Mitu aastat kestnud rahvusvaheline Naturaalade inventuur on lõppenud. Praeguseks on Eestis Natuuravõrgustik paigas  ja kaitstavate liikide elupaigad kindlaks tehtud. Kalauurijad tegelesid kaks viimast aastat tõsiselt  loodusdirektiivis olevate kalade elupaikade ülevaatamise  ja uute otsimisega. Selle töö tulemusena sai Eestis kaitse alla 11 kalaliiki. Tuntumad nendest lõhe harjus siigsega, aga paljude liikide  kohta puudusid üldse andmed. Vaatame nüüd üle, kes need vähem tuntud tegelased  siis on. Suure osa kontrollpüükidest, eriti nende väikeste kalade kontrollpüükides,  teeme elektriagregaadiga. Aga meil on selline elektriagregaat, ega ta kala ei tapa,  kui me kala tagasi laseme, siis ta ujub kohe minema. Nende väikeste kaladega on see häda, et ega kaluritelt  ja õngemeestelt nende kohta palju infot ei saa. Suurte kalade kohta, kes huvi pakuvad õngemeestele  ja kaluritele Nende kohta saab infot ka nende saaki põhjal. Praegu on siin peale paksukojalise jõekarbi,  keda kaasijões on hink ja võldas Olulisem kui nende liikide endi kaitse ongi see,  et kui me kaitseme neid liike ja nende elupaiku,  siis me kaitseme. Ühtlasi neid elupaiku, mis on olulised mitte ainult hingule  ja võldasele, vaid tegelikult kõikidele kaladele. Kui võtta näiteks võldas, siis ta asustab jõgedes põhiliselt  just neid kiirevoolulisi kivise, kruusase põhjaga lõike  ja kärestikke. Aga see ongi meie jõgedesse vääriselupaik,  millest jõgede kalarikkus tavaliselt sõltub. Ei ole mingit kahtlust terves Euroopas ja maailmas,  ka magevete kalastik kannatab eelkõige elupaikade kaotamise tõttu. Kaovad ära kudemispaigad, kaovad ära noorkalade kasvualad. Kõige rohkem kannatavad sellised kalad, kes vajavad pikki  rändeid oma elu jooksul. Koelma on ühes kohas. Toitumisala teises kohas nemad on kõige suurema ohu all  praegu ja põhiliselt igasuguste rändetõkete tõttu. Näiteks pais ei lase lõhel minna koelmule. Kui paisust allpool ühtegi koelmut ei ole,  siis see jõgi on lõhe jaoks. Esialgu tekitas imestust isegi vastuseisu,  et milleks on kaitstavate kalade nimekirjas siiani tundmatud,  üsna tähtsusetud ja Eestis ka mitte kõige haruldasemad kalad. Nüüd on selgeks saanud, et needsamad esmapilgul kõlbmatud  kalad jagavad elupaiku inimeste poolt kõrgelt hinnatud kalaliikidega. Nende nõndanimetatud mõttetute kalade juures võib esineda  ka teadlastele huvipakkuvaid füsioloogilisi ilminguid. Pink võib moodustada sellise vormi mis paljuneb. Ilma isaskalata, see on selline täiesti kalade hulgas väga haruldane,  viis paljuneda, et ei olegi tingimata selle vormi isast,  vaid kasutatakse lähedasi, teisi kalu isase rollis,  aga kõik järeltulijad on emased ja kõik tunnused on pärinud  oma emalt. Isalt ei, ei saa nad mitte midagi kaasa. Vingerjas on Eestis täiesti harukordne kala selles mõttes et  vingerjas on võimeline hingama lisaks tavalisele lõpuste  kaudu hingamisele ka soolega. Ta võib tulla pinnale, neelata õhku. See õhumull neelatakse tal soolde ja, ja sooles toimub gaasivahetus. Pärast võetakse uuesti uus ports õhku ja pitsitatakse see. Õhk soole kaudu välja, mida vähem on vees hapnikku,  seda rohkem ta mingi ajani käib pinnal. Ja lisaks on tal veel teatud sellised füsioloogilised kohastumused,  et ta suudab ka suhteliselt hapnikuvaestes tingimustes  hakkama saada, kui ta isegi pinnale ei pääse,  siis ta laskub nii-öelda letargiasse ja ja muutub väga passiivseks,  energiat ei raiska ja, ja siis ka erilist gaasivahetust tal  vaja ei ole. Eestis ei ole vingerjas haruldane kala, aga Lääne-Euroopas  on ta peaaegu kadunud. Põhjus on see, et jõed on sirgeteks kanaliteks aetud  ja kadunud vingerjale sobilikud mudased ning  taimestikurikkad elupaigad. Üks loodusdirektiivi liike on veel võldas  ja võldas on selline. 10 12 sentimeetri suurune väike põhjaeluviisiga kala. Tavaliselt on ta elupaigad kivide all, jõgedes on võldase  levik põhiliselt seotud kärestike ja kiirevooluliste kivise  kruusase põhjaga lõikudega. Ja mis võldast praegu ohustab, on, on just nende kärestike  ja kiirevooluliste lõikude nappus. On teada, et vähemalt kuues väikejärves on ta meil Eestis esinenud,  aga tänaseks on võldas säilinud ainult ühes väikejärves. See on Saaremaa Karujärves. Kõigist teistest väikejärvedest on ta tänaseks juba hävinud. Võldas on suhteliselt nõudlik vee kvaliteedi suhtes  ja vee hapnikusisalduse suhtes. Ja enamiku väikejärvede gaasirežiim on lihtsalt võldasele. Vastuvõtmatuks muutunud. Ongi viimane aeg hakata ta elupaikadele tõsist tähelepanu pöörama,  sest mitmetes Euroopa riikides, näiteks Taanis Kus varem võldast oli, on ta tänaseks täiesti kadunud,  sest elupaigad on kadunud. Ja kui juba elupaigad on kadumas, siis tavaliselt enam Erkki päästa ka ei õnnestu. Võldase elupaigad on tähtsad mitte ainult talle endale vaid  vähemalt pooltele vooluveekogudes elavatele kaladele. Eesti jõgedes elab umbes 40 kalaliiki. Kaitstes võldase elupaiku, kindlustame elu veel 20-l kalaliigile. Paksukojaline jõekarp on üks liike, kes väga otseselt sõltub võldasest. Nimelt võldas on nendel kärestikulistel jõelõikudel üks  kõige tavalisemaid liike. Ja võldase peal arenevad paksukojalise jõekaardi vastsed glohiidid. Ja kui ei ole võldast, siis ei ole ka varsti enam  paksukojalist jõekarpi. Kui eelnimetatud mittesöödavad kalad ei paku kaluritele  mingit huvi, siis tõugjat ohustas just väljapüük. Tõugjas ei ole Eestis otseselt hävimisohus,  sest ta on kaitse alla võetud. Tõugjas on Eestis oma leviku serva peal. Meist põhja pool ta enam hakkama ei saa. Ta eelistab soojemaid, elupaiku. Tõuges on röövkala. Väiksena nagu kõik teisedki kalad toitub planktonist mingi  aja ja siis läheb röövtoidule üle. Ta on tuntud rändaja ja suuremad veekogud sobivad talle  eluks paremini. Noorjärgud püsivad mõnda aega nii-öelda kodukärestiku läheduses. Kaitsealad peaksid tal ka eelkõige hõlmama ikkagi kudemis  alasid ja peaks jälgima, et et kudemiseks sobivad alad  oleksid jälle kättesaadavad, kui tõuges oma toitumisaladelt  liikuma hakkab. Et ta ei saa niimoodi, et on üks lühike jõelõik,  kus on kärestik ja et seal ta kogu oma elu veedakski. Siin kalamajandis. Või ikkagi igaks juhuks katsetame, teeme nii-öelda pilootprojekti,  et kuidas õnnestuks tõug ja inkubeerimine juhul,  kui selleks suurem vajadus peaks mingil põhjusel tekkima. Asustamise ideoloogia viimastel aegadel on  ka selline, et ei tahetagi neid kalu asustada uutesse veekogudesse,  vaid nendest kaitsealustest ja haruldastest kaladest. Eelkõige toimub ikkagi taasasustamine sinna,  kus ta on kunagi olnud ja sealt kadunud või  siis olemasolevate populatsioonide tugevdamiseks. Jõgede asustamine kalakasvanduses kasvatatud kalaga on  viimane abinõu. Nii kaua, kui meil on veekogudes looduslikud populatsioonid  tuleb teha kõik selleks, et säiliksid sobilikud elupaigad  erinevatele kalaliikidele. Korralikult kaitstud elupaik tagab liigi normaalse arengu. Sel suvel avastati Filipiinidelt uus linnuliik,  keda kohalikud tundsid ammuilma pidingu nime all. Kuid maailma ornitoloogidele oli ta seni tundmatu tegelane. Eestist maailma jaoks uut linnuliiki avastada,  Pole lootustki. Seepärast tuleb rõõmu tunda sellest, kui meil õnnestub üles  leida mõni ammutuntud linnuliik, kes on otsustanud Eestisse  pesitsema kolida. Paar korda aastas saab siin Eesti ornitoloogiaühingus kokku  linnuharulduste komisjon täna just nimelt see päev,  kui nad siin kogunevad ja muuhulgas tuleb täna arutusele see,  kas kaelus kärbsenäp kuulub meie haudelinnustiku  või ei kuulu ja seda lähmegi vaatama. Linnuharulduste komisjoni liikmed ongi need,  kes otsustavad, kas mingi uus või haruldane liik Eestis väärib. Kohta meie linnunimestikes või mitte. Otsustamine käib komisjonile saadetud ankeetide põhjal,  kus linnuvaatlejad oma leide kirjeldavad. See tee tuli läbi käia ka meie loo kangelased. Kaeluskärbsenäpi. Ankeedid olid teil kõigil saadetud isaslind emaslind väga  hästi määrab, saavad hästi dokumenteeritud,  hästi põhjalik kirjeldus, siin on tüüpilised tunnused see  valge laikoosungite. Tüvikul on lai, tuleb üsna siia välistiiva serva,  siis mitte suvele on haaratud kaelus, muutub niisuguseks  allikamaks kael, külm tonaalsus ja mingit soe tonaalsus e tiivad,  hoosuled on mustemad kui must kärbsemad emal,  kellel on pruunikamad, ei ole nii selgelt kontrasti all alla  selle ja. Korralikult täidetud ankeedid ja selged fotod tegid  selle uue liigi kinnitamise lihtsaks. Seevastu uute pesitsejate vanusemääramine osutus keerulisemaks. Minu arust peaks palju pruuni välja nägema,  kui see oleks teise aasta, igal juhul on ta ikkagi jah,  korralik, kas seal teisi pilte ka või? Ideaalis oleks pidanud mõõtma laba voolu juurde valge laigu  pikkust lava katte sulgeda siis oleks määrata,  siis oleks saanud iga. Proportsioonid jälle sama ainult selle pildi  ja ma paneks ikkagi, et lihtsalt lihtsalt vanalinnas pluss üks. Praegu oleks see asi on ju selge, et, et kirja lähete  vanalinnud mõlemad loomulikult pesitsevad linnud. Pesitsemine. Tõestatud. Siis. Esmas pesitsemine emalinnu puhul, jah, vanust ei pane täpselt,  jah, vanalinn. Kärbsenäppide puhul komplitseerib olukorda veel see,  et erinevatest liikidest kärbsenäpid võivad omavahel anda hübriidjärglasi. Emaslinnu puhul probleemi ei ole, et ta hübriid oleks,  see on ka nagu pildi pealt nähtav ja pealegi siin on. Teksti selle kohta veel täiendav info, et,  et, Lihtsalt need emased hübriidid, need ei kipugi pesitsema,  et nad ei oleks sama. Järglasi. Kirja läheb siis see ajavahemik 11.-st juunist,  kuni viimane vaatus oli keedi põhjal viies juuli 2004. Kogu see vahemik pesalõitud ja poegade arvu ei tea. Tegemist on puht puhta paariga, et, et ei ole hübriididega,  mis on nende õige sageli on ette tulnud neid hübriide Nii saigi kaeluskärbsenäp Eesti haudelindude nimestiku ees  on seal ootamas juba üle 200 liigi värskemad meile pesitsema  asujad enne kaeluskärbsenäppi on tamme kirjurähk  ning väike käosulane. Täna sai kaelus kärbsenäpp nagu pesitsejate nimekirja,  et kas sellel eelnevad ka mingid etapid,  et kõigepealt on eksikülaline, siis läbirändaja,  siis lihtsalt kohata. Ja lõpuks leitakse pesa kuskilt. See sõltub tõesti liikidest, et on mõni liik,  kes siis tasapisi meie alale on levimas. Et esimesed vaatlused on tõesti võib-olla eksimised  juhuslikud siia satuma nagu näiteks kuldhänila ni. Mõningatel juhtudel jälle on nii, et, et lind ongi  üliharuldane eksikülaline aga satub mõnda kohta lihtsalt  õigel hetkel kaks sobivat lindu kaks paarilist  ja jäävadki vesitsema, nagu näiteks siis Kaerus kärbsena sel  aastal Saaremaal. Eesti linnustiku nimekiri kasvab iga aastaga. Põhjuseks see, et linnuvaatlejaid tuleb üha juurde  ning haruldasi linde jääb üha harvem kahe silma vahele. Uusi haudlinde lisandub Eestisse 10 aastaga kaks kuni kolm liiki. Tunduvalt rohkem kui meil pesitsevaid linnuliike kaob. Haudelinnustiku nimekiri ka pigem suureneb,  et kas see võib olla seotud sellega, et kliima on pehmemaks  läinud või maastik on muutunud, seal on rohkem  ja uusi elupaik. Või millega seotud võib-olla vaadates siis väike-käosulast,  kes on nüüd tõesti uus pesitseja seal Eesti kagunurgas see  on liik, kes eelistab selliseid kinni kasvavaid niite,  kus on juba väike võsa peale tekkimas. Et vot sellist elupaika on nüüd kõvasti Eestis juurde tulnud  viimase 10 aastaga ja võibki arvata, et,  et tal lihtsalt noh, varem ei olnud sobivaid elupaiku  nii palju ja nüüd on ta siin sobiva koha leidnud elamiseks  ja ja ilmselt selle liigi arvukust võiks kasvada lähiaastatel. Kaelus kärbsenäpi pesakoha Saaremaalt pidula mõisapargist  avastasid kohalikud linnumehed kuid enamus Eestis kohatu  haruldasi liike läheb aga hoopiski Soome linnuvaatlejate kontole. Jah, nii see on, et meil selline linnuvaatlemine ei ole  sugugi mitte nii populaarne, kui see Soomes on  ja soomlasi on, neid aktiivseid linnuvaatlejaid  ja häid linnutundjaid on kordades sadakond korda rohkem kui Eestis. Ja, ja, ja eestlased käivad ka mõnevõrra vähem linde vaatamas,  et kui ikka rohkem käiakse, siis ka rohkem nähakse  ja ja tõesti, harulduste komisjonile tulnud ankeetidest on  valdav enamus siis Soome linnuvaatlejate ankeedid. No Eesti on esiteks lähedal siis teiseks siin on palju  riklikum linnustik kui, kui ütleme Soomes siin on suuremad märgalad,  loodus on ehk mitmekesisem, mingil moel. Aga jah, suured rändeteed lähevad siit üle Eesti  ja need tähtsad teatusalad on Eestis Soomes märgalad juba  põlluks pandud, kuivendatud juba aasta saad tagasi,  et see on üks põhjus. Nii on Soome pongarite ehk siis linnuharuldusi koguvate  ja nende eest punkte arvestavate ornitoloogide toel  ka meie linnunimestik täienenud. Võib ennustada, et, et lähiaastatel siin leitakse veel noh,  ikka mitukümmend uut liiki Eesti nimekirja just neid  eksikülalisi Osooni. Keskkonnamäng on Peipsi järve ääres kauksis  ja nagu ikka, on võistlustules kaks võistkonda Iisaku  ja Ulvi kaugsi loodusmajas selgeks, mida  selle paiga loodus pakub. Peipsi ranniku puhkeala läänepoolseks piiriks on avijõgi  ning idas lõpeb puhkeala Eesti-Vene riigipiiriga. Põhjapiiri tähistab Kurtna järvestik, mis oma 40 järvega on  Eesti suurim. Puhkeala on üks Eesti ürgsema loodusega piirkondi valitsevad  lodu soo, palu ja laialehelised salumetsad. Peipsi järve kaldal on säilinud üksikud haruldased luitetammikud. Esindatud on ka pea kõik seene ja marjaliigid. Siin on hulgaliselt telkimiskohti ja matkaradu,  mis annavad hea ülevaate paigarikkustest. Tegevust leiab siin nii suvel kui talvel. Meie käisime aga kaugsis märtsis, mil siin on kalastushooaja  haripunkt ja mänguteemaks on kalad. Nii nüüd oleme järvel ja meie võistluse esimeseks ülesandeks  on puurida jää sisse auk. Siin on üks selline. Selline puurimisriist. Millega on väga raske auku puurida, esiteks ta on parajalt  ära hailine ja teiseks on ta nüri. Me anname selle vist poiste võistst. Ah nii, selle saate teie. Ja teine puur on meie tänase spetsialisti Vladislav Koržet käes,  kes aitab siis võistlust hinnata ja vaatab,  et kõik oleks korrektne ja reeglitekohane. Kui siin ei ole doktori Poisid läksid kergema vastupanu teed ja vahetult enne lõppu  andsid nad loobumisvõidu. Nii. Lööme stopperi kinni, aeg on viis, 32, nii et tüdrukute augu  puurimise aeg oli viis minutit ja 32 sekundit. Aplaus. Nagu näha, on poisid olnud üsna kavalad. Nad on leidnud ühe olemasoleva augu. Nüüd tuleb sealt august ka midagi kätte saada. Algab kalapüügivõistlus, kes ühe tunni jooksul rohkem kala püüab. Vajalikud püügivahendid jagab välja Vladislav. Kohe on meil, mis seal on, tüdrukute võistkonnal on esimene  kala ausa. No ma ei ole jõudnud ju veel võistlust välja kuulutadagi,  eks vabandust, et ma natuke aitasin teid,  aga teil on käsi valge. Vanasti oli ahvena püügil, nii et kui püüti esimene ahven  siis võeti sellel silm peast välja, et seoti kaelaräti sisse. See tõi nagu õnne ja, ja teine asi, see oli kahtepidi  uskumusteistpidi jälle arvati, et esimene kala ei tohi oma  püüdjat näha. Poistel näikse asi päris hästi minevat, eks see ole  nii mõnelegi neist lemmiktegevuseks. Ka tüdrukud näitavad üles osavust. Vahepeal on nad ühe augu püügist loobunud  ja kalastavad nüüd eraldi. Sul on juba teine kala käes. Siin on mingi hea koht või. Ja lisaks praktilistele ülesannetele on meil  ka siin väike selline mälumängu moment ja esimene küsimus ongi,  pange hoolega tähele. Kui mitu erinevat kalaliiki Peipsis elab? 36 35. 30, kas ma panen selle kirja või on, soovib keegi täiendada? Vähe äkki 25 või. Rohkem. Katsuge nüüd jõuda mingisugusele vastusele 36,  kas ma panen selle kirja või soovite korrigeerida. 36, mis sa, Vladislav, ütled? No nii märki, kui annan minna jälle ter. Peipsis elab tõepoolest 32 kuni 36 kalaliiki erinevatel  andmetel ja mine tea, võib-olla mõni kaduma läinud äkki,  aga järgmine küsimus sama, mis tüdrukutele. Loetlege Peipsi järves elavaid kalu üks haaval ma hakkan  nüüd otsast üles kirjutama. Lisaks pakkusid poisid välja tint, angerjas,  luts, ahven, siig ja haug. Pika mõtlemise peale said tüdrukud kirja järgmised kalad,  aven, särg, latikas, luts, rääbis, tint,  kiisk, koger, haug, koha, siig. No ütleme, et need on enam, püüavad kalad  ja oleme meiegi targemad, nii et järgmine küsimus on selline. Millise lõhelist, kes kuuluvad, kalad, elavad Peipsi järves  ja ma võin teile öelda, et need on kolm ja nad on teie poolt  mainitud juba eelnevalt. Äkki on üks, on äkki koha? Tüdrukud vastasid koha tint ja Luts, poisid aga särg,  siig ja latikas. Kuidas sa kommenteerid, jäävad ilma punktita kolmest üks on õige,  see on siin Peipsi siig. See, mis ma seal vaikselt kuulsin, rääbis äkki see oli  jumala õige rääbis ongi, kuulub lõheliste seltsi,  tal on selja peal väike rasvaoi nii ja kolmas kala nendest. On kõige fantastilisem, see on see Peipsi tint. Ta kuulub lõheliste seltsi, kelle kohta käibib selline  naljatlev hüüdnimi Peipsi forell. Kiisk äkki? Jah, kiisk. No vot, me täitsa kiisk. Kas keegi teie hulgas teab, kui suur on Peipsi järv mitu ruutkilomeetrit? 3555 ruutkilomeetrit ilmselt te teate ka seda,  et Peipsi järv tõuseb ja langeb ja see kaldajoon võib olla  vahel päris kaugel, eks. Aga kas te oskate öelda seda arvu, kui mitu ruutkilomeetrit  võib see vahe olla suurema ja väiksema vahel? 500. 500 ruutkilomeetrit. 300 või 400, äkki, kumb siis? No üks mingi 300 50 ära te olite ära, te olite tüdrukud, pakkusid 500  ja nende vastus on lähemal. Tõe. Vastus on ligikaudu 800 ruutkilomeetrit. Viimase küsimuse eest läheb punkt tüdrukutele. Kokku said poisid viktoriini eest kolm tüdrukute nelja  punkti vastu kuid nüüd vaatame üle, kuidas on lood kalasaagiga. Tüdrukud, kui mitu kala teie püüdsite? Koos Vladislavi abiga ja siin on noorhärrad üles rivistunud. Ja igale ühele on jagunud üks kala. Peipsi rannik on ikka olnud populaarne, suvituskoht vast  isegi liiga populaarne, sest tihti tuleb telkimiskohta tunde otsida. Näiteks puhkas kaugsi puhke alal sel suvel ühel rekordpäeval  ligi 500 inimest. Tahtsime meiegi Peipsi suvistest võludest osa saada  ja tegime kaugsisse kevadel veel ühe reisi. Aeg on mööda läinud, alles me siin jää peal püüdsime kala  ja nüüd on juba esimesed kalad ära kuivatatud. Kuid vaatame asja lähemalt. Kuivatatud kala on Peipsi märk, uurime, mida lastel on  näidata meile. No tervist, mis asi see sul käes on? Mis teil on? Üks kiis ka. Milline neist kõige parem on? Ära Peipsi ei ole ainult kalad, siin on matkajale  ja loodusesõbrale palju huvitavat. Lapsed teevad meile väikese ringkäigu Peipsi kuulsatele luidetele,  mille keskmine kõrgus on viis kuni üheksa meetrit. Luigetega tutvumiseks on parim viis matkata mööda kaheksa  kilomeetrilist luiterada. Siinsetel luidetel elavad põnevad loomad. Sipelgalõvid. Sipelga lõvi on üldse need, kes te, nad on sipelga kiirivasse,  neil on tehtud selline auk liiva, see pisikene. Ja kui sinna natukene liiva sisse puistata,  siis tulevad sipelga lõvid välja. Nad arvavad, et see on saak. Sipelgalõvi on kaatri põhjas ja kui ta saaki märkab,  hakkab ta liiva pilduma ja nii vajubki saak talle kätte. Kes meist poleks kuulnud uudistest, talvel jääpankadega,  ulpivatest, kaluritest või suvistest uljastest paadimatkajatest. Ka möödunud suvehooajal ei pääsenud me ilma veeõnnetuste,  ta tihti kipuvad veel olles õiged päästevõtted ununema. Seetõttu korraldas megi väikese päästeõppuse,  nii et pange hoolega tähele. Paadis seista ei tohi. Uppujad on ka kahte sorti, ühed on need,  kes on aktiivne uppuja, kes vehib kätega,  üritab pead vee peal hoida, kaotades sellega kõvasti energiat. Passiivne uppuja on see, kes juba uljub veepinna all. Kui lapsed ujuvad kanuuga tema juurde, siis võivad ainult  teda toetada, aga paati võtta ei tohi, sest et paat nagu  kanuu on väga raskesti, isegi vee peal püsib  ja ta võib väga kiiresti ümber minna. Veel halvem on, kui lapsed tõusevad püsti  ja hakkavad teist inimest paati vedama. Kui on päästerõngas paat, siis peab olema iga. Vaata siis võib seda leida. Näha, et inimene on stabiilselt vee peal,  On see siis päästerõngas või midagi muud,  siis tuleb ujuda, tähendab paadiga talle lähemale  ja katsuda teda ahtri poole pealt paati võtta. Ja alati, kui sa oled arvestanud, mida tegema hakkad,  siis mõtle selle peale, kas see on ohtlik  ka sinule endale. Ja paati tuleb tulla alati tagant ahtri poole peale. Nii et kui ma, kui lapsed küll pakkusid abi mulle,  siis tegelikult ma oleks pidanud sellest keelduma,  ei, mitte keelduma, vaid hoidma lihtsalt paadis neil kinni,  aga mitte lubama neil ennast paati sikutada. Aga oota. Aga päästa nüüd mind ära.
