Eestis on muinas-ja keskaegse riietuse kohta säilinud rohkem
naiste leide, nende rõivastele lisati ohtralt metallist kaunistusi,
mis aitasid kangal mullas säilida.
Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Riina Rammo ütleb,
et omaaegne nii-öelda moevärv oli mustjassinine. Meil on infot alates 11.-st sajandist Eesti alal
ja võib-olla seal 15. sajandini ja ma sealt edasi ei julge öelda,
kas ta enam oli selline moevärv, aga ta oli kindlasti pidu rõivastuses,
kõige armastatum värv. Sinine värv pidas kangal kõige paremini vastu.
Rammu oletab, et sinaka tooni andis kangale sinerõigas.
Taim sisaldab indi kotiini ehk sama värvipigmenti nagu
troopiline indigopõõsas.
Viimane jõudis Eesti aladele aga oletatavasti alles
seitsmeteistkümnendal sajandil.
Kui tänapäeval kasvab sinerõigast Eestis,
rannikualadel ja saartel, siis muinasaegses Eestis seda
kohapeal ei leidunud. Ta ei ole meil nii-öelda kohalik taim, vaid et ta on sisse
tulnud taim, ilmselt umbrohuna ka näiteks Jüri Peets oletab,
et ta võis viljakaubandusega või kaubandustegevusega seoses
sattuda lihtsalt siia juhuslikult. Sinerõigast toodi Eesti aladele sisse ilmselt poolvalmis kujul.
Alates 13.-st sajandist kasvatati seda Rammo sõnul Kesk-
ja Põhja-Euroopas ohtralt.
Seal tehti taimest pallikesi, mida kuivatati,
lõhuti tükkideks ja lasti käärida.
Saadud tulemus oli juba eelmaterjal värvi vanniks. Sellest on pilte, kuidas on kaupmeest selliseid pallikesi
täis kotiga ja noh, sellest on säilinud ka retsepte
ja kirjalikke allikaid küll laialdaselt talle,
et alates 13.-st sajandist, et kui me räägime Eesti
kontekstis 11.-st ja 12.-st sajandist, siis ma väga täpselt
ei tea, kuidas toona sinise värvi kauplemine käis
ja kust meile täpselt jõudis. Kui sinerõika kasutamisest teadsid arheoloogid juba varem,
siis uue vastusena täheldas Rammo, et välismaisele
pigmendile on Põhja-Eestis ja Lõuna-Soomes lisatud teisi värvaineid. Kas siis on tehtud erinevad värvivannid,
kus on järjest siis värvitud tekstiili või siis on kuidagi
neid kombineeritud või ühte sellisesse värvilahusesse
ja hetkel me tegelikult veel päris kindlalt ei tea,
mis need olnud on, aga me oletame siis, et ühe võimalusena
on käidud väljasamblik. Näiteks võis kohalik harilik põissamblik anda punakat
Jelilakatooni sinirõikaga segatuna saadi soovitud
võimalikult tumesinine toon.
Mis kohalikke liike täpselt kanga tootmisel kasutati,
peab Rammo sõnul selguma edasistes uuringutes.
