunnistama, et ma ei ole põhjapõtra  nii lähedalt elus näinud ja ma kasutan seda võimalust,  et teha pilt koos põhjapõdraga, kelle nimi on Jossep. Nii Joosep. Ma pean olema ettevaatlik, sest et tal on teravad sarved. Niisiis pidime õppima põtradega õigesti ümber käima,  et kõik oleks ladus ja ohutu. Põhjapõdrad ise olid juba kogenud saanivedajad. Nii see ripu arstide, toda nopija oi, osa opi irv opia osa lada. Tennisetuska see on odav armaase ma kaks saasta osta. Kui alamasta 10-st tule las järgi parda. Mutsite taas sõnade teele. 10 proseni parim sitasin. Ma ei hakuule Kui ma vaatan jaagu, siis Jaak seal ees tunneb ennast nagu  eriti hästi. Ma arvan, et Jaak on nii palju põlisrahvaste juures rännanud,  et et põhjapõdraga sõitmine ei ole tema jaoks midagi uut. Aga näed, siiski, teeb pilti. Ega asjata ei öelda, et põhjapõder on põhjarahvastele nagu  erakordselt oluline loom ja ma arvan, et see aitab  ka nende kuidagi vaimu turgutada. Aga seda tahakski küsida, et mis suhe on põdrakasvatajal  ja põdral, et kas see on ka nagu teraapialooma? Tehti esimärgiks näete, Baranhoresa. Ja toda avaras ja. Nagu Aivar viga, teraapia elamine ka ja. Liha nagu porohedasi Unt kiki toda. Kaiki see, et ta pidas maksa allaska, kui  ja ta et veega ei ole kita ja tagi muud,  et nagu tavalised tavalise inimese hooled  ja mured unaohtu, unaohtu. Lauri perekond on põhjapõtru kasvatanud juba 10 põlvkonda. Esimesed teadaolevad põdrakasvatajad ehk poromehed  tegutsesid siin farmis 1700 kolmekümnendatel aastatel. Nii pole midagi imestada, et nendesse loomadesse suhtutakse  siin erilise austusega, sest põhjapõder on toonud  toidulauale ja pannud riided selga ammustest aegadest. Alates põhjapõtradega on kokku kasvanud ka Lauri lapsed. Nagu näha, saab põdravasikaga isegi jalgpalli mängida. Milline näeb siis välja aastaring ühe soome põdrafarmis? Meil selle hoid, aluvella Borod on talvi roginas. Mes. Ka normaalist nelja kuuga tasemest teokas ta rinda,  aga ei ole. Rogina paekella tahe mis nii oia tahan ja see loputuseme. Taasse ja laenudavad palees, kuna uuel pääs Ester meni Render Hirder in deseeria. Ba. Kunnas on talle hetkel 10 kast. Ja. Ka sa nagu. Peosa on toimetust toota poro labud labud on,  mida ei ole, vähemalt brojäämeeste, tehke mulda,  tööd sellise. Põhjapõdra vasikad sünnivad maikuus, kuidas aga aru saada,  et kellele, milline põhjapõdravasikas kuulub,  sellepärast, et ühes karjas ühes pundis koos on mitme  siis põhjapõdra pidaja loomad ehk siis loomad on kõik segamini,  aga kuidas sa saad aru, et milline on sinu loom  siis tegelikult jälgitakse seda, kellele,  kelle loomale vasikas järgneb ja siis pannakse see  raamatusse kirja ja tegelikult peab selle üle kinnitama veel 12. Põhjapõdra pidajat ehk siis kolme punkti kinnitus peab olema,  et tuvastatakse, kellele põhjapõdra vasikas kuulub. Sa võid ju olla kümnendat põlve põdrakasvataja,  aga nägu pidi oma põhjapõtru ikkagi ära tunda. Pole võimalik. Kui suur kari põtru on tundras koos, siis kuidas saada aru,  millised on sinu ja millised naabrimehe omad? See tamite omaisteta on boro. Joka see poronomistajal on oma por korvamärgi  ega ta kuulas, see korv Nagu esimärgi toas on minu parkarvamürgi,  mida ma korva ja saan lõigatud toad viia mööda. Ja vasekorva. Sikerdame. Me jäi kalomeetrialane, aga. Seitme üks jäi kilomeetri kalane. Saa tulla ideest saks silma oki. Auku. Siin. Ja ta karvamärgi lugemine, nii seda seguopini. Aegu lugeja, jäta kirja, et nagu Boro tulen,  näed, see korvad, see kompi kaks püstitas,  on omaette, minge lased korvad sinna. Ja no aga äkki nagu Bern. Er jätame nagu vangi, mida ma di olu minu iso isa,  iso isa Ad. Korva Me kaks ja pool lihtsalt tavatasid  ehk ja see oli silon vähele käed nagu meeles,  sündi mõne lapseni, see on nüüd Anett tild alles siit. Ka see on nüüd taas nagu meesuus käes. Pole veel. Põhjapõder sööb umbes 300 liiki taimi ja suvel  põhimõtteliselt kõlbab talle kõik, mis on roheline. Ta sööb ka hea meelega seeni, aga talvine toit,  ta on selline. Ma ei tea, habe, samblik, sammal, mis kasvab kasepuude külge  ja see on väga tähtis talvine toit ja ma annan napsule nüüd  seda maitsta, vaatan, kuidas tal istub napsu. I. Näed ja läheb. See on nagu pulgakomm talle. Või suhkruvatt või? Tõeline maius. Näed, vaata, kuidas ta peenelt kõik ära korjab. Mitte midagi ei jäta külge. Rohkem pole, mul ei ole rohkem midagi. Aga ütle, mis lugu meie hõimlastel nende põhjapõtradega on,  et nad on nii kuidagi noh üks eks ju, aga kui kaua seda  põhjapõtra on peetud? Jah, neid põhjavõtta tegelikult väga kaua ei ole peetud,  et on kodust tud alles siin 13 14 sajand ja,  ja ütleme saamide saamide juurde jõudis ta  siis kuskil 17 18 sajand ja siis hiljem on niimoodi. Liikunud nii, et, et ega tegelikult põhjapõtru  siis niimoodi kasvatatakse ju tegelikult igal pool kogu  siis ka Venemaa tegelikult areaal, et et  ka neenetsid ja, ja enetsid ja kanasanid  ja ja, ja, ja handid ja kõik on tegelikult ju põhjapõdrakasvatajad. Ja hiljem on ta kogu aeg liikunud aina rohkem lõuna poole,  nii et, et lõpuks on hakanud põhjapõdra kasvatusega tegelema  ka komid. Ja siis ka soomlased. Põhjapõder on, ongi nagu elu elusümbol, seks,  et põhjapõder on, on liha, on piim, on, on kodu,  on soojus. Et, et ta on noh, äärmiselt niisugune loodussõbralik,  temas kasutatakse kõik ära ja ta tuleb toime hästi karmides tingimustes. Liha pärast kasvatab põhjapõtru galauri ning liha müüakse  näiteks ümberkaudsetesse, poodidesse ja restoranidesse. Aga selle kõrval on suur roll ka turismil,  kusjuures turism ei tähenda ainult põhjapõdra kelgusõitu,  vaid hõlmab oluliselt laiemat ampluaad. Mutantaga. Mida nagu mazingedasise omi tusi maha ma,  mida porongas, et nii on see, et ta tolle saksalane evibandi  Scorpio ni liikus. Ei osta, kumma ssaali? Tagahoones nime ongi ainult Borong Scorpion siin tagahoones. Selle tagahoones toodab Boronga Borrongi asetada kuvatavana  ja aborti. Por. Silideldi ja oieti selle audi. Ehk nagu auto ja oma, mida on tulnud teha? Ütles need Kui meil on kevad, siis Põhja-Soomet katab jätkuvalt paks lumevaip. Turismihooaeg on täies hoos ja see on siinsele rahvale aasta  kõige kiirem aeg. Kui põdrakasvatus edki on leidnud tee meelelahutuse maailma,  siis ammugi on seda teinud suusata. Kusjuures suusatamise ja põhjapõtrade vahel saab üsna mitu  paralleeli tõmmata ja seda seost läksime otsima lähedal  asuvasse Iso süete keskusesse, kus samuti üks perekond on  juba mõnda aega toimetanud. Wi start mui getes no So i Can. Yes Fis noo Ober he. Laasting s no in november so that's the time Start. Past siis on Stan. October Lig tolli day Firstkool aas et november First of may. Is? Havsno? VeinaLotta peab koos oma vennaga suusakeskust,  kuhu eestlased just eriti tihti ei satu,  seda põhiliselt kauge asukoha pärast. Samas on eraldatus just see, mille pärast iso süetesse  suusatama minnaksegi. Ja kui pikk sõit ette võtta, siis tahetakse kogeda juba  ehedat Soome talve koos kohalike toitude  ja kohaliku meelelahutusega. See tähendab, et nii Põhja-Soome suusakeskused kui  ka kohalikud põhjapõdrakasvatajad peavad panema selja kokku,  et olla külaliste jaoks ahvatlevad. The Net work is very Important eri. Have a lot of Small Business is an en te kest comesine eri  as a. Experience the Ho inis Winter aine. Tal esi sinna Pas hea. Et ere ana Travel compny The Bas is on the tais Brig People  in here. Annan. Ei Work tel g, et. A. Külalised on aga teadupärast valivad ja kui kaugelt tulnud  turistile tundub, et talle pakutakse midagi võltsi,  siis ta läheb lihtsalt ära ja räägib oma kehvast kogemusest sõpradele. Sellepärast pannaksegi kohalikule kogemusele  ja siinsete traditsioonide säilitamisele,  nii suurt rõhku. Accele Business is old on of teatre. So ive this businessi, not st fore work I think ma. Live here Business here an everything is. On are that in? What about your self you are from Sotern Finland So en. How you describe people Ho live her in this Norn Finland. Definitely a diference moore melo ees e go ing its not stress. Im viemand it s owes ja no lugete Bright sid everething. This ti there is no rush to go to play ses there is not in  man thing. You just go out sid oi. No ordi st Walk in forell. Park just on way. Ts. Sild. Ja. Kuna olime nii kaugele sõitnud, siis tahtsime isegi proovida  Põhja-Soome kogemust. Nii pandigi kohaliku restorani pliidid huugama  ning kapist võeti välja põhjapõdraliha rääbist  ning sügisande kohalikke marju ja seeni millest traditsioonilist,  ent samas moodsa aja puudutusega roogasid teha. Täste paigast. Maalikad kaiki mahtu alles traaga ained on ta paigas  ja kõiki sind, marjad on paigalda keralil ostetu. Ja see mees toornkaristusliha. Alandlikk. Ta tast I botis muiko muiku rääbis, meil on Peipsi räävi. Ja on väga mõnus rukkileivas paneeritud. Hästi selline tuttav maitse eestlasele et meenutab natukene  ikka rääbist, nagu et ega räpis meile väga võõras kala ei  ole ja see on ka üsna sel traditsiooniline  selle paiga toit. Äris on Soomes väga traditsiooniline kala  ja just eriti Põhja-Soomes. Nii et me sööme tõesti traditsioonilise toitu. Samamoodi olid traditsiooniliste toitudena laual  põhjapõdrahautis ehk poronkäristüs ning pliinid,  mida pakuti koos haugimarjaga. Lisaks veel kohalik juustuvaagen põhjapõdrasingiga. Bora pagasi mess, see oste taas üks üle oste anuaia kaki  pala pagasimees ühe nädala veega. Meile ja Bookaristus üks must seal on eri paluja kaki järgi. Ja ma jätsin endale siis viimaseks ampsuks  selle põdrakäristuse või poronkäristus. Nii esimest korda, siis proovin ma põdratoitu,  põdra käristus, poronkäristus. Ja. Kuidas maitse? Kõik maitsed kokku, et siis saab õige tunne. Hüva. Väga-väga maitsev. Kõik need hapu, see kartulimaitse, see, see mõnus selline kauaküpsenud. Põhjapõdraliha väga mõnus tervik, super. Ei. Muide, põhjapõdra liha pidavat oma loomult olema juba  nii maitserikas, et selle valmistamisel ei kasutata maitse  parandamiseks mingeid vürtse. Peesaab lihtsalt soolast. Kõhud täis, oli aeg edasi liikuda ning lihtsalt ühte  järjekordsesse motelli ööbima minnes avastasime eest vägagi  erilise majutuse, mille algsed juured ulatuvad samuti  tuhandete aastate taha. Esmapilgul. Dust mingite jurtade või püstkodade või igludega,  kus sa sellega tegemist on hoopis tükkis nutihütte. Ja see, härra, kes seal seisab, juhib kogu seda värki oma moblast. Et need on, tal on seal, selles käe sees on kõik,  ta kontrollib nende temperatuuri, valgust,  kõiki värke, aga ta lubas meile näidata nii,  et lähme ilm lähemale. Ei. Aga kiki, kuna sa Kõik on korras. Soome uurilaste kojad on olnud olemas aastatuhandeid,  kuid siin on koja olemus viidud täiesti uuele tasemele. Ütleb, et siin sees on isegi tualett. Lisaks elementaarsetele mugavustele, mida leiab  ka parimates hotellitubades, oli iga koda varustatud  internetiga ning nutitelefoni teel kaugjuhtimisega. Tahad kohale saabumise ajaks panna toa sooja,  siis selleks piisab vaid telefoniekraanil nupu vajutamisest. Samuti saab kaugelt tööle valgustuse ja muud vigurid. Et kojad asusid järve jääl, oli isegi kalameeste peale  mõeldud alad kalasta. Haukastatema luukunst. Kaera ta. Ja sa parimat. Kui see uppuma siit Lähen lähen tulle tule, kuna tahaksid tulla peamootori. Siit edu etenduse terase saabud ju lugu tuld terassilda. Eda aia tund keskele, järvi ja parki. Siit täna ana kaplasta ankur. Satelliidil ankur sähemootori rebipäev. Siin. Ja siit. Spaa se? Terasida hüppaja järve uima Tajota irdorillimuka  ja pasta lamasara osa makara tu. Siin Ranua, see on minu arust täiesti suurepärane üllatus. Need on iglud, mis on kahtlemata väga-väga tänapäevased,  see on tehnoloogia viimane sõna. Samas ma vaatan seda vormi ja ma vaatan sinu otsa. Räägi mulle ära, mis lugu see on selle kujuga. No selle kujuga on selline lugu, et on minu meelest ära  kasutatud eht soome-ugriliku mõtteviisi,  ehk siis kaasaegne tehnoloogia on toodud loodusesse  ja tehtud seda koja kujul meie niisuguse ürgelamu kujul. Ja seda me siis näemegi, et nende vigurde läbi on võimalik  siis vahetult loodusest osa saada, kala püüda  või linde kuulata mööda seda järve, kas mööda jääd siin  ringi sõita või siis või siis suvel sõuda. Nii et minus tekitab see vaimustuse tunde  ja tegelikult niimoodi jäävadki need põlisrahvad ellu kasutades. Enda enda kasuks ja teiste teenindamiseks  siis sugusi, kaasaegseid tehnoloogiaid ja neid oskusi,  mis neil olemas on. See kontseptsioonina on mingi 10000 aastat vana. 10000 võib-olla väike liialdus, aga. Aastatuhandeid oli üks loomanahk ja või viis loomanahka  ja miinus. Kuus lehti, siis tehti samasugune koda, aga nüüd me näeme,  et see koda on varustatud väga kaasaegsete tehnoloogiate See on väga kihvt, siia ma jään, ma ei tea,  kes selle kinni taob sest see maksab kolm korda rohkem kui  tavaline tuba, aga ma arvan, et see on 10 korda rohkem väärt. Nii et poisid ja tüdrukud, Jaak, ma ei tea,  kus sa ööbid. Tahad siia tulla, siin on kitsas voodi. Poisid, tüdrukud, kurat, raha trükitakse iga päev juurde,  ma arvan, et see üks öö siin kaunil lapi järvel on seda väärt. Ta. Järgmises meie hõimlaste saates jõuame Rovaniemisse,  kus külastame Lapimaa elu, tutvustavad muuseumit. Inaris, uurime aga, mida tehakse saami parlamendis. Tervist armsad Saami parlamendi. Liikmed. Teid näidatakse Eesti televisioonis. Ning püüame selgeks saada ka Inari saami keelt ühte sõna me  teame inari saami keeles, see on takka takka  ja see tähendab aitäh, aga äkki saame midagi muudki selgemaks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi rääkis Inari saami keeles  vaid mõni kohalik perekond siis nüüd on rääkijate arv  kasvanud mitmesajapealiseks. Kuidas see võimalikuks sai, sellest juba nädala pärast. Kõike paremat ja kohtumiseni. Trükised, ma võtan need kaasa ja viin meie raamatukogusse. Ja. Ja. Ja. Ma.
