Regionaal ja põllumajandusministeerium on saatnud
ühistranspordikeskustele kirja, kus soovib keskustelt ettepanekuid,
et kehtestada näiteks järgmise aasta esimesest jaanuarist
taas kõigil maakonnaliinidel tasuline bussisõit seda
tööealisele elanikkonnale.
Esimeste arutelude põhjal loetakse tööealiseks elanikuks 20
kuni 62 aastast tervet inimest.
Lapsed, vanemaealised ja puudega inimesed saavad seega ka
tulevikus maakonnaliinidel tasuta edasi sõita,
ütleb regionaalminister Madis Kallas. Mismoodi ja kuidas sa saad täpsemalt olema,
me tahamegi välja siis tulla sellega hiljemalt 60 päeva enne
tasuliseks minekut. Kui varasemalt on maakonnaliinidel küsitud bussipileti hind
sõltunud läbitud vahemaast, siis uuest aastast võiks
esimeste mõtete põhjal olla pileti hind korrapõhine
ja üle Eesti samasugune, ütleb Kallas. Ta aluseks, milliseid mõtteid on avaldanud regionaal
ja põllumajandusministeeriumi, siis ühistranspordi,
osakonnajuhte, siis tema on pakkunud selleks vahemikuks siis
et üks 50 võiks olla siis üksikpilet, mille kehtivusaeg
võiks olla näiteks poolteist tundi ja kuupilet on
suurusjärgus 20 kuni 25 eurot ja see võiks olla ühe tsooniga. Praeguse piletihinna kujundamise ettepaneku järgi tuleb
piletihind madalam kui 2018. aasta esimeses pooles,
mil ühe korra hinnaks oli rohkem kui 2,5 eurot,
ütleb kagu ühistranspordikeskuse juhataja Sander Saar.
Selleks, et uuest aastast oleks valmidus sõidu eest
maakondlikel bussiliinidel raha küsida, tuleb kogu
ühistranspordikeskusel muuta vedajatega lepinguid,
mis sätestavad piletimüüki, vedaja tasu arvestamist
ja muud sellist, lisab saar. See kommunikatsioon ja lepingute muutmine see eraldi
kulurida meie jaoks ei ole.
Täna me mõtleme selle üle, et kuidas teostame seda,
et kõik inimesed, kes meil ühistransporti kasutavad,
et nemad isikustaksid enda kaardid ära juba sellel aastal. Mittetulundusühingu Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse
liige Kristjan Noormägi ütleb rahvusringhäälingule antud
kirjalikus kommentaaris, et täiendada tuleb ka piletimüügiseadmeid,
kuid täpne kulu selgub protsessi käigus.
Pileti tagasitoomine maakonnaliinidele puudutab circa 17
protsenti ühistranspordi kasutajatest ning oodatav
piletitulu seega väga suur ei ole, jäädes Kallase sõnul
hinnanguliselt kolme kuni viie miljoni euro vahele. Piletitulust saadav raha läheb ühistranspordivõrgu arendamiseks. Suuremas plaanis me tahame nii-öelda parem ühistranspordi
siis koostöös siis keskustega käivitadagi 25. aasta algusest,
et see annab piisava üleminekuaja ja vaadata,
kuhu ja kuidas me peaksime täiendavaid vahendeid investeerima. Kallas räägib, et ka piletihinna kehtestamisel jääb
ühistranspordi peamiseks rahastusallikaks ikkagi riiklik dotatsioon.
