Me oleme õpre põhikooli juures, kus toimub kolmandat päeva MTÜ Hellad Vellet poolt Organiseeritud projektilaager, kus valmistatakse väikekandleid,  kandlakotte ja õpitakse. Kandlemängu ka, et praegune laager on tegelikult juba kolmas ja,  ja miks ma nii palju neid olen nagu teinud on see,  et, et väga suur rõõm on näha nende inimeste silmi,  kes lõpuks mängivad oma kandle peal. Kuna neid laagreid on olnud üle Eesti ilmselt väga palju  ja iga suvi toimub neid järjest Rohkem siis enamasti on nad vist tehtud niimoodi,  et et täiskasvanud inimene üksinda valmistab omale  selle kandle. Aga meie tahtsime teha natukene midagi teistmoodi. Et juurde tuleks ka laps. Ja ongi praegu väga tore see, et tegelikult terve pere ema,  isa ja kaks last on tulnud laagrisse tegema,  et, et selliseid peresid on päris mitu. Enamasti valmistavad kannelt emad, kellele on see puutöö  tegemise esimene kogemus. Et ei ole hoidnud käes ei peitlit, ei saagi,  ei kasutanud freespuuri. Et see on, see on väga raske. See on meil Karlaga esimene kannel, aga esimese kandle tegi  vanem tütar juba esimesel aastal seisab siin. Kuna see on nii populaarne meil peres, siis ühest jääb  lihtsalt väheks. Vaadata on lihtne, hakkad tegema, siis ta tegelikult  nii lihtne ei olegi, kõik kiud jooksevad erinevas suunas  ja mõte on üks ja siis tuleb teine täkk sisse  ja pead sellest efektist efekti tegema, nii et väga kerge ei ole,  aga samas on huvitav. Põhiliselt, mis me te Teema on siis teetuurpillid, teeturpilli eelis on see,  et täiskasvanul jällegi on mugavam käes hoida madalam heli. Võib-olla ei käi. Kui palju pille ei käi, siis liialt kõrvadele. Minu meelest, et. Ja mahedam heli, natuke võimsam helika, võib-olla. Päev näeb välja selline, et hommikul me ärkame koolikella,  aga siis me sööme hommikust ja peale hommikusööki. Meie kandlemeister näitab ära selle päeva töö,  et kuhu maani peab kannel siis olema jõudnud õhtuks  ning see siis kirjutatakse etappide kaupa tahvli peale  ka siis iga. Inimene on ühes kandletunnis, tunniplaan on meil  ka tahvli peal, see on gruppide kaupa ja,  ja jooksvalt toimub siis ka kandle koti valmistamine. Nii et igaüks valib just täpselt selle hetke,  kus ta kusagil olema. Siin ruumis käib kandlekottide meisterdamine  ja tehakse siin kahes tehnikas kandlekotte. Kõigepealt on meil selline nunopilditehnika. Kus marli külge, siis vilditakse märjalt sellised villakihid,  kott jääb selline hästi paks ja ilus. Ja siia peale on siis nõelaga vilditud motiivid erinevad,  mida keegi tahab ja siis on meil teine tehnika,  mis on natukene selline võib-olla kiirem  ja lihtsam. Kus villasele kangale. Vilditakse peale masinaga erinevad motiivid  ja mustrid. Koti valmistamisel on oluline see, et see kott endale meeldiks. Et ta oleks kandlele sobivas suuruses. Teda ei saa päris esimene päev tegema hakata,  sest et. Ta peab olema spetsiaalselt selle kandle suuruse järgi,  mis keegi endale meisterdab ja põhiline ongi,  et, et ta endale meeldiks, et ta oleks selline efektne  ja võib-olla natukene kasutada ka selliseid rahvuslikke motiive. Siin on poisid teinud valmis oma õe jaoks kandle kotile. Villa loori, see oli jõe valik, selline ilus meresinine  või türkiis sinine ja ta on laotud kihiti,  nüüd siia valmis laua peale. Ja siis. Hakkame seda seebivahuga kõigepealt valmistama,  et see vilt viltuks võimalikult kuuma veega. Julgelt seebivaht on teraapia, see meeldib kõigile,  et asja lihtsustada, ennem kui me tõsiselt teda rullima hakkame. Kasutame seda tulist seepi ja seebivahtu  siis selle vildi kinnitamiseks. Vahepeal jälle kuuma vett peale. Ühesõnaga tulemus peaks siis olema selline,  et sellest pildist Milla loorist saaks vilditud kangas. Mõnusam on ikkagi pätserdamine, siis on käed kogu aeg niisugused. Mõnusasti. Sellise pehme seebiga koos see on hästi hea tunne. Lõpuks on väga mõnus tunne, siis, kui kott valmis saab,  siis on niisugune mõnus uhke tunne, et oled valmis teinud  niisuguse ilusa asja. Kaikaga on lihtsam survet avaldada, et see Villaloor jälle viltuks paremini. Et saab ju lihtsamalt, aga tuleb teha nii,  nagu vanasti. Esimesel aastal, kui meil see laager toimus,  me tegime kõike seda tööd toas. Ja lastel oli eriti vahva selle seebiveega mängida,  aga siis oli nii, et meil ainult keegi koguaeg ümberringi  lappidega koristas ja eelmine suvi siis avastasime,  et tegelikult ilma on, siis tuleb seda tööd teha õues. Selles klassis on kandlemängu õppimise töötuba. Ja ja siin õpitakse mängima siis väikestel kanneldel. Alguses peitis väga raske, aga kui juba said aru  ja siis oli päris kerge poja peal ikka arm sasti. Ka. No algul oli päris raske, aga siis kui vaadata asja eestpoolt,  siis on isegi päris tore, sest et need Laulud, mida me õppisime algul, olid tuntud  ja siis oli kergem, sest neid sai lasteaias  ka laulda. Laagris õpime selgeks, kas kaks lugu või kolm lugu  siis teeme erinevaid harjutusi, mis on tegelikult väga  põnevad ja kokku neist tuleb mäng, nii et me saame siin  pilli mängida ja lihtsalt mängida. Et laagri lõpus, viimasel päeval, pühapäevasel päeval,  on meil kontsert. Hommikul pannakse pillidele keeled, nii et meil on  vastvalminud kanneldel, saame teha kontserte.
