Arheoloogiliste kaevetööde ajal tuli välja 11 luustikku,
neli inimest oli tõenäoliselt mõne haiguspuhangu ajal maetud ühishauda.
Leidude matmise ajaks võib esialgsetel hinnangutel olla
varauusaeg ehk umbes 16. 18. sajand.
Viru-Nigula leiud annavad luuuurijatele infot ka tollaste
ravimeetodite kohta, räägib luu-uurija Martin Malve. Siin on ka mitmeid huvitavaid patoloogiaid,
luumurde ja vigastusi, mis nii-öelda minu töö,
see on niisugune huvitav, huvitav asi, mida jälgida,
et ühele näiteks reieluumurd, reieluu pea,
murded, kuidas näha, kuidas inimene sellega toime tulnud.
Ilmselgelt on teda pidanud keegi hooldama ravitsema,
et, et võib-olla sellised rasked luumurrud,
et mida me arvame, et minevikus inimesed ei elanud üle
tegelikult Ta on tulnud toime otse loomulikult neid ei
pandud lahasesse, nagu tänapäeval neid ei fikseeritud,
aga, aga siiski on need Nathan ilusti paranenud. Kindlasti pidi keegi nende eest hoolitsema,
et seda, seda nagu huvitav näha sellest valdkonnast. Lisaks keskaegsele kalmistule tuli välja viikingite aega
ulatuva ajalooga sulakoht. Ja tegemist on olnud väga-väga suure ja intensiivse
kultuurkihiga külaga, et selle kultuurkihi paksus on ligi 70 sentimeetrit,
hästi-hästi paks ja muinasaegne, eks siis hakkab pihta juba
viikingiajast kuni siis keskajani välja ja üllatav ongi,
et, et seal on nii paks ja nii intensiivne,
mis näitabki, et siin on pidevalt kogu aeg elatud nii-öelda
kõvasti on jäänud jälgi nende elutegevusest hästi palju
savinõu kilde, hästi palju naelu, sepanaelu
ja ka hästi palju on ka näiteks loomaluudega
ja nende hulgas siis kalaluid, linnuluid,
et see, see on ta materjal lisaks inimluudele on väga-väga rikkalik,
et me saame teada, mida need inimesed näiteks siin toiduks tarvitasid. Mis nõusid nad kasutasid, et, et ja meie üle
ja me võtame ka siit ka pinnaseproove, kus me üritame kätte
saada taimejäänuseid, et see võib-olla räägib nende nendega
näiteks põlluharimise ja ega selle kohta Erinevatest ajastutest pärit leiud annavad võimaluse lasta
lennata fantaasial ja oletada, mis sündmused 800 aastat
tagasi ristisõja ajal Viru-Nigulas toimuda võisid,
räägib luu-uurija Martin Malve. Me näeme, et see keskaegne kalmistu ja kesk-
ja varauusaegne kalmistu ehitatud küla peale,
et kuidas see toimuda on, hetkel siin ei näe,
on pakutud rahvusromantiliselt välja, et see küla põletati maha,
et tahetud näha, et kurjad sakslased tulide hävitasid.
Aga tegelikult me ei tea, võib-olla see jäi lihtsalt
nii-öelda osa sellest külast oli tühjaks jäänud
või lammutati või siis lihtsalt siia külakeskusesse,
nende keskele tehti kirik konkreetselt, kui seda nii-öelda
kaardi peal vaadata, seda. Sulad seda nii-öelda kultuurkihi ala, mis,
mis siin kindlaks tehtud põldude peal siis ongi,
et see kirik ja kalmistu ongi tehtud täpset keset keset küla. Viru-Nigulas kaks nädalat kestnud arheoloogilised välitööd
on plaanis lõpetada pühapäeval Viru-Nigulast,
raadiouudistele Rene Kundla.
