Tere kõigile, kes tunnevad huvi selle vastu,  kes me oleme ja kust me tuleme. Universumi imesid tutvustab sari võtab võrrelda inimese  elutsükli tähe omaga. Tehtud oleme me ju kõik ühest ja samast ainest. Kas ikka võib nii öelda, küsime kohe Tartu observatooriumi teadurilt,  Tiina Liimetsalt. Natuke võõrastav on küll mõelda, et me oleme tehtud samast ainest,  millest tähe. Nii ta on tõesti jah, et kui see suur pauk käis,  siis umbes paari minutiga olid kõik elementaarosakesed  prootonid ja neutronid valmis tehtud ja nendest  siis tekkis kohe järjepanu vesinik, heelium  ja natukene ka liitiumi ja, ja nendest aatomitest  siis ümberstruktureerides oleme me kõik kokku pandud  ja minu arust ei ole see üldse nii võõrastav. Minu arust see on väga kihvt ja äge, et tegelikult on kõigis  meis tükike kunagisest päikesest, et me kõik oleme osa  osakesed päikesest või tähtedest nii-öelda. Viimasel ajal on meil hästi aktuaalne rääkida erinevate  materjalide ümbertöötlemisest ja taaskasutamisest. Aga kuidas sellised protsessid kosmoses käivad? Veel paremini kui meil arvatavasti et kui see täht on nüüd  plahvatanud siis need välimised, kihid, mis välja paistatakse,  siis need lähevad kõik taaskasutusse, et need lendavad  ajapikku eemale ja lähevad jällegi sinna gaasipilvesse,  kus siis tähed tekivad ja pidevalt käib selline kosmiline  taas kasutus ja, ja midagi kuskile laokile nii-öelda ei jäeta,  et kõik läheb uuesti kasutusele, kui meie siin oleme ju  tehtud juba oluliselt raskematest daatumitest,  kui ainult vesinike eelnõu, mis siis kõigepealt olid olemas,  aga, aga tähti on veel palju taevaseid, et  selle jaoks, et neid elemente saada on, on vaja neid supernoaplahvatusi,  siis tekib tohutu energia ja temperatuur,  kus siis on võimalik ka kokku panna raskemaid aatomeid kui,  kui raud. Et me kõik näiteks kuld või hõbe,  et need on kõik tekkinud supernoaplahvatus. Kas me tunneme praegu kogu mateeriat kõiki elemente,  millest universum koosneb? Võib öelda nii, et, et neid nähtavaid elemente,  mis on stabiilsed, suure tõenäosusega kõiki tunneme  sest neid on meil võimalik vaadelda tähtedes siin maa peal,  et midagi uut sealt leida on, on arvatavasti võimatu,  aga sellised elemendid, mida ütleme, kuni plutooniumini,  siis on, on meil maa peal olemas ja nemad on  ka need on ka stabiilsed elemendid mida siis saab nii-öelda  pikema aja jooksul vaadelda või registreerida,  aga on võimalik loomulikult teha, inimesed on tehislikult  teinud veel raskemaid elemente, on pandud veel prootoneid  juurde ja saadud raskemaid elemente, aga nemad on väga ebastabiilsed. Et nad on väga lühiajalised, et nad ei jää,  nad ei jää nii-öelda elama, et, et sellepärast me ei ole  ka neid looduses nii-öelda näinud, et on võimalik veel teha  neid teislikult, aga, aga kuna nad ei jää püsima,  siis, siis me ei saa ka neid registreerida. Teadlastel on üks hea viis, kuidas selgitada,  millistest elementidest tähed koosnevad. Jah, et kõik need Atomaarsed siis protsessid, mis toimuvad seal tähtedel  nii aatomi enda sees kui ka see põletamine  siis ühest ainest, teiseks nii-öelda, et kõik jätavad. Võib öelda, et need jätavad nii-öelda oma sõrmejälje maha,  et astronoomid nimetavad neid neeldumise kiirgumisjoonteks. Aga lihtsam võib olla elda, et see on ka teatud sõrmejälge,  need on unikaalsed ja, ja kõik need igal sõrmejäljel on oma lainepikkus. Ja kui nüüd need kõik lainepikkust skaalas niiöelda tta panda,  siis siis saame spektri ja, ja siis on võimalik sealt iga  igati seda, see, seda on võimalik lugeda nagu avatud raamatut,  sest astronoomid teavad, mis, mis seal kirjas on. Kui erinevad on siis tähed oma koostiselt? Vähem massiivsed tähed koosnevad väiksematest  või vähem elementidest, aga mis on hästi massiivsed teha,  siis nemad põletavad oma elu hästi kiiresti ja,  ja nendest tekivad ka kõik need muud elemendid kuni Rauani  siis välja supernoo plahvatuse ga ka veel muid elemente,  et, et selles mõttes on tähed väga erinevad,  et neil on üks ja sama mehhanism, mis neid nii-öelda töös hoiab. Aga nad koosnevad, võivad koosneda siis erinevate eest elementidest,  aga kõigis nendes on alati vesinikuheeliumi  ja nii edasi, et neil võib-olla kas mitte raskemaid elemente,  aga neid kergemaid elemente on kõigis olemas. Me näeme seda, mis toimub tähepealispinnal,  aga äkki seal tähe sees toimuvad mingisugused füüsikalised protsessid,  millest meil pole aimugi, äkki on seal hoopis mingisugused  meile tundmatud keemilised elemendid. Seal ei saa olla midagi sellist. Mis näiteks termotuumareaktsioonid me teame,  seda on kõike võimalik seadustega nii-öelda  füüsikaseadustega kirja panna, et midagi väga kardinaalselt  teistmoodi seal olla ei saa. Selles suhtes. Ei ole vist seal midagi väga eriskummalist või,  või mitte, väga tundmatut. Et me ikkagi teame suhteliselt palju, et  mis on tundmatu, on see, et et kui me siin tähed,  millest siis meie nähtav universum koosneb kõik need aatomid,  elementaarosakesed tegelikult moodustavad ainult neli protsenti. Meie kogu universumist see on tohutu, tohutult väike osa,  et ülejäänud on kõik tehtud tumedast ainest  ja tumedast energiast. Mida astronoomid täpselt ei tea, mis see on. Et see on see osa, mida me ei tea täpselt. Aitäh Tiina Liimets selle huvitava sissejuhatuse eest. Niisiis polegi suureline öelda, et meie kehas on tükike  ajalugu Universumi suurest paugust. Head vaatamist.
