Mina olen Uno Roosileht. Töötan Eesti loodusmuuseumis entomoloogiana,  uurin Eesti mardikalisi ja praegu oleme kanaküla loodus metsas. Selles vanas loodus metsas teen metsamardikate seiret. Metsamardikate liigilise koosseisu kindlaks tegemiseks on  üsna tõhus meetod püsipüüniste või aken püüniste paigaldamine. Nüüd ma paigaldan selle vanale surnud haavale. Selleks ma siis trellin sinna nüüd augu krutin kenasti  selle akna sinna ülesse sisse käib konserveeriv vedelik. See on propüleenglükool konserveeriv vedelik on vajalik  lihtsalt selleks, et need mardikad roiskuma mul ei lähe. See on üsna ohutu vedelik, seda kasutatakse isegi toitude valmistamisel. Kui läheb põder mööda ja tõmbab sealt limpsaku,  siis ta ei saa kahjustada ega kannatada. Ta. Ligi 4000-st Eesti mardikaliigist on meil Eestis direktiivi  liike ehk kaitse all olevaid liike viis vot kolm liiki võib  esineda siis hoiumetsas ja nendest kõige markantsem on vast  väike punalamesklane, aga teda niimoodi äkki ei leia,  siis on ta mul karbiga kaasa võetud üks esimestest isenditest,  kes siin taas avastati Eesti looduse jaoks. Väike punane lamesklane tegutseb üldiselt varakevadel  esimeste soojade ilmadega ja koos toone seplase ületiinus. Remullicolaga asustavad nimelt vanu, suuri haabasid,  juhul kui puu siis sureb ja neid vanu suuri puid jääb meil  üha vähemaks ja ka Euroopas jääb järjest vähemaks. Majanduslikus mõttes on selline suur ja vana,  haab selline nott täiesti rämps tast ei saa mitte midagi. Küll aga leiab sealt elupaika väga paljud putukaliigid. Võib-olla samblad, samblikud ülespoole kolime  siis on, linnud on rähnid, on lendoravad noorel haaval seni,  kuni ta kasvab vanaks, leiab elupaika 40 liiki mardikaid. Sellest hetkest, kui see haap sureb leiab seal oma elupaiga  umbes 400 liiki mardikaid, nii et 10 korda rohkem on elu  sellel surnud notil. Jah. Praegu meie metsamardikatel läheb mitte väga hullusti,  praegu veel jagub neid metsatukka siia-sinna,  aga mõjutab muidugi ümberkaudse majandustegevus. Kui nüüd midagi meil juhtub, kuskil peab olema neil võimalus  liikidel liikuda ja kui ümberringi on ainult suured lage  raiesmikud või, või võsad või sellised noorem mets  siis neil ei ole kusagile liikuda, neid kimbutab hääbumine. A. Meil on vanade metsade osakaal kogu metsadest  siis kolm protsenti umbes või see on natukene maru vähe  võiks ju see protsent olla no kasvõi 10 protsenti,  et. Vanade metsade osakaal võiks olla natukene suurem võrreldes  tavalise majandusmetsaga. Ja kui ikka metsi majandada, siis võimalikult palju jätta. Vanu suuri puid ja ka mahalangenud puid sinna alles. Lihtsalt nende liikide pärast, kes meil vanu metsi asustavad Ja.
