Täna tegeleme tähnikvesilike ümberasustamisega,  sest siia plaanitakse ehituspoeparklat. Tuhanded vesilikud peavad pealinna parimast elupaigast ära kolima. Tallinnas me püüame rajada elurikkust sinna,  kus see on juba hävinenud ja need on tohutud summad. Ja. Tundub, et väga õige lennukoha peale on see võrk ette sätitud,  sest võib öelda niimoodi, et teadlastel on lausa konveier  praegu käivitunud. Püüame Tartus nahkhiiri ja siin ta läheb väga lühidalt käis  see protsess, kõik on väga hästi nahkhiirega. Väga erilised kahepaiksed, vesilikud on Eestis looduskaitse  all ja kuigi sel liigil läheb üldiselt päris hästi,  siis siin Lasnamäel peavad nad oma heast elupaigast loobuma  sest siia plaanitakse ehituspoe parklat. Täna tegeleme tähnikvesilike ümberasustamisega. Kaisa, mida sa teed siin? Mina viin siis läbi praegu tähnikvesilike ümberohustamise  esimest etappi, et ideaalis oleks vaja saada kõik  siis täiskasvanud isendid kätte, keda me praegu püüame gi,  et nad on siis alates aprillist hakanud siia vaikselt tulema  ja nüüd Tulevad sigima isased on enamasti rohkem mees,  et nad ootavad oma puudi kandidaati ja emased tulevad  siis siia leidma endale kaaslast ja munema. Et enamasti on nad siin kalda ääres, et kus on taimestik,  et ega nad nad muidugi ujuvad igale poole laiali,  et siis ongi põhimõtteliselt nii kaugele,  kui ulatad. Ja siit äärest niimoodi vaatame, kuhu nad kogunevad,  et mõnikord on neid mitu. Mõnikord on üks, et see ongi see isane, et on näha,  et siin on pulmaruus. Et saba juures on ka natukene sellist sinist. Siin on selline väike, paarikümne meetrine tiik,  et palju siin vesinike sees võiks olla üldse. Väga raske on hinnata, palju neid on, aga igapäevaselt neid  on olnud ikkagi noh, paari tunni kohta umbes 50 vesilikku  kätte saada. Ja tegelikult tööd lähevad edasi vähemalt augustini,  sellepärast et praegu on nad siis koevadki  ja kätte tuleb saada tegelikult ka nende munad  ja vastsed ja siis ka need, kes on muude läbi juba teinud,  et ei tea, kas saab ühe aastaga hakkama. Mis loom, see vesilik üldse on? Tähnikvesilik on sabakonn ja kui te vaatate siia topsi sisse,  siis on nimi ütleb nii mõndagi. Neil on palju tähne. Sest vesilikke on meil kaks liiki. Vesilike, meil on kaks liiki, meil on ka harivesilik,  aga harivesiliku nahk on selline must ja krobeline  ja tähnikvesilike nahk on alati sile ja tähnikvesilik on  palju väiksem, et tähnikvesilik on selline. Vaksa pikkune. Kuigi tähnikvesilikud on Euroopas laialdaselt levinud kahepaiksed,  kes on ka Eestis hetkel võrdlemisi heas seisus,  on need rahvakeeli triitoniteks kutsutavad loomad meil  looduskaitse all. Kuna neile sobivad elupaigad on mitmel pool kehvas seisus. See Lasnamäel asuv madalate lompidega tühermaa on Tallinna  kõige esinduslikum tähnikvesilike elupaik  mida kinnitasid eksperdid juba 10 aastat tagasi tehtud  keskkonnamõjude hindamise käigus. Ala arendamine äritegevuseks muudab vesilike elu siin võimatuks. Kehtestatud detailplaneering näeb ette, et siia rajatakse hoonestus,  meelelahutuskeskus, kaubanduskeskused. Mänguväljakud sellistes olukordades, kus looduslikud liigid  saavad kannatada ehituse käigus, siis leevendusmeetmed on  ümberasustamine ja seda me siis siin praegu  ka teeme, et me viime need vesilikud, kelle me siit kinni püüame. Võrdlemisi sarnaste tingimustega alale, tondirabasse  ja ka siit natuke maal eemal olevasse kuuli tänava elupaika. Kus on neil olemas veel nii-öelda säilinud maismaa elupaik,  mis on võrdlemisi suur, et see nagu annab lootust,  et, et ümberasustamine ei ole läbikukkumine,  aga seda me saame teada alles peale uuringu läbiviimist. No nii Mis tegevust sa siin tegema hakkad? Siin ma siis pildistan üles nende kõhu alused. Et kuna kõikides veekogudes on juba asurkond ees  ja selle jaoks, et läbi viia, siis hindamist,  kas on olnud edukas või mitte. Et me peame aru saama, et kes seal nagu ees ennem olid  ja kelle me oleme sinna juurde pannud. Et kuna tähnik vesilikel pole mitte kunagi varem. Ümberasustamist niimoodi läbi viidud, et asurkond oleks juba  ees olnud siis see tuli tegelikult ise välja mõelda,  et seda me tegime siis koos Tartu Ülikooli teaduriga Elin,  Soomet, Salveriga, nii nagu paljudel loomadel,  et koertel võib-olla ninamuster ja meil siis sõrmeäljed on  tähtlik vesilikel kõigil selline individuaalne kõhualune  mille järgi on võimalik neid siis hiljem eristada. Et aastatel siis 2024 ja 2027 tehakse siis. Hindamine, kas see oli edukas või mitte,  siis me püüame need uuesti kinni. Ja ilmselt me kasutame siis did, et mis ongi  siis põhimõtteliselt erinevate loomade siis muster,  et saame siis võrrelda, et kas on nagu samasugune  või mitte. Mis sul siis siin pildistamiseks on,  et siis mul ongi siin tehtud selline spetsiaalne seade  vanast toolist karbist. Ma näitan siia alla ka, et selle jaoks, et hinnata  ka seda, et kui vanad need on, keda me oleme kätte saanud. Et siis ma olen ehitanud siia alla ka sellise väikse joonlaua,  et ma, kuhu mustri pildistamis on näha ka tema pikkus täpselt. Tegelikult see on üsna äärmuslik tegu. Aga et hinnata seda, et, et kas ümberasustamine on  looduskaitsemeede või mitte, selle jaoks on seda vaja teha,  et ega me muidu teada ei saa, et kas see on võimalik üldse  nende puhul või mitte. Telefon lähebki siia alla vaatama, et valgus peale ei paistaks. Et ongi tõesti, need kõik kõhu alused on hästi erinevad,  ongi, nagu need ongi nagu sõrmeeled, et mõnel on hästi  suured täpid, mõnel on neid hästi palju. Siis teisel on jälle ainult mõni üksik täpp. Ehk siis mõne aasta pärast püüate neid sealt onnirabast  uuesti välja ja pildistajate uuesti ja võrdlete. Just nagu põhimõtteliselt kurjategija otsimine Et pildistame jälle ülesannet ja vaatame,  et kui palju neist siis on erineva mustriga  ja kui paljud on samad, et kas me võime öelda,  et siis nagu on. Meie vesinikud, kes me sinna viisime, et kas nad on alles  või on siis ainult need, kes seal varasemalt olid. Kui vanaks üldse vesinikud elavad, et neid üldse uuesti  siis sealt välja püüda? Nad elavad looduses arvatavasti kuskil seitsme aastaseks  ja suguküpseks saavad nad siis kahe-kolme aastaselt,  et sellepärast on ka siin alla joonlaud,  et enam-vähem hinnata nende praegust vanust,  et siis see on selline, pigem noor vesilik,  alles. Ka 10 aastat tagasi tundus, et ehitustegevuse kahjuliku mõju  võiks vähendada tähnikvesinike ümberasustamine. Esimesed lombid kaotati, kui 2015. aastal hakati ehitama tennisekeskust. Kompromissiks, rajati parkla nurka spetsiaalne reservuaar,  kuhu vahetult enne ehitustegevuse algust asustatigi 500 vesilikku. Me mängisime siis sellel alal, mis meile nagu kätte anti,  et muidugi on see liiga väike, aga suuremat ala ei olnud. Ja siia siis sai rajatud kolm veekogu, mis on  siis miinimumnõue, siin on talvituskuhjad,  kus nad siis, mis on kividest ja oksa juurikatest kokku  pandud ja siis siin on siis see toitumisala,  mida siis paluti niita siin nii vähe kui võimalik  ja et see oleks vähemalt 15 sentimeetri kõrgune. Ja minu jahmatuse eelmine aasta siis seitse aastat hiljem  oli väga hirmus, kui tuli välja, et, et tegelikult ainult  ühest tiigist oli võimalik vesilikke leida  ja neid ma leidsin ka ainult kolm. Ja sellel aastal me oleme leidnud siit ainult ühe. Mis see põhjus võiks olla? Kindlasti on üks põhjus olnud see, et siin on liiga tihedalt  niidetud seda heina. Ja üks põhjus, miks seda on ka tehtud, et on saadud nagu  mupalt ettekirjutus, et siin on liiga kõrge hein. Et kui ei ole varjekohti, siis vesilikud on kergesti. Röövloomade jaoks leitavad, kui siin ei ole kõrgemad,  et heina siin ei ole putukaid, millest vesilikud saaksid toituda. Ehk siis selline inimese ilumeel ja korrastus huvi,  et me teeme mõnele liigile sellise paiga ei pruugi sellele  liigile meeldida. Jah, et ja sellistest olukordadest me peaksime õppima,  et me ei teeks enam asju, mis ei ole õnnestunud. Meelis sina loodusinimesena selle koha tegelikult ju  avastasid kunagi? Jah, sellest on nüüd juba 10 aastat möödas,  kui meil oli tudengitega linnaelustiku välipraktikum ja,  ja suundusimegi sel ajal sellistesse kohtadesse Tallinna  linnas mis olid vähe uuritud ja, ja kust võis veel midagi  põnevat leida. Ja tegemist on ikkagi Tallinna kõige Vingema tähnikvesiliku paigaga, sest kui praegu me teame,  et siin on neid sadu isendeid, siis tol ajal meil seda  teadmist veel ei olnud, siis me nägime korraga kümmet looma  ja ja juba siis tundus, et, et sellist paika võib-olla isegi  Eestis ei ole, kus, kus sa astud tiigi servale  ja siis läbi kristallselge vee, näed, kuidas 10 vesilikku  siis ringi ujuvad? A. Selles keskkonnamõjude hindamises toodigi välja,  et, et Tallinna linnal on ikkagi vaja. Vaba aja veetmise kohti, meelelahutuskeskusi  ja et need on olulisemad kui need loodusväärtused,  mis siin alal on. Et nüüd, 10 aastat hiljem võin ma kindlalt väita,  et väärtushinnangud on muutunud ja elurikkuse kriisis  ja kliimakriisis on selliste alade hoidmine võtmetähtsusega  ja siin ei ole ainult nagu liigid, vaid nad koos moodustavad  sellise toimiva ökosüsteemi ja, ja see on tohutu tu kaotus  Tallinna linnale ja Lasnamäele. Et, et see, see koht hävib Kas sa 10 aastat tagasi juba teadsid, et see paik selliseks  ei jää, nagu sa seda alguses nägid? No see selgus üpris kiiresti, jah, aga kui me nüüd hüppame  10 aastat edasi tänases päeva, siis saame lihtsalt nentida,  et nii üldplaneering kui ka kui ka see kehtiv  detailplaneering on oma ajastu lapsed. Ja, ja tol ajal loomulikult ei olnud. Sellist avalikkuse huvi elurikkust kaitsta ei olnud  ka Euroopa komisjonil ega ega riigil sellist survet,  elu, elurikkuse kriis, kliimakriis, need olid alles  võõrsõnad Eestis. Nii et tol ajal tõesti vaadati natukene liiga leebelt  sellesse ja, ja selle paiga väärtusesse. Siiasamasse tuleb siis üks ehituspoe parkla,  need liigid kaovad ära ja juriidiliselt ongi kõik korras. Minul kahepaiksete eksperdina on, on põhimõtteliselt võimatu  keskkonnamõjude hindamises kokkulepitud otsuseid,  nagu. Takistada või tagasi pöörata. Ja, ja see ongi minu meelest ka Tallinna linnale üks mõtlemiskoht,  et need otsused, mis on 10 aasta vanused  ja mis on seotud rohealadega, et, et need tuleks  ajakohastada igal pool mujal Euroopas ja  ka kindlasti Tallinnas, me püüame rajada elurikkust sinna,  kus see on juba hävinenud ja need on tohutud summad,  et äkki prooviks ikkagi säilitada seda, mis meil on olemas ja,  ja võib-olla nii-öelda suunata selle raha nende elupaikade  kvaliteedi tõstmiseks. Me oleme tulnud oma vesilikega, nüüd ainult paar kilomeetrit  eemale tondiraba parki, siia need asustatakse. Miks. Tondiraba park on juba tehtud paremaks kahepaiksete  ekspertide soovituste järgi ja see ala meenutab väga seda ala,  kus me praegu neid ära toome. Et siin on ka väga mitmekülgne maastik, on paealasid,  kuhu tekivad sellised madalad veekogud kui  ka niisuguseid rabasemaid tiike. Niimoodi iga kord siist. Jah, aga siin ma vaatan ka, et kus võiks  siis olla vesilikul kõige parem, et vaatan,  et oleks siin taimestiku, kuhu nad saaksid muneda  ja et oleks võimalikult sarnane, et ikkagi niisugune madal  ja lauga, et need saaksid liikuda edasi-tagasi. Millised su enda tunded üldse on seda ümberasustamis  tegevust tehes? Ma ei tea, ma arvan, et nukrus on võib-olla kõige õigem sõna. Ja see nukrus ei ole mitte ainult siis nende tähnik vesilike pärast,  vaid kõigi nende teiste loomade pärast, kes sinna jäävad,  et kui me räägime võib-olla seda, et inimestel on rohkem  roheasid vaja, et tegelikult on meil vaja  ka ikkagi loomade jaoks neid rohealasid. Et ma tunnen küll, et mina tahan, et minu järel tuleb põlv,  ikkagi saaks samamoodi avastada triitoneid  ja kuulda ööbiku laulu, nii et mul on nagu selles kõige  rohkem kahju. Jaa. Ja. On sume suveõhtu Emajõe Ateenas, Tartus ja me oleme siin selleks,  et näha, kuidas teadlased püüavad nahkhiiri,  et neid loomi lähemalt uurida. Mis plaan see on, et püüda Tartu linnas ja Tartu linna  lähistel nahkhiiri? Ja et sageli inimestel on ju suur üllatus,  et linnas elavad meil siis ka nahkhiired. Et tegelikult ei ole see üldse mingisugune imeasi,  et kui linnas on hea elupaik, näiteks veekogud Suurte puudega alleed siis tegelikult nahkhiir väga ei hooli,  kas see on linn või mingisugune teine keskkond,  et peaasi, et on olemas see toitumiskoht,  varjekohad ja selline hea elupaik ja Tartu linnas me püüame  siis nahkhiiri seetõttu, et Tartu linnas on käimas üks suur  linnalooduse projekt ja siis selle käigus üheks  kaardistatavaks jälgima tavaks. Liigirühmaks on siis nahkhiir. Aitäh. Õhtune melu Tartus on päris korralik, tundub,  et siin, kus me praegu nahkhiiri hakkame püüdma,  lodja koja juures käib lausa pidu, peetakse sünnipäeva. Aga see muidugi nahkhiireteadlasi ei heiduta. Praegu on kell saanud pool 11 õhtul ja õige aeg on panna  püünised püsti. Mida nahkhiired linnas teevad ja kuidas nad siin  siis tegutsevad ja elavad? Nahkhiired teevad linnas põhimõtteliselt kõiki nahkhiire asju,  mida nad ka linnast väljas teevad. Et linnas võib kohata talvituvaid nahkhiiri kusagil keldrites,  vahel ka hoonetes sellel talvel või ütleme talve lõpus,  kus näiteks tulid mitmed välja Tallinna vanalinnast ühest ehitusobjektilt. Nahkhiired käivad linnas sobivates, elupaikades toitumas  ja linnades on ka nahkhiirte poegimiskolooniad,  ehk nad võivad linnas nii talvituda, sigida kui  ka siis käia niisama toitumas. Nahkhiire püüdmise võrke on erinevaid, et osad on nagu  väiksed linnu püüdmise võrgud. Aga nahkhiirte nagu osad püüdmisvõrgu on lihtsalt peenemad  veel kui linnuvõrgud. Et see konkreetne võrk on veel täiesti omapärane,  see on tehtud sellisest materjalist, millest tegelikult  tehakse juuksevõrk. Et näiteks toidutööstuses töötavatele inimestele,  et on üsna õrn, aga väga hästi võtab nahkhiiri külge. Kus on nahkhiirte pesad, kus nad siis elavad sellel ajal,  kui näiteks on päev ja valgus ja nad ei lenda ringi? Nahkhiired päevaks lähevad varjepaikadesse,  kuhu nad siis pesamaterjali ei kanna ja pesasid ei ehita,  et need on, on nii nagu on, et kas mingisugune õõnsus hoones  õõnsus silla mis ka Tartus näiteks nahkhiired,  elavad silla sees, kohati või õõnsuspuudes sõltuvalt liigist,  mõned liigid kasutavad nii hooneid kui puid,  mõned liigid on peaaegu ainult puudes. Ja need siis enamasti paiknevad sellistes heades  nahkhiirtele sobivates biotoopides, et veekogude ümbruses  näiteks ka supilinn, on selline hea puitasum,  kus on palju varjepaiku. Ja. Ja kuidas praegu teil siis nüüd see trikk on,  et te olete välja vaadanud siia täpselt need kohad,  kus nahkhiired võiksid nüüd lennata. Ja. Sätite te siis parajalt sellise lennutee peale või? Jaa, et kõige olulisem on teada, kus nahkhiired lendavad  ja eriti hea on, kui ta on selliste nagu puude vahel  või või ikka ülevalt läheb oks üle, et see piirab  selle nahkhiir jaoks lennukoha ära. Tegelt nad näevad üsna hästi igasuguseid asju,  näiteks ka selle võrgu ühest august eile me nägime,  põhjanahkhiir lendas konkreetselt august läbi,  tuli kohale, et see peab olema natukene üllatus moment,  mulle tundub Ja selline jah, koht, kus neid nagu palju lendab,  et kui panna üsna lagedale suvalisse kohta,  et siis ei saa. Vahel nad käivad konkreetselt vaatamas, seda tiirutad ümber alt. Aga kui on üllatus, siis saab kätte. Nahkhiirte püüdmise põhimõte on tegelikult väga lihtne. Siia kahe teleskoopaia vahele tõmmatakse püsti selline suur  aga piisavalt õrn võrk ja nahkhiired, kes siin ringi lendavad. Nad ei lenda läbi puuvõrade, vaid otsivad just neid  läbipääsukohti ja parajal hetkel, kui nad siit läbi lendavad  siis nad peaksid siia võrku sopsatama ja nad saab siit kätte. Aitäh. See käis küll väga ruttu ju tegelikult ega esimesed polnud  mõnda minutitki ja juba esimene nahkhiir käes. Esimesed niisugune, ütleme tund kuni poolteist peale  päikeseloojangut ongi see, kus on kõige rohkem nahkhiiri. Praegu nad siin lendavadki selle jaoks, et tulla oma nälga kustutama,  jah. Jah, et päev otsa on nad olnud. Toas toas nii-öelda ja olnud siis dieedil. Keda nahkhiired söövad, siin? Praegu neil ongi kõige olulisem toituda,  et nad tulevad siis välja sealt oma varjupaigast,  kus nad on päev otsa olnud söömata ja tahavad kõhu täis süüa  ja nad söövad putukaid. Põhimõtteliselt seal on teatud erinevusi,  aga üsna võib ütelda, et kõik, mis mahub suhu kõik neile sobib,  et väga palju on putukaid veekogude kohal,  kus nad toituvad. Seal on neil rohkem toidus, veeputukaid või vee veega seotud putukaid. Kui nad lendavad kusagil mujal, siis on võib-olla teisi  putukarühmasid rohkem. Need inimesed, kes kangesti sääski pelgavad. Neile vist võiksid nahkhiired meeldida. Küllap söövad nahkhiired ka sääski. Nad söövad ka sääski, jah, aga noh, kas sellel on just mõju sellele,  kui palju sa ennast pärast sügada saad, see on omaette asi,  aga näiteks põhjanahkhiiretoidus on erinevaid sääski küll  mitte ainult neid, kes inimesi torkavad,  vaid ka teisi sääski on päris palju. Kas te praegu niimoodi pilgu peale heites oskate juba öelda ka,  et mis nahkhiirega on tegemist, testime sinu teadmisi,  kes ta olla võiks? Tore ilus karvane, jube pisikene on, ma ei tea,  kas ta on äkki mis me selja poolt näeme,  kas ta on mõni lendlane äkki või ei ole,  lendas kõrbeks, parginahkhiir on täpselt jess,  tuli ära parginahkhiir, ütleme esimese kindla pakkumisega  tuli nagu Eesti mängus, et paneme punkti kirja. Mul vedas, väga ilus loom, on väga südi. On sageli on niimoodi, et mida väiksem, seda kõvemat häält teeb. Ja suur videonäiteks niisugune soliidne tema väga ei viitsi karjuda,  ta on, sealt tuleb võrgus, ütle palun, siin ma olen. Aga kui ta on väike, siis peab ikkagi enda eest võitlema. Meil on laias laastus kaks eesmärki, üks on alati püügil,  on võimalik eristada mõningaid liike, kelle eristamine  akustiliste vahenditega nende siis häälitsuste järgi on kas  siis väga raske või, või võimatu. Et kui me saame mõne sellise liigi isendi  siis kätte võrguga, siis me saame vaadata talle otsa ütelda ohoh,  see on habel endlane või noh, kes iganes. Teine eesmärk on siis meil selle töö raames hinnata  ka nende siis konditsiooni, et me üritame  siis saada aimu nende tervisenäitajatest neil elavatest sise  kui välisparasiitidest ja ka mõningatest muudest sellistest  keskkonnareostusest indikeeritavatest näitajatest. Siin just keda te nägite, sopsas koti põhjanahkhiir  ja tundub, et väga õige lennukoha peale on see võrk ette sätitud,  sest võib öelda niimoodi, et teadlastel on lausa konveier  praegu käivitunud igal momendil, kui sa korra pilgu ära pöörad,  juba uus nahkhiir jõuab püünisesse. See on siis põhjanahkhiir, kuidas me teame,  et ta põhjanahkhiir on nüüd võrreldes selle pargi nahkhiirega,  keda ma enne nägin? Kui vaadata nägu, siis põhjanahkhiire nägu kõigepealt tume  ta nina on üsna selline suur ja lai tume nägu  ja kui vaadata kõrva, siis kõrv on natuke teravam  ja pikem, ära äramine. Et raagus on ka natuke selline nagu pikem ette poole suunatud. Ja siis see kõige iseloomulikum on see, et selg on selline  säbru line ja erinevad värvitoonid käivad jah,  et tal on nagu blondid salgud ja noh, kõrva tagant on  ka siukeseid heledamad tutid väga ilus ja tema meil kõige  levinum nahkhiir. S. Nii uus nahkhiir ja kas tegemist on ka uue liigiga,  keda täna pole veel näinud? Esialgu tundub küll, kui selga vaadata ja kõhualust  ja ludus kõrvasid, siis ta võiks olla veelendlane,  aga võtame välja, vaatame lähemalt veel endale on selline. Pruuni seljaga kõhu alt küllaltki valge. On hele ja siis tal on sellised. No tegelikult on piklikud kõrvad, aga noh,  ta tõmbab nad hästi niimoodi lonti, kui teda katsuda  või segada ja tal on hästi suured jalad. Niisugune haaramiseks kohe parajad laiad kühvlid,  et võrreldes sinu jalaga võibolla ei ole suur,  aga võrreldes tema keha suurusega on väga suur,  et see on selleks hea, et ta püüab nendega vee pealt saaki. Tuleb nii luks, püüab kinni ja pistab kohe lennu pealt hambu. Väga-väga äge, väga vahva. Siin väikeses välilaboris käib kõik vajalik töö nahkhiirtega  nende karvastikust ja tiibadelt vaadatakse,  ehk leitakse sealt parasiite, et neid lähemalt uurida,  kes nahkhiirte peal elavad, siis mõõdetakse,  nad kaalutakse, nad ja igaüks saab ka endale mälestuseks kaasa. Väikese rõngas, mis saab olema tema. ID-kaart võib ka nii öelda. Kuidas inimesed peaksid käituma, kui nad kasvõi leiavad mõne  hukkunud nahkhiire, kellel selline asi, hõbedane asi siin  näha on, kuidas sellest teada anda? Kui te leiate rõngastatud nahkhiire või ka lihtsalt nahkhiirerõnga,  et võib-olla keegi on nahkhiire pintsli pistnud  või ka linnurõnga tegelikult siis keskkonnaagentuuri,  Matsalu rõngastuskeskus on see koht, kuhu see rõngas teada anda. Kui te näete tervet rõngakoodi, siin on. Seeriatähed ja numbrid, siis andke teada,  terve kood, aga kui te näete ainult osa sellest,  siis andke seegi, mida te näete. Okei. Ja et nahkhiir kohe uuesti võrku ei lendaks,  siis on mõistlik ta lasta siin lendu veidi eemal. Tal on nüüd küljes oma väike rõngakene, et aga hiljem  vajadusel tuvastada. Ja siin ta läheb väga lühidalt käis see protsess,  kõik on väga hästi nahkhiirega. Ja.
