Oi. Mina olen Kadri Runnel Tartu Ülikooli teadlane  ja ma räägin teile sellest, milleks on oluline kõdupuit metsas. Ma olen siin, Põlvamaal ühes vääriselupaigas vanas  kaitsealuses loodus metsas ja ma rullin siin lahti praegu  sellist 50 meetrist mõõdulinti transekti,  mis aitab mul mõõta, kui palju on siin kõdupuitu selles metsas. Et see käib selliselt, et ma mõõdan ära kõikide lamatüvede diameetri,  mis ristuvad mõõdulindiga. Ja selle kaudu saan ma vale järgi välja arvutada,  et kui suur on kõdupuidu hulk hektari kohta. Kõdupuidu hulka on selle pärast oluline teada,  et selle kaudu saame me hinnata metsa väärtust elupaigana  sest et suur osa metsaliikidest tervelt 25 protsenti  arvatakse on ühel või teisel moel seotud kodupuiduga. Need on siis erinevad seened ja mardikad  ja samblikud. Elupaigana on vajalik. Põhjus, miks meil on oluline aru saada, kui palju on  kõdupuitu metsas on see, et kaheksa kuni 10 protsenti  globaalsest süsinikuvarust on kõdupuidus  kus see siis lagunemise käigus aeglaselt aineringesse tagasi läheb. Lagundajaliike seda aeglasemalt toimuvad lagunemis,  protsessid on näidanud erinevat teadustööd  ja seda kauem on süsinikkõdupuitu seotud. Ja see on niimoodi sellepärast, et need erinevad liigid,  kes puitu lagundavad sel juhul konkureerivad ruumi pärast  ja neil on omavahel nii palju tegemist, et lagunemine toimub  aeglasemalt ja süsinik on kõdupuitu seotud pikemat aega. Suur osa kõdupuidu liikidest on nii Eesti mastaabis kui  globaalselt ohustatud sellepärast et läbi aegade on  metsamajandus läinud üha intensiivsemaks  ja metsa majandamise käigus mitte ei viida ainult välja eluspuud,  millest võiks saada kõdupuit vaid tavaliselt metsamasinad  sõidavad ka üle olemasolevast kõdupuidust  ja tänapäeva intensiivse metsamajandamise puhul juba viiakse  välja ka kõik. Puuladvad ja isegi uuritakse välja kännud,  mis muidu varem oleks metsa jäetud. Et see kõik võtab kõdupuidu liikidele elupaika vähemaks. See omakorda tähendab, et tõenäoliselt see vähenegi alles  jäänud kõdupuit laguneb üha kiiremini. Sest et kõigepealt on metsamasinad sellest üle sõitnud  ja kui ta on väikesteks tükkideks, siis laguneb kiiremini  ja teiseks on vähem neid lagundajaliike. Kõigepealt on oluline, et meie kaitsealadel,  metsad saaksid rahulik vananeda, sest et need on need kohad,  kus kõdupuitu kõige rohkem akumuleerub ja  kus kõdupuidu elustik saab elada. Aga ka majandusmetsades, võib-olla selline nii-öelda väike  lohakus tuleb kasuks, et ei ole vaja igat puidujupi teha  rahaks millekski kasulikuks. Et loodusele on see ainult hea, kui midagi metsa  ka pärast majandamist maha jääb.
