Ta. Tere, hea vaataja, täna on lõikuspüha, muide,  kas olete juba mõelnud, mida te täna lõunalauale panete,  sest vanarahvas ütleb, et täna peaks olema laud väga  rikkalikult kaetud. No ajad on nii väga muutunud, et kõigepealt peame vaatama rahakotti,  kas me üldse midagi sinna saame panna, aga ilusatest  lilledest saab alati rõõmu tunda ja meie esimene lugu viibki  meid Tartumaile, sest Aivi parijõgi käis külas perel,  kes nimelt ilutaimedega tegelevadki. Tõelise aiasõbra aed õitseb ka siis, kui lõikuspüha kuulutab  õuehooaja lõppenuks ja peenramaalt on kõik juurikad korjatud. Sellised aiasõbrad on Saima ja Lembit Kaarna,  kelle peenardele jõuab sügis kuidagi hiljem kui mujale. Ja muide just Lembit algatas Eestis aasta püsilille valimise  tuntud rohenäppudelt saame mitu head vihjet  nii sügiseste õitsejate kui ka põuakindlate püsikute soetamiseks. Need. Saab kellesse ära viia? Need saavad ootama kevadet. Täna ongi ju lõikuspüha, no kui põllumees tähistab seda sellega,  et tal on saak salves, siis kuidas üks iluaia pidaja  sellesse lõikuspühasse suhtub või kas annab  ka seda kuidagi tähistada? Ja ei tähistada võib seda kindlasti, aga see suhtumine noh ütleme,  kui põllumees nagu tähistab oma rõõmu sellega,  et ta on saanud nagu midagi saavutanud või ära koristanud  saagi siis lillekasvatuse aedniku jaoks tähendab see seda,  et see on selge märk saabuvast talvest. Nii et natukene nukruse nooti toob lõikus püha  lillekasvatuse aedniku jaoks. Aga lähme, vaatame siit aiast siis niisuguseid vapramaid  ja toredamaid, õitsejaid ja püsikuid, mis teil endal südame  soojaks teevad. Minu ettepanek on nimetada seda lõikuspüha lilleks,  tegelikult on tegemist aedülasega ja jah,  tema on aedülane ja on erinevad sordid temast. Ja on ka õite värvi valikut omajagu. Et. Valgest roosani ja ja on ka punaseid punase punaste õitega sorte. Ja neid on nii lihtõielisi kui pool täidisõielisi kui  täidisõielisi sorte ja nad on hästi hilised õitsejad,  nad elavad üle esimesed öökülmad. Vaadake siin, kui palju on siin praegu neid õiepungi  ja need kõik kui lootus, ütleme, kliima soojeneb  ja on lootust, et pehme sügis tuleb ja pikalt kestab,  et siis siis on neid õisi jätkub siin no novembrini  kindlasti saavad iseseisvalt hakkama, nii et sobivad väga  hästi maakodude juurde ja, ja noh, võib-olla ei ole  niisuguses klantsitud aias tema jaoks nagu ütleme,  see kõige parem väljund, aga teda ei kahjusta kitsed  ega jänesed ega ulukid, nii et ütleme, niisugune hea maakodu taim. Sellist. Metsatalude jahionnide ja ma ei tea, kuhu veel  siis sinna juurde võiks ta sobida. No vanasti taluaias pididki olema sellised lilled,  mida ei kasteta, sellepärast et lihtsalt talupere naisel ei  olnud aega. Aga tänavu suvel võis ka lehest lugeda, et mitmeski kohas  oli kastmine lausa ära keelatud, sest vett ei olnud. Nii et kui me nüüd jälle suve peale mõtlema,  kui veel sellised suved tulevad, mis võiksid olla need  püsikud või paremad lilled, mis niisuguse põua aja hästi  vastu peavad. Tegelikult ma võiks öelda, et kõigepealt praktiliselt kõik  minu lilled sest ka mina ei kasta aias, võin öelda,  et sellel aastal, kui oli kaks kuud praktiliselt kuiv  siis jah, oma tõstetud peenardes ja kus oli toodud muld  juurde siis seal ma ühe korra vett andsin. Aga muidu mina ei kastalilli. Nii et siin peenrast ei ole midagi astud  või siiski roosa. Siin ma roose kastsin jah, sest see on tõstetud peenar,  meie ise seisame siin allpool ja tegelikult ta läheb üles välja,  siin on toodud ja noh, selle oma paarikümne roosi peale läks  praktiliselt terve päev kastmise muidugi,  sest kui korra kasta, siis tuleb kasta nii et ta jõuab juure tippudeni. Et taim saaks aru, et vesi tuleb altpoolt,  mitte pealt. Vastasel juhul hakkab ta kasvatama oma juuri pinna lähedale. Aga ma küsin siis natuke teistpidi, et mis on need sellised taimed,  millele lausa põud meeldib? Jah, selleks võiks lugeda kõiki kukeharju tüüpiliselt lavendleid. Mis siin on olemas, kukeharjad on nüüd mul nüüd natuke küll  teisel pool, olgu nad siis kas suvel õitsevad madalad  roomavad kukeharjad või siis sügisesed, olgu nad  siis värd, kukeharjad, kaunid kukeharjad  ja nii edasi. Samamoodi armastavad põuda paptiisiad, mis on nüüd küll  praegu moodsamad taimed, aga kõik kiviktaimlataimed,  mida vanasti kasvatati Ja siis lisaks veel niisugused vanad head traditsioonilised  taluaialilled nagu pojen ja ja flokid, ja need on. Nemad peavad vastu, nemad ei armasta kuiva,  aga peavad, aga peavad vastu, on, on pojengid,  on ka tegelikult aed, floksid pojengiga ei juhtu midagi. Kui on väga pikalt põud, et, et võtame selle astrid,  võtame heleeniumid ja võtame floksid, siis nendel on see probleem,  et nende, kui me inimeste, ütleme, immuunsüsteem,  siis tegelikult ka midagi sarnast on taimedel  siis nad muutuvad jahukastel ehk siis seenhaigustele vastuvõtlikumaks. Sellisel juhul, kui on võimalus Istutage nad nii, et need pääsevad, pääseb tuul ligi. Et õhuliikumist oleks, siis olen nad vastupidavamad. Siin on ka veel üks väga äge hiline õitseja,  mina mõtlesin, see on kusagilt veekogu ääres toodud,  aga teie ütlete, et see on ikka eriline peenpuhas sort. Jah, see on hariliku vesikanepi sort glutpool. Lu ja, ja talle on niisugune omane, ütleme niisugused  tumedad varred, need hästi tumedad varred  ja niisugune head kontrasti pakub, aga õitsemise poolest on  ta ka hästi hiline. Ja muidugi on olnud ka sügis piisavalt armuline tema jaoks. Ilmad on olnud soojad ja, ja nüüd On ta saanud oma nagu täie iluilusti välja tuua. Vesikanep tuleks lõigata pärast õitsemist ära siit,  ütleme. Mitte lasta valmida seemnetel, sest kui seemned valmivad  siis nad pudisevad siia maha ja siis siis hakkab tulema siit  noori noori, ütleme selliseid. Vesikanepeid, mis enam ei ole lupol, mis on juba mingi muu  ja millele võib panna oma nime, näiteks ütleme,  saame mingid uued hübriidid ja, ja mis lõpuks võivad olla vastupidavamad,  kui on see kultuurtaim ja, ja tõrjudagi kultuurtaime välja. Ma vaatan, et teile ikka need suured kõrged lilled meeldivad kasvatada. Ja meeldivad küll, jah, need on head selle poolest,  et nad paistavad välja ja, ja aias, eks ju,  teiste seast ja, ja siis on hea ennast ka võrrelda,  ütleme, et kas ma noh, kes, kellest nüüd nagu üle ulatab vaatama,  eks ju, kes kellele pähe või patsutada, aias jah,  kes on aias pealik? Aga aga, aga see konkreetselt on nüüd lurss lill sordi  nimega atro purpuuri ja tema ongi kõrgekasvuline. Hästi hiline õitseja õitseb, kuni noh, ütleme mingisugused  sügise alguse öökülmad ei tee talle mingit kahju. Et, et õitseb ka kuni tugevamate külmadeni  või siis noh, võib teinekord isegi lõpuni õitseda,  aga. Aga need õied on hästi intensiivse lõhnaga,  vaata muusika. Tõesti, see on ikka nii kõva lõhn, et sa võtad pikali,  see võtab pikali, seda magamistuppa ei paneks,  vist ei taha. Aga siin õues on väga mõnus. Õues on väga mõnus ja, ja tema õitsemise tippaeg ei ole veel  jõudnud kätte, et kui vaadata, kui palju siin neid pungi on. Et, et noh, et ütleme, et tal on potentsiaali nagu väga-väga  palju veel õitseda sellel sügisel ja ja siis see,  see lõhn on, see pahvakas on, see ulatub hästi,  kaugele see kümnete meetrit taha on seda tunda. Nii et kui aias juba midagi muud enam väga siin ei,  rõõmustas natuke veel kurereha siin tuleb. Et siis üks selline uhke, uhke kõrge lõhna püsik veel toob  meile seda sügise rõõmu aias. Jaa, kindlasti kohe ja neid on ka erinevaid sorte,  on näiteks ütleme, sort Brunette seal alustab  ka õitsemist. See on selline, nüüd kasult madalam tunduvalt,  et et noh, et ütleme, et kui Selliseks ka ei ole võib-olla aias ruumigi mõnikord juhtuda. Ja ja siin on veel, on, on näiteks üks roosade õitega  pinkspaik sordi nimega. Tema jääb ka madalaks, eks ju, aga, aga kui noh Tema oma kõrguskasvu ei ole veel sel sügisel  ka saavutanud, nii et noh, ta võib kasvada peaaegu,  ütleme mulle lõua alla, ära. Aga? Aga kui kibedad kasvajad nad kevadel on,  siis kui kiiresti nad mulla alt välja tulevad  ja aega aeglaselt kõik muud õitsevad ära  ja siis nemad hakkavadki tulema. Ja siis nemad hakkavadki tulema, nii et see on,  see on võime nimetada ka lõikuspeo lilleks,  nii et nii et just selleks ajaks ta nagu jõuab ilusti oma  ilu hakata pakkuma. No õnneks ei pea lilli küll nüüd enam sügisel hilissügisel  metsa otsima minema, seda enam, et metsas on,  on viimasel ajal olnud suured ohud, inimesed kaovad ära  ja mul on hea meel öelda, tere tulemast politseinik Ottomar  Virk otse Tartust kohale tulnud, mis siis lahti on,  mis on juhtunud, et üha enam kaob metsas inimesi ära,  eksivad, ära. Ja tegelikult ühest küljest midagi väga lahti ei olegi,  et pigem on mõnes mõttes tegemist nagu looduse mõttes  positiivse tendentsiga, ehk siis kui inimesed on kogu aeg kurtnud,  et ei tea häid seenekohti siis kes see aasta on metsas käinud,  teab väga hästi, et mets on väga rikkalikult seeni täis ja,  ja tõepoolest tänu sellele ka see aasta pisut erineb eelnevatest,  et meil on nüüd viimaste, ütleme, august ember võime just öelda,  et metsa kadumist või eksimiste hulk on peaaegu poole võrra suurenenud,  et see näitab seda, et inimesed käivad rohkem metsas. Ja see tähendab seda, et seened juhivad inimesi nendest  tavalistes kohtades, kus nad käinud on, juhivad eemale. Ja, ja kunagi väiksena ma mäletan, oli üks multifilm,  kus keegi istutas seal seeni ja juhtis, juhtis kedagi eemale,  et tõesti, et see hasart tekib niimoodi kui,  kui, siis keskenduda seentele ja võib-olla jätta natukene  tähelepanuta see ümbrus, et kuidas ma metsa sisenen,  mis mu ümber on, kus võib-olla päike on sellised asjad,  et ja mismoodi maastik teistpidi vaadates paistab,  et kus see, kus see koht on, kus mu jalgratas  või auto jäi või, või kust ma sisse läksin. No me oleme siinsamas prillitoosis teinud  ka päris mitmel korral sel teemal intervjuusid,  ikka tuleb ikka puust ette ja punaseks teha. Millest alustada, mis on kõige olulisem,  kui ma metsa lähen? Kõige olulisem metsa minnes on ilmselt see,  et tuleks öelda kõigepealt üldse öelda oma lähedasele  või naabrile või, või kellelegi sõna maha jätta,  kuhu minnakse, millisesse metsa, et see oleks teada,  sest meil on küll ja küll neid näiteid, kus on  siis kahtluse all, et oma abikaasa isegi ei tea,  et kas nüüd mees läks metsa või läks külla kuhugi seenele,  eks ju, et et see on hästi oluline, et, et öelda,  kuhu minnakse, millal plaanitakse tulla. Teine asi, mis on äärmiselt tähtis, on see,  et kui me liikluses oleme harjunud juba väga kasutama helkurit,  eks sii see on selline, me teame, et see aitab meid ja,  ja päästab elusid, siis metsa minnes kindlasti on väga  lihtne on telefon meil kõigil, üldjuhul on telefon kuskil käeulatuses,  et siis metsa minnes tuleb see alati kaasa võtta  ja pole tingimata olema laaditud, see oleks väga hea  ja kui ta oleks ikkagi maksimum laetud ja et et igal juhul  telefon kaasa. Sest see annab palju selliseid eeliseid. Kõigepealt on võimalik abi kutsuda ja, ja kui inimene tunneb tõesti,  et ta on kadunud või, või juba eksinud natukenegi,  et siis kindlasti. Mitte teha kõnesid, siis sõbrannale sel hetkel  ja kurta seda rasket olukorda või, või, või kuhugi  lähedastel helistada, vaid valige julgelt üks,  üks, kaks, meil on oluliselt lihtsam tuvastada kohe teie  asukoht ja, ja võib-olla vahepeal me oleme juhatanud isegi  telefoni teel inimesi välja metsas eks, et me kaardi peal näeme,  kus ta on ja ütleme, et sinust 50 meetrit  või 100 meetrit, seal on tee ots ja sealt saad välja  ja niimoodi on võimalik väga kiiresti inimesele appi tulla. Aga kui nüüd see esimene kõne raisata ära  ja kuskil aku seal läheb, temperatuurid muutuvad,  aku kulub, et siis, siis võib see võimalus ära kaduda,  nii et esimene kõne kohe üks, üks kaks julgelt,  mida kiiremini välja saame, seda lihtsam see olukord on. No palju on räägitud ka sellest, et seljas võiksid üldse  olla vähe värvikamad riided, noh kui sul ei ole just seda,  seda õiget vesti, mis peaks olema siis nagu see neoonvest Ja see on see teooria, mida me oleme püüdnud siin aastaid  ja aastaid ja aastaid rääkida aga jällegi,  et praktika jõuab ka kohale ja me näeme,  et milline see reaalsus siis tegelikult on,  et on inimesi, kes panevad ennast võimalikult erksalt riidesse. Hetkel muidugi on ka loodus kõige kirevam,  ehk siis tegelikult on esindatud suhteliselt kõik värvid  metsas sõltuvalt metsatüübist, eks ju. Et et inimesed on raske maastikul märgata  ja eestlase selline miskipärast sisseharjunud komme on  ikkagi panna võimalikult tumedat ja, ja halli  ja sellist, et ei määri ära ja. Plekid ei paista välja. Just et, et tegelikult peaks eelistama sellist Võimalikult erksat, aga siin suheldes erinevate  nii koerajuhtidega kui siis ka lennusalga pilootidega,  et on tulnud välja üks selline väga hea märk,  mida me maastikul suhteliselt lihtsalt märkama  ja see on valge värv, ehk siis kui see, sellepärast ma  võtsin need ämbrid ka siia kaasa, eks ju,  et igale ühele oma, kes korjab rohkem, kes vähem ja,  ja võib-olla siis lastele või lastelastele ka. Aga kui on võimalik valida seda seenekorvi,  siis see võiks olla valge, et see tohutult hästi paistab  maastikul välja. Elik kui juba läheb helikopteriga otsimiseks,  siis on see valge laik näha või. Seda, seda ikka juhtub jah praegu, et me käime kopteriga  ka otsimas, sest need maa-alad on suured  ja kui meil ei ole näiteks ei ole seda positsioneerimis  infot või, või siis ei ole inimene jätnud selget kirjeldust,  kuhu ta läks, siis siis need alad on tõesti hästi suured  ja võib ainult aimata, eks ju, et kus kandis ta on. Et, et siis kopter on üks vahenditest, loomulikult teenistuskoerad,  kõik sellised enamus selliseid juhtumeid lahenevad õnneks  väga kiiresti, me võib-olla läheme tee äärde  ja laseme sealt politseiauto sireeni, inimene kuuleb,  saab juba orienteerub välja. Et aga, aga igaks juhuks jah, et kui on võimalik valida,  see on üliväike asi, mida teha, et võta see valge pang ja,  ja metsas noh, võib olla üks, üks selline tarkus on veel,  sõltub nüüd metsast, kui tihe või, või mitte. Et kui püüda kuhugi minna, sest üldiselt kui otse liikuda,  siis alati jõuab kuhugi. Et nii kui tuleb kraav, jõgi, elektriliin noh,  sellised asjad, et need on asjad, millest kinni hoida,  sest need on ja siis saab välja. Aga kui siis metsas esialgu ei ole mingit sihti,  siis üks selline asi, mis väldib siis seda justkui  ringiratast kõndimist on see, et valida kogu aeg hästi,  kaugele ette, hästi kaugele ette mingi sihtmärk  ja minna konkreetselt selleni sealt võtta  siis uus, et, et see aitab natukene nagu seda otse liikumist hoida. No samas on öeldud jälle, et kui sa oled juba lausa kusagile  tupikusse jooksnud, siis seisa paigal ja ära hakka ekslema. Pigem küll jah, pigem küll, sest selle liikumisega tihti  kulutatakse oma energiat. Teiseks tekib paanika. Ja seal noh siis siis tegelikult sellist sihitut liikumist  tuleb palju rohkem, et pigem kui on jah,  juba selge ja, ja õhtul läheb ka hämaraks,  et siis on mõistlik jääda paigale võimalikult lageda koha  peale ja oodata siis, et abi toeb. Täna. Et kõigepealt jätan sõna maha, et ma lähen,  kuhu ma lähen, teine võtan telefoni kaasa  ja kolmas panen ennast siis värvilised riidesse  või siis võtan selle. Silmatorkava valge ämbri. Suur tänu nende heade nõuannete eest, aitäh,  Ottomar Virk. Aga õnneks ei eksi me kunagi, kui me läheme liia virkuse  juurde mingit mõnusat toitu tegema ja seekord on teemaks  õunad ja Liia teeb midagi sellist, mida ta pole varem kuulnudki,  et õuntest saab teha. Aga selge on see eest, samas ta. Tere, täna teeme õunašokolaadi võiet ehk vale nutellat,  me kõik teame ja armastame nutella saiu. Nii et nüüd teeme sellise tervislikuma Eesti maise õuna  nutella ehk õunavõide. Selleks on mul siin 500 grammi puhastatud õunu. Need võiks jälle eestimaised olla, siis on koorega,  et ei pea koorima. Kui teil on mingi tugevama koorega, siis võib-olla võiks  koore ära võtta igal juhul puhastatud õunu 500 grammi. Ma panen sortsu vett. Sea põhja natukene tõstan kuumust ja 100 grammi on mul  pruuni suhkrut. Ja kuumutan selle. Keemiseni ja hautan siis, kuni õunad on enam-vähem pehmed,  segada suhkruga veel läbi, siin potis. Potile võiks isegi kaane peale panna, et  siis ta haudub võib-olla kiiremini, meil. Õuna süda, seemned seal sees ka aima südames teekond. Mulle tundub, et. On ilusti meil selline pehme. Saame püreestada ära sau mikser. No. Seda ma seda Õunatükke sisse ei jää sest õigel nutellal ju pole tükke  sees ja lisa on siia, mul on 10 grammi kakaod,  mõrukakaod. Seal saab ka teha šokolaadiga, siis tuleb  selle kakao asemel lihtsalt 100 grammi tumedat šokolaadi  näiteks hulka panna. 30 grammi võid, mis annab sellise siidise ametise Tekstuuri, ja siis ma panin paar vanilli suhkrut ka,  et annab sellist head mekki. Ja nüüd tuleb see läbi segada. Kuni või ära sulab. Ja nüüd kuumutame selle veel korra keemiseni. Ja meie õunavõie ongi valmis siis ja läheb purkidesse. Mul on suht väike kogus seda, et see on tegelikult talve  jooksul või sügis talve jooksul teha mitu korda nagu hea  parasjagu paar purgitäit ära süüa ja teha jälle  siis teistsuguste õuntega, et kindlasti see maitse on erinev. Ja endal peab ka põnevust olema. Aga samas ma olen seda teinud ka rohkem ja hoidnud kevadeni,  nii et valikud ja võimalused on teie, kuni ta sulab  ja veel kuni esimene mull tuleb juba siis võib purkidesse panna. Mul mullitabki juba pliit välja. Ja. Lihtsalt purgid täita. Seda on väga tore ka kingituseks teha. Lähete külla? Oma tehtud moosiga. Panen kohe kaane peale ja teine purgike ka mul täita  ja siis. Ta on nüüd juba appi lehtri. Ja miks mitte teha seda jõulukingiks, nii et võib-olla on  õige aeg praegu valmis teha just? Ja ongi meil see maitsev. Valenutella valmis. Mis muud õunavõie meil on valmis ehk valenutella paneme saia peale. Ja hakkame nautima, kes tahab, paneb veel võid  ka alla. Kes siis ei mäletaks vana head moosisaia. Head isu. Juba möödunud hooajal käisime meie maa ajaloolisi radu pidi  ja me jätkame sama teemat, nimelt seekord viime teid Raik  külla ja uskuge mind, see koht on isegi maailmakaardil  olulisel kohal. Raikküla on esma mainitud Liivimaa Hendriku Kroonikas aastal  1216 ja seal on siis niimoodi, et Hendrik räägib  mõõgavendade sõjakäigust Harjumaale ja ta ütleb ühes lauses,  et õndsa neitsi taevaminemise päeval, mis oli  siis 15 august, jõudsid need mõõgavennad kohta nimega Raigele,  kus igal aastal Kokku tuldi ja koosolekuid peeti. Mehi tuli igast Eesti nurgast tulid isegi mõhumehed,  ainult vaigast ei leitud kedagi, kes oleks olnud natukenegi  targem eriti viha täis, olid manivalde harjust  ning vanemad ridalast ja alempoisist. Oli tähtis hetk. Tõmbame sakslastelt, maa, jalg jat ära siis nad kukuvad alla. Kuhu nad kukuvad? Vallo. Tööme astu sörsöele. Loomulikult me oleme kõik näinud malevafilmi  ja kus siis parodeeritakse raiküla kärajaid,  et ega noh, rohkem informatsiooni selle kohta sellisel kujul  ei olegi. Kui eelmise vabariigi ajal oli selline  rahvusromantiline lähenemine, siis noh, Jüri uluots räägib  seal raikülast kui Eesti demokraatia ja Eesti riikluse hällist. Nüüd kui tulles tänapäeva, siis ajaloolased on tunduvalt tagasihoidlikumad,  nad ütlevad, et meil on suhteliselt vähe  selle kohta teada. Aga samas me ei saa seda Raiküla kärajate lugu ikkagi  ka kuidagi alahinnata, et see on kõige esimene teade Eesti  alal mingisuguse riikliku institutsiooni kohta. Meie võime öelda, et me saame Eesti riikluse  ja ka Eesti parlamentarismi ajalugu tegelikult. Lugeda siis aastast 1216 raie kärajate esmamainimisest. Trikkülas me, me räägime sellest, et meil on suur ajalugu  väikesel Eestimaal ja seostame me seda siis eelkõige  perekond Kiserlinkidega ja need seosed viivad välja  siis tõesti selliste maailma kuulsate Meesteni nagu Otto fane on Pismark näiteks Johann Sebastian  Bach Charles Darvin. Alexander Kaiserling oli loodusteadlane,  kes siis õppis Saksamaal tegi seal sellist loodusteadlase  karjääri ja sealt pärineb võib-olla ka tema nagu kõige  suurem panus maailma teaduse ajalukku, sest Charge Darvin,  kui ta kirjutab oma liikide tekketeooria,  siis ühe oma eelkäijana nimetab ta Aleksander Kaiserlingi. Pistmark on öelnud siis Aleksandri kohta,  et ta on ainus inimene maailmas, kelle mõtte suuruse eest  tunnen ma aukartust. Aleksander tuli siia elama 1800 neljakümnendatel aastatel,  aga peahoone ehitati klassitsistlikuks. 1820 ja ehitajaks oli siis Georg Stahl. Ja seda nimetati ka ehitushulluseks, sellepärast et see  ettevõtmine oli niivõrd suur ja võimas, et peale seda Georg  Stahl läks pankrotti. Ja ta oli siis pandi nüüd selle mõisa Vene rahandusminister Kankriinile. Kelle kätte see siis läks ja kes siis andis  selle oma tütrele kaasavaraks, kui too abiellus,  siis Alexander Kaiserlingile, niimoodi ta jõudis  siis Aleksandri. Et eks neid märke Aleksandrist siin mõisapargis annab otsida  ja kindlasti ka leida. Kui Aleksander siia kunagi elama tuli, siis ta ütles niimoodi,  et ainus asi, mis mind elus täiusest lahutab Tab siin Raikkülas on alpi mägi ja siis ta  selle rajas ja see on siis jah, teadaolevalt esimene Eesti  kivik imla. Nüüd. Milline see elu siin oli, et sellest on kirjutanud  ka Helene Taube oma mälestustes? Mismoodi noh, Aleksandri naine, sina ida,  kes oli Peterburi õukonna daam ja mismoodi jälle Aleksander tuli? Kuskilt reisilt koju ja siis naine oli vahepeal jälle sisustanud,  jälle natukene luksuslikumad, kui võib-olla kui Aleksandrile oleks,  oleks meeldinud, lähme siis trepist üles,  satume kohe. Ka. Mõisa pea peasaali. Nii-öelda peakorrusele. Kus meil on väljas, siis mõisamööblinäitus praegu,  mida see Helena Taube kirjeldab? Mängimist näiteks seal suures saalis, kus vaated ulatusid lõpmatusesse. Et kui olid jõulud, siis. Aleksander tahtis niimoodi, et jõulupuu toodi tuppa ainult  üheks õhtuks. Et kui järgmisel päeval lapsed ärkasid, siis oli jõulupuu  juba ära viidud ja asja idee ja mõte oli  siis selles, et et see õhtu oleks väga eriline. Aku. Üks inimene, kes on ka väga kuulus seoses,  siis keiser linkidega oli. Helilooja Johann Sebastian Bach nüüd Aleksandri Vaar isa. Karl Hermann ezelin oli siis helilooja Bachi. Suurtoetaja ja metseen vanal kaiserlingil olla olnud  siis uinumisega probleeme, et talle uni uni ei tulnud. Ja aga tal oli teenistusse võetud üks noor andekas muusik,  kelle nimi oli kold. Ja Kaiseling kaudu sai siis Goldbergist Bachi õpilane. Ja nüüd, et, Vana Keiselling unetutel öödel, et tal midagi teha oleks  siis Bach komponeeris talle osad muusikapalad,  mida siis mängis talle klavessiinile ette seesama Goldberg  ja sealt on tulnud ka siis selle heliteose nimi. Goldbergi variatsioonid. Ja siin siin on meil üks Üks reisi, reisi, reisikit, kohver. Kui mõisnikud käisid omavahel käisid reisimas,  siis. Siis võeti oma asjad selliste kaasa, see kuulus  siis Bruno Siversile siis, kui omavahel küla üksteise külas käidi. Pühapäeviti. Siis mängiti kaarte ja suitsetati sigareid,  et see on niisugune suitsetamislaud. Siis Hermann Kaiser ling, tema oli filosoof,  kirjanik. Temalt siis 1919 mõis võõrandati peale mida ta  siis läks Saksamaale, lõi seal oma maailmakuulsa tarkuse kooli. Ja meil on üks kiri aastast 1938, mille Hermann saatis siia  siis tollel ajal tegutses siin lastekodu  ja siis seal kirja all ta lõpetab niimoodi,  et igavesti raiküla mõisa omanik Hermann Kaiserling. O. Praegu me arendame siin Eesti mõisate muuseumi,  et me kogume siis erinevaid Eesti mõisatest pärinevaid esemeid,  aga noh, me oleme ka teistsuguste taustadega mööbli esemeid  näiteks võtnud, et hiljuti pakuti näiteks ühte mööbli komplekti,  mis kuulus Uno Leiesele ja no minu lapsepõlvest  kes meist ei mäletaks hunt griamsilm, onju,  ja see lugu ja et hunt kriimsilma autorimööbel,  et see tundus kuidagi nii armas, et võtsime  ka selle nii-öelda oma oma kollektsiooni. Ja tegeleme noh, selle mõisakultuuri arendamisega,  teeme siin erinevaid niisuguseid konverentse. Ja kui me nüüd jah, ma, meil on neid hooneid rohkem siin  Raiküla mõisa südamekompleksis on ju meil 14 hoonet,  meie perele kuulub neist neli, et kõik tahavad saada  tähelepanu ja toimetamist. Peahoonega on niimoodi, et järgmine etapp on tegelikult Akende teema, et fassaadiprojekt on meil juba olemas  ja siis, kui on aknad ees, et siis ruum ruumi haaval hakata  neid korda tegema. No nagu äsja nähtud loos selgus, on oodata peagi ühe uue  muuseumi avamist. Aga me siiski läheme kõigepealt meie suurimasse muuseumisse  ERMi ja saame teada, milline on meil Eestis säilinud esimese  gloobuse lugu. Jah. See maakera ei ole meil püsiekspositsioonis väljas,  vaid on hoidlas. Ja aeg-ajalt me toome teda pidupäevade puhul välja näiteks  Jakob Hurda sünniaastapäeval tema mälestuseks. Jakob Hurda teeneid Eesti kultuuriloo ees on raske üle hinnata. Aga inimestele, kelle jaoks ta oli kõigest üks habemik  vanamees Eesti kümnekroonise, olgu siis teadmiseks,  et Jakob Hurt sündis 1839. aastal Põlvamaal. Õppis Tartu Ülikoolis ja Helsingis vaimulikuks töötas nagu  tolleaegsed vaimulikud köstrid ja praostid õpetajana  ja algatas Eesti rahvaluule kogumise. Just tema kogutud materjalide põhjal või ma materjalide  koduotsides kaasati Eesti Rahva muuseum. Kuuekümnendatel oli ta koduõpetajaks ellenurme mõisas tuntud  baltisaksa maadeavastaja Aleksander Teodor von Middendorfi  perekonna juures. Võib-olla just seal nägi ta esimest korda gloobust  ja sai aru, kui lihtne on selle abil maateadust õpetada. 19. sajandi teisel poolel oli maateadus kohustuslik õppeaine koolides. Ja 70.-te lõpus tegi ta igal juhul seitse,  kaheksa ksandal aastal. Võru kirikukogule sinodile ettepaneku. Lasta teha eestikeelsed gloobused, et eesti lapsed Saaksid ka õppida normaalselt maateadust,  et neil oleks lihtsam estikeelsete kohanimedega  ja mis ei oleks neid kohanimesid seal nii palju nagu  saksakeelsete peal on, et oleks natukene lihtsam. Algul mõeldi see tellida siis Saksamaalt,  aga hiljem valmistati ta Eestis kipsist kera  ja modelleeris ja lasi valmis teha kuhjast pärit kuhjas elav  insener Meier. Ja 12 värvilist segmenti trükiti Tartus Karl Sultsi litograafiatöökojas. Ja. Juba 1880 81. Aastal jagati Liivimaa ja Eesti koolidesse laiali 600. Sellist maailmakera. Eripära on see, et kohanimed on siin kirjutatud häälduse  järgi näiteks New York ja Riiude neeru. Eestist on ära märgitud ainult Tallinn ja Tartu. Antud maailmakera on tõenäoliselt ainukene senini säilinud  esimene eestikeelne gloobus. Eesti Rahva muuseumisse jõudis ta Tartumaa muuseumi kogudega ja Tartumaa muuseumisse jõudis ta  jälle omakorda just nimelt Hellenurme mõisast Mitendorfide  pärandi hulgast. See gloobus on valminud siis. 1880.-ks aastaks et see tellimine läks siis üsna kiiresti,  kui ma ütlesin, et 78. aastal Hurt esines  selle ettepanekuga ja ütleme nii, et, et sellest ajast  alates ka eestlaste jaoks ei olnud maa enam lame. Et kui varasemad olid see meil saksakeelsed gloobused,  et nemad said aru, et maa on kerakujuline,  siis, siis siis pidid ka Eesti maarahvas aru saama,  et, et maa on ikkagi ümmargune üks, mis selge,  et just selline maailmakera oli tõenäoliselt eeskujuks  ka Eesti kõige kuulsama gloobuse ehk siis Joosep Tootsi  punase maakera valmistamisel, et, et tema,  tema koolis selline ilmselt juba siis oli. Vahel öeldakse mõne inimese kohta, et ta on südametu  või tal polegi südant, puha vale jutt, kõik ei ole siin  ilmas ühtegi inimest, kellel südant ei ole. Ja siin Nõmme Mändide all elab üks tark mees kõiki südamesaladusi. Ja mul on tõeliselt hea meel tervitada südamega südamearsti  Margus Viigimaad. Sina vist tunned kõiki kõiki südamesaladusi selles päris kindel. Südant tunnen küll ja saladusi ka mingil määral. Aga kui öeldakse ja et, et südametu inimene või,  või tal pole üldse südant või kõva südamega,  et kuidas suhtuda? Jah, et eks südamele ikkagi omistatakse sellist väga suurt lähedust,  inime, inimene tunneb südame läbi enda tundeid  ja ja seal on ikka väga palju nagu tõde sees,  aga samas, et et kui inimese võib-olla selline empaatiavõime  liiga suur, et siis jällegi võivad tekkida muud probleemid,  et võib-olla see südametu inimene, et mõneti on tervisele ei  olegi nii halb, aga aga teisipidi ikkagi,  et kogu see südamlikkus ja, ja me täna räägime muusikast  ja see ikkagi südame tervist väga palju teeb paremaks. Üks. Tegelikult mõte ajada juttu Margus Viigimaaga tuli mul juba  mõned aastad tagasi, siis kui ma nägin sind meeskooris  tammis laulmas meeste laulu peol. Ja et ma olen üle 30 aasta laulnud Tartu akadeemilises meeskooris,  no nüüd ma olen küll Tallinnas ja juba aastaid enam ei ole laulnud,  laulupidudel käin ikka tammilippu, olen kõrgel hoidnud  ja kandnud paljudel laulupidudel. Isegi mulle anti austav ülesanne, 2006. aastal kaudeaamus,  kui oli Tartus 50. aastapäev kaudeaamusel,  siis sain isegi siis laulupeo tuld süüdata. Nii et, et see laulmine on mulle tõesti olnud kogu aeg hingelähedane. Olen isegi kahes ooperis laulnud Vanemuise teatri ooperikooris,  nii et, et, et see on hästi palju rõõmu. Mulle pakun. Audikal on sinu elus tõepoolest väga tähtis koht  ja mina uurisin välja, et tegelikult on sul olemas isegi  kauamängiv väliplaat. Ei ole päris õige, me oleme sõbraga või pinginaabri ga  teinud küll selliseid salvestusi, aga me ei ole kunagi  midagi välja lasknud ja see on ikkagi rohkem selline sõprade  seltskonna esinemised ja, ja meil on igal aastal suvekodus  ini järve ääres on selline muusika festival või,  või, või muusikapäev või kui tulevad erinevad inimesed kokku,  me laulame, me mängime erinevaid instrumente ja,  ja tunneme rõõmu. Aga südamearsti seisukohalt on muusikal ikka väga oluline  tähtsus meie elus vist südame jaoks on ja ma olen ju selline  tõenduspõhise meditsiini esindaja, et et kui vaadata,  milliseid publikatsioone, milliseid uuringuid on tehtud,  et muusika tegelikult on just selline lõõgastav muusika  langetab vererõhku, langetab südame löögisagedus,  kui see on liiga kõrge, normaliseerib seda,  vähendab stressitaset, vähendab ärevust,  depressiooni, parandab und, suurendab elukvaliteeti  ka veresoonte funktsiooni, südame nt funktsiooni parandab nii,  et see on üks muusika, on üks südamehaigusi selline noh,  ennetav faktor kindlasti, aga muusikal on  ka südamehaigust ravi või ütleme, ravile kaasa aitav. Selline toime, et näiteks vererõhuhaigus noh,  kõige sagedasem haigus võiks öelda seal Londoni professor  Beter sleit üks hüperdesiooni korüheedest Euroopas oma  õpilastega tegi väga huvitava uuringu ja publitseeris  selle hiljem kus ta näiteks võrdles Bachi kantaatide mõju  siis vererõhule, südametegevusele ja nii edasi  ja siis näiteks verdi Nabucco siis orjade koori ja, ja kui see kantaadid on  sellised intellektuaalsed, ütleme, rahulikud langetasid  vererõhku südame löögisagedus, siis täiesti üllatavalt see Nabucco,  eks ole, seal, kus on see Kresendo osas. Eks ole, et seal nüüd tekib vererõhutõus,  aga hiljem vererõhk. Langeb ilusasti ära ja ja just see Beter lit on isegi nagu  püstitanud küsimuse, et kas Jusepe Verdy oli neurofüsioloogi  või kuidas ta oskas seda muusikat nii ilusasti kirjutada. Aga ma olen mõelnud alati selle peale, et noh,  et, et muusika on ju väga erinev, täpselt,  on selline masoorne tõstab tuju ja minoorne,  et Mynorne aeb tegelikult sind nutma ja kas see  siis nagu ei mõju minu organismile nagu halvasti eriti veel,  kui on mingi mure ka ja siis paned mingi hirmus kurva loo  peale ja siis on ut allapoole kõik. Aga eks need emotsioonid on inimesel Üks päris niisugune keeruline valdkond ja,  ja vahel seda minuoruet on just vaja. Nii et mõlemat on vaja ja hingede on vaja  nii majuurset kui minoorset tegelikult. Ja räägitakse ju, et nutmine kui selline on kasulik. Ja me oleme kõik ju balansis, me oleme kõik tegelikult  tasakaalus ja muusika aitab seda kogu seda organismi viia. Veel rohkem tasakaalu. See on Horh ja ma ostsin ta oma 50. sünnipäevaks 1969 tehtud  ja seega number 38. Nii et ma olen väga-väga õnnelik, et mul selline pill on,  aga eks ma pean enda taset veel kõvasti parandama. Pilli vääril. Tee. E. T? Jah, see on üks üks väga kihvt pill ja, ja kui ma teda  kunagi õppisin natukene, kui ma olin õpilane,  et siis ema ema mulle väga soovitas ja talle väga meeldis akordionimuusika. Mulle meeldis ka natukene, aga siis kuidagi see kitarr oli nagu,  nagu tundus, palju kihvtim pill ja mul on tegelikult selline  nagu soo, et kui mul oleks natuke rohkem vaba aega,  ma tahaks akordioniga mingeid selliseid enda noh,  ütleme siis tuntud lugude kuidagi interpreteerida neid  akordionil ja teha mingisugust natukene oma loomingut. Aga kui sa siin selles imeilusas aias nõmmel,  kuidas sinu päev siis algab, et sa ikkagi teed mingeid  võimlemisharjutusi ja Pean tunnistama, et ei tee, kuigi tahan kogu aeg tegema  hakata ja üks põhjus on see, et ma lähen suhteliselt vara tööle. Tegelikult see oleks väga õige, ma teen muide töö juures  küll võimlemisharjutusi, mul on nii et ma kõnnin siit 3,6  kilomeetrit tööle enamus kordi ma saan minna jalgsi  ja mulle väga meeldib, et minna jalgsi tulla tagasi jalgsi. Nii et, et see on üks ka, ütleme siis minu hommikuvõimlemine,  et ma kõnnin, aga töö juures mul on ekspander,  ühelt poolt see ei ole mitte spordi tulemuste kuidagi nagu parandamine,  aga see on selleks, et hoida oma liigesed  ja lihased töös ja et ei tekiks näiteks tennises traumas. No vot nii jõudsimegi tenniseni, mis on tõesti sinu,  sinu, sa oled selle kohta kuidagi nii kenasti öelnud,  et see on, see on ilus, see on atraktiivne. Et no vaata, et peaaegu, et muusikaga võrdled seda. Ja seal on sellised nagu eriti paaris mängus on sellised käigud. Mis on ka muusikas, ütleme niimoodi ja seal on teatud loogika,  mis on ka muusikas ja see võib olla ka niisama ilus nagu. No muusika Ja. Jaa. Te. Siin see on nagu selline gladiaatorite võitlus,  see ei ole nii, et see, kes on nagu tugevam  ja kiirem, et see võidab et seal on väga palju sellist nagu  taktikat ja, ja just teise siis vastase ka võitlust sellisel  nagu kes surub oma oma mõtte, oma taktika oma mängu peale. Aga mida süda ütleb selle koha pealt, sest see,  mis, mida see ülakeha peab tegema, see on ikka müstika,  kui sa oled veel jõulise löögiga ka. Jah, ega ega see mul on päris palju patsiente,  on tennise, sõpru ja tennisemängijaid, kes on nii,  et, et, et selline sportide tegemine ja,  ja siis vahepeal on nagu võivõib olla päris eriti paaris  mängus selliseid pausimomente, et ega ta võib olla südamele ütleme,  number üks, spordiala ei ole. Ma kuulan seda juttu ja mõtlen, siin on veel teemasid,  millest tahaks rääkida, kus aeg vee Jah, ega selle ajaga ongi keeruline, et mul on muidugi see  ajaplaneerimine päris, no ütleme, heal tasemel,  muidu ma ei saaks lihtsalt oma tööd teha,  et mul on noh näiteks viis minutit on minu jaoks juba väga  suur aeg, kaks kolm minutit on ka juba suur aeg,  nii et ma olen kõik oma asjad ja tegevused ära planeerinud. Vahel küll ei õnnestu see päris, aga kui sa ei,  planeerimis ei õnnestu üldse mitte midagi. Ühe märgi panid sa veel möödunud aastal maha,  nimelt sul ilmus raamat terve südamega raamat koos Toivo  tänav suuga, et kellele, miks, millest? Ma olen ise mõelnud niimoodi, et ega ma ei tee kunagi raamatut,  et, et no mis see raamatu, kes ta loeb, eks ole,  ja no ja täpselt kellele ja miks kirjastuse tellis minult  selle raamatu ja, ja siis mul tõesti nad suutsid mind ära veenda,  et need, minu eelnevad kirjutised, mis on tegelikult hästi  palju loetud ja ka patsiendid räägivad, et neile meeldis üks  ja teine asi ja nad said tuge minu kirjutistest  ja ma mõtlesin, et aga miks mitte panna ta  siis nagu tõesti ühtede kaante vahele, aga hoopis nagu teise  prisma läbi. Seesama aasta 2023, millal meie siin juttu ajame,  on ka märgiline aasta, sest minu vastas istub  regionaalhaigla grand man Margus Vigimaa  ja küll on tore, et ei ole mitte grand ldman. See on väga oluline ka Jaa, on küll jah, sest kui vaadata neid grand mann e ja,  ja mõned grand leedid on ka olnud, kes regionaalhaiglas on olnud,  siis? Ega see on ikka väga auväärne seltskond ja,  ja. Põhja-Eesti regionaalhaigla on Eesti üks juhtivaid haiglaid. Me oleme võib-olla kõige aktiivsema raviga haigla ja,  ja et seal See tegevus, mis mul on olnud, mul on väga hea meel,  et ma olen saanud teha toredat tööd, mul on toredad  kolleegid olnud ja ma olen saanud seal ka lisaks  kliinilisele tööle teha ka palju teadustööd,  nii et ma olen selle tegevusega väga rahul  ja väga õnnelik, et see tiitel mulle anti. No meie jutuajamist on kuulanud kogu aeg pealt üks armas loomakene,  et kes tema siis on. Tema on Pablo, tema on kahe aastane ja, ja tema võiks öelda,  et ta on minu koer, et mul ei ole kunagi päris oma koera olnud,  et, et teine koer on meil presto, see on,  on seilakoer, aga, aga tema on jah, Pablo ja,  ja ta jookseb hästi kiiresti, ta on hästi entusiastik  hommikul ta äratab ja tervitab ja, ja siis,  kui, kui talle süüa antakse, siis on ta nii õnnelik  ja kui ta jooksma läheb ja, ja siis on ta ka. Ja kui ta veel mõnda jänest näeb või mõnda lindu  või ta on kogu aeg õnnelik ja, ja tõesti,  see ta toob ka oma sellise oma rõõmu, toob  ka peremehesse, nii et, et väga tore Aga kas see pidev märkamatult see käsi käib  ja silitab teda, et see nagu annab ka midagi,  siis sulle? Ja see annabki mulle, aga ma arvan, see annab  ka temale, ta on väga rahul, vaadake, kuidas silmad on ja. Ta ta, ta on väga-väga truu ja, ja väga ilus  ja väga tore. Ütle, palun, millised on need kolm tähtsat punkti,  mida me peaksime tähele panema oma tervise juures,  et süda oleks korras? Jah, kolm kõige olulisemat, raske on isegi panna neid järjekorda,  kaks, kaks tükki on üliolulised on siis liikumine  ja toitumine, et mõlemad üks ei saa teise ta läbi  ja ja kui üks on nii-öelda korras ja teine ei ole,  siis on ikkagi halvasti. Ja, ja kindlasti mitte, millest võib-olla ei mõelda  nii palju on ikkagi need. Kahjulikest harjumustest hoidumine ja eriti eriti on see suitsetamine,  sest suitsetamise peetakse kuidagi noh. Küll me näeme, et ja suitsetamine vähenenud,  samas on veipimist hakanud rohkem olema huultubakat,  eks ole, põsktubakat nii edasi, et. Nikotiin igas vormis on südamele halb, aga,  aga sigareti suitsetamine on eriti halb. Nii et, et ja energiajoogid, mis on tekkinud juurde  ka nendest asjadest ka alkohol, nendest asjadest hoidumine  on siis selline nagu kolmas komponent. Aga eks neid asju ole väga palju ja järjest rohkem me saame targemaks,  et kuidas saaks südant hoida tervena siin erinevate,  võib-olla ka toidulisandite abil ka erinevate,  isegi ravimitega. Aga, aga need on juba siis, kui midagi ikkagi natukene viga on. Et kui on Inimene terve siis seda tervist saab hoida,  seda tervist saab tugevdada. Südame tervist saab oma tervislike eluviisidega tegelikult  tugevdada ja tervisevaru suurendada, nii et seda varu on  meil alati vaja. Mul on üks mõte, tuli praegu, kas südamearst ise pole kunagi patustanud,  sa pole kunagi suitsetanud ja, ja ütleme,  klaasi ei sülita ja kuidas see. Ma olen sigareti kunagi proovinud, see oli kunagi,  kui ma olin selline nii-öelda Georgi hakatis ja,  ja siis tugevamad ja niisugused kõvemad mehed tegid,  aga see oli väga-väga lühikene periood ja see,  see, see on jah, nagu isegi piinlik natukene,  et, et see, et see on olnud, aga. Mis on minu probleem, muidugi on see, et,  et see ikkagi töötempo, ma olen, annan endale aru,  et ikkagi mingi periood elus ma olen kirjutanud öösiti  raamatuid ja ja kus oli lapsed, olid väiksed  ja kõik, kõik see, see kindlasti mingisuguse jälje on jätnud,  aga muidu kui nüüd igapäevaselt võtta, siis ma mitte,  et ma nüüd kuidagi olen nagu sunniga, aga ma tunnen rõõmu  sellisest tervislikust toidust tõsiselt,  tunnen rõõmu, et mul ei ole sellise rasvase lihajägele  näiteks või mingi mingi grilli, et ma nüüd ilma selleta ei saa,  üldse ei ole nagu mingisugust vajadust. Puujuurvilju väga armastan liikumist väga armastan punast  veini ka. Täiesti noh, ütleme mõõdukuse piires,  aga ega see me ei saa öelda, et see punane vein nüüd,  et see kuidagi teeb tervist paremaks. Aga, aga jah, eks ta mingil määral lõõgastab  ja ta kuulub ka tegelikult toidu juurde mulle just see  Vahemeremaade kultuur, sest see on ju tegelikult UNESCO  pärandina fikseeritud vahemeremaade dieet. Nii et kõik need oliivõlid ja, ja, ja kalatoidud ja,  ja väike kogus punast veini ka. Super, kas see kõik, millest me nüüd praegu rääkisime,  viimati see annab võimaluse 100 aastaseks elada,  kuidas elada, kuidas südamearst peaks ometi teadma,  kuidas elada 100 aastani? Jah, et see 100 aastaseks ei olegi enam nii keeruline elada,  et praegu euroliidus sündiv inimene Tema šansid on umbes 50 protsenti, elada 100 aastaseks,  aga küsimus, et, et kuidas me sinna 100 aastani elame,  et küsimus on ikkagi selles, et tervena elatud aastaid  ja kvaliteetne elu. Et see kvaliteetne elu, vot see läheb järjest kõrgemaks küll  palju aitab kaasa meditsiin ka. Aga aga mingil hetkel loomulikult ajupotentsiaal lõpeb otsa,  nii et ega me väga palju üle 100 ei vea välja. Süda võib-olla tõmbaks veel natukene kauem,  aga küsimus ongi selles, et sajandi küll,  aga kvaliteetselt ja, ja sinna peaks olema selline mõte suunatud,  et ma alati räägin patsient aeg, et olete 30 40  või 50 aastat vana ja see, millest me praegu räägime,  on see, mida me ära tahame hoida 30 aasta,  20 40 aasta pärast, kuidas kellelgi nii-öelda geneetika on antud,  aga kui me seda praegu ei tee kolmekümneselt neljakümneselt,  et siis kuuekümneselt seitsmekümneselt on juba väga raske  midagi teha, siis võib-olla need tervena elatud aastad on  juba läbi. No vot, see kõik tuleb nüüd kõrva taha panna,  see, see, see, millest me rääkisime, aga suur tänu,  suur tänu südamega südamearst ja minu tänu tuli tõesti  südamest Ja. Austus. Suur tänu, doktor Margus Viigimaale, kes ikka meie südamete  eest hoolt kannab. Aga meie 40. hooajal on väga vahva vanu lugusid vaadata  ja vanu aegu meenutada. 30 aastat tagasi käis prillitoos supiköögis vaatamas,  kuidas vanu inimesi aidatakse ja näete, meie elame ikka veel. Mis? Soovin teile väga head isu ja tahaksin teada,  mida teie arvate nüüd niisugusest söömise võimalusest,  siin tuli ka kohvikus, see on väga hea asi. See on suur, suur, suur tulu kohe nendel pensionäridele  väikesed pensionärid, minu näitus on väikene,  pension minimaalne. Ja see on mul suur abi. Kas te pidite ka kaua seisma seal järjekorras  ja ma seekord seisin viis tundi? Teistel päevadel olevat vähem on seisnud inimesed,  aga esimesel päeval oli midagi hirmsat. Meie. Firma töötas välja võrratu projekti kui on saabunud eluõhtu,  mida panna selga kõhtu. Me oleme kõik tähele pannud, et sotsiaalministeerium  niisuguse ülesandega toime ei tule. Hiljutine prillitoosi saade, mida te kõik kindlasti nägite,  on kujukas näide. Kui praalivalt ja raiskavalt soovitas ministeerium pensioni  ga ümber käia. Kõige selle rahaga, mis jääb üürist soojast  ja külmast veest, ekspluatatsioonikuludest,  remondimaksumusest, katuseantennist, elektriarvest,  telefonirahast ja prügiveost üle. Sotsiaalministeerium soovitas ülejääki väga ebaotstarbekalt  kulutada näiteks 20 grammi maksa pensionäri kohta. No kuulge, see oleks ju noore Eesti riigi otsene laostamine. Seda küll, et maks on kõige ehtsam a-vitamiiniallikas  ja et vitamiin hoiab pimedaks jäämise ja rohelise  ka eest, aga ikkagi tervelt 20 grammi maksa. Oi- oi-oi-oi. Ma tahtsin täna kodus kohe proovida, isiklikult lõikasin 20  grammi maksa. Ja ma tahtsin ära praadida teda, aga ma ei leidnud seda  tükki üle. O. A. Ta.
