Selliste puude olemasolu linnakeskkonnas on haruldane,  siin on hästi näha, millist elurikkust nad kannavad. Pealinna vähenev rohelus vajab kaitset. Linn tahab areneda. Paraku linn areneb inimese jaoks täis, ehitades. Naissaar on inimese tõttu nii võitnud kui kaotanud. Terve punker lendas vastu taevast ja see on naissaar lendbetoon. Niidu elu. Rikastab väike ja väle kadakadeks. Seda, kas Tallinn on roheline või mitte,  võib pikalt vaielda, aga meie pealinnas on säilinud mitmeid  looduslikult terviklikke alasid, mis tuleks pealetungivate  uusarenduste eest kaitse alla võtta. Mina tulin täna koos loodusekspertidega vaatama,  missugused kaitsealad võiksid tulla Kakumäele,  Astangule ja Mustjõele. Siin on nüüd, siin on nüüd need. Mõisaaegsed puud, mis on ühed vanemad selles piirkonnas üldse. Ja ja siin on hästi näha, millist elurikkust nad kannavad. Et tegelikult selliste puude olemasolu linnakeskkonnas on haruldane. Et need on tõeliselt salapuud, et neid ei ole teada,  inimesed ei tea neid. Just ja tegelikult on isegi hea, et ei teata sellepärast,  et ega võib-olla muidu tekiks kellelegi tahtmine need  lihtsalt siit eemaldada, kuna nad on inimeste jaoks risuks silmas. Tegelikult siin, selle, see puu on näide sellest,  mismoodi üks puu või pakkuda tuhandetele  või miljonitele organismidele elu ja varjupaika. Lisaks riiklikult kaitstavatele aladele on meie pealinnas  praeguseks loodud kolm kohaliku tasandi kaitseala. Lähiaastatel on plaanis kaitse alla võtta veel kolm  väärtuslikku piirkonda, mis on kõik olulised osad linna üha  kahanevast rohevõrgustikust. Kitsasala Paldiski maantee ja mere vahel peidab endas  tohutut loodusrikkust, kus võib oja kaldal näha tegutsemas  nii jäälindu kui ka kobrast. Must ja suudmealal on siis endine mõisapark  mis on tänaseks muutunud tõeliseks elurikkuse kantsiks,  sest et ta on sellist selliseid puid, selliseid elupaiku  sellist elurikkust palju ei kohta. Tallinna linnas plaanib seda ala looduskaitse alla võtta. See mõte on. Mida sina siin. No mina praegu selgitan välja selle põhjendatult,  et kas selle ala looduskaitse alla võtmine on põhjendatud  ja millised on need väärtused, millel see looduskaitse alla  allavõtmine siis baseerub. Siin. Mis selle kaitseala väärtus oleks? Ta kindlasti on väärtuslik selleks, et, et selline väga  põnev ja metsik Roheala. Inimeste käiguteede kõrval oleks olemas,  oleks alles, et see pakuks neid erinevaid ökosüsteemi teenuseid,  mida sellised metsikud rohealad inimestele pakuvad. On see siis jahutamine, linnaruumi jahutamine,  veeringe reguleerimine ja nõnda edasi ja loomulikult ei saa  üle ega ümber regreatsioonist. Mis see mure siis siin on, võiks ju looduskaitseala. Mure on tegelikult nagu Tallinna linnas paljudes kohtades. Et. Linn tahab areneda ja linna arenemine paraku ajalooliselt  tähendab seda, et, et linn areneb inimese jaoks täis  ehitades ehk siis, et tahetakse ehitada siia  ja sinna ja kus on jälle vaba pinda, sinna saaks ehitada. Et muidugi, kui bioloogia ja elustiku eksperdina ütleksin,  et stop mehed, et lõpetame üldse igasuguse uutele aladele ehitamise,  sest et inimene, kes on ikkagi ka üks looduse osa,  sõltub sellest, kui terviklikud või kui terved on need ökosüsteemid,  mis tema ümber on. Ja seesama džunglilaadne loodus on kõige tervem loodus. Rohelised oaasid pakuvad vaimset ja ka füüsilist vaheldust,  betoonseinte vahele surutud inimestele aga on oluliseks  elupaigaks kõigile linnaeluga kohanenud ulukitele,  nagu näiteks jänesed, rebased, kitsed ja põdrad. Lisaks asub Tallinn olulisel lindude rändeteel. Siin linnas. Need oma, no esimene põhjus on muidugi see,  et, et linn on ju linna on inimene rajanud ju sellisele  loomade elualale, mis, kus loomad on elanud ikka aastasadu  juba varem enne inimest. Ja teine põhjus on see, et, et loomad ja kõik muud teised  liigid peale inimese on inimesele väga vajalikud,  kuna inimene on ka sellesama looduse osa,  kus, mille komponendid need teised loomad on ja,  ja ökosüsteemid koosnevadki nendest samadest liikidest,  et me ei saa ennast muust loodusest siis välja võtta. Just nimelt kui me võtame ennast välja, siis see on  piltlikult öeldes me lõikame sellise võrgu katki,  ülejäänud võrk jääb ilusti toimima. Aga meie kukume sellest välja, et tegelikult mitte vastupidi. Et inimene kujutab ette, et ta suudab luua ise kõik  selle võrgu, aga tegelikult ta ei suuda. Sest et tema teadmised on ikkagi üüratu väiksed,  selleks et sellist võrgustikku luua. Mustjõe ja kõrvalasuva Merimetsa näitel on hästi näha,  kuidas uusarendused on kiirelt kahe loodusala vahel peale  tunginud kuid loomade jaoks on oluline, et jääks alles  ühendus nende alade vahel liikumiseks. Omaette kaitseala vajab ka kakumäe poolsaare tipus asuv  metsane ala mis on suuresti säilinud tänu sellele,  et okupatsiooni ajal oli see keelutsoon. Siin on selline merest tõusev kõrge liivakivi kallas  ja selle peal on väga paljusid. Sõnajalgu sisaldav selline liigirikas mets,  aga ometi, eks. Osa sellest poolsaarel on ka ikkagi väga kõva arendusega,  et inimesed tahavad elada sellises ilusas kohas just loomulikult,  kes ei tahaks elada sellises ilusas kohas  ja kinnisvara väärtus on siin väga kõrge,  see ongi kõige suurem paradoks paljudes kohtades Eestis,  aga siin ka. Et, et selle asja väärtus ongi seesama loodus,  mille sisse inimene tegelikult oma maja ehitab. Ehk siis, et tegelikult see tasakaal just tulebki tervikvaatest. Ja sellepärast ongi vaja võtta tegelikult selliseid alasid  kaitse alla. Siin kõrval on kohe sellised linnusaared  või laiud ja. On, jah, siia on viimastel aastatel tekkinud päris suur  kormoranide koloonia, aga nende kõrval on siin ruumi  ka erinevatel kajakaliikidel ja ahad on siin pesal  ja ja tiirud ka kindlasti on siin pesitsemas. Aga see mets on, ongi selline puhkemets,  siis võiks olla tulevikus inimesele ka, et mitte ainult loodusele,  vaid vaid mõlemale puhkemets ja, ja looduskaitselised väärtused. Üheskoos. Tuleb leida see tasakaalukoht,  kuidas kuhu inimesi suunata, kuhu pigem mitte. Mida siin võib teha, mida mitte. Aitäh. Kaitse alla plaanitakse võtta ka Astangu mäeküla loodusala  mille säilimise eest peame samuti tinglikult tänama  nõukogudeaegse sõjaväe liikumiskeelde. Siin on säilinud üks Tallinna mitmekülgseim  ja omapäraseim roheala, mis kaitse alla võtmata hävineks. Astangu eripära seisnebki selles, et, et siit on käinud  ühelt ühelt poolt mitu satsi inimtegevust üle,  teiseks on see looduslikult väga huvitav asukoht,  aga mis on väärtuslik, on see, et, et see on tegelikult  päris suures ulatuses klindi esine mets. Ja siin see kliendiesine mets on saanud kujuneda sellisena,  nagu ta looduslikult ka kujuneks avatud alale. No needsamad klindi sisse inimese poolt tehtud augud,  eks ju on tegelikult looduslikult väga väärtuslikud. Just need inimese rajatud miinilaod, mis on siin  aastakümneid seisnud mahajäetuna, et nendes tegelikult  talvituvad praktiliselt kõik meie talvituvad nahkhiireliigid,  kes, kes Eestis ka üldse talvituvad. Tegelikult see ala on juba riiklik, püsielupaigana kaitse  alla võetud, see keskmine osa, kus on need nahkhiire talvituspaigad,  aga oluline on, et selle ümbrus samuti saaks. Kaitse kaitse alla. Astangu klindipealsel paikneb ka üks Tallinna linna  liigirikkaim loopealne mis on ülioluline ala tolmendajate jaoks. Siin aga põrkuvad looduskaitse huvid kõige teravamalt  eraomanike huvidega. Kellele maa suures osas kuulub ja kes kaitseala  moodustamisega kuidagi nõustuda ei taha? Eraomanikel on enamasti huvi ikkagi selline maatükk  siis hoonestada, ehitada siia kortermaju  või laohooneid. Samas avalik huvi on siin kindlasti see,  et see tohutu liigirikkus, mis siin igal sammul meile vastu vaatab,  et see ikkagi säiliks. Aga miks siis peaks see arendaja loobuma oma sellisest arendamist? Eks üks argument oleks kindlasti see, et,  et aitab kaasa selle ala säilimisele põlvkondadeüleselt,  see on ikkagi siin midagi täiesti unikaalset,  mida ei ole Tallinnas mujal ja mida ei ole  ka teistes linnades mujal. Mis sa arvad, millal need kolm kohta, kus me täna käisime,  saavad looduskaitse ala? Ma arvan, et mõni neist saab juba käesoleval aastal  ja mõni teine saab ehk järgneval aastal või ülejärgmisel aastal. Rohetas. Väärtus ei ole mitte väärtus ju ainult rohetaristu teistele liikidele,  kes seal elavad, vaid ka neile, kes inimestele,  kes selle ümbruses elavad et see pakub puhkamisvõimalusi,  see pakub. Õhupuhastust võimalust pakub veepuhastus,  võimalust vee hoidmist, aineringet, kõike seda,  mida tegelikult ükski betoonehitis ei paku. Eesti kõige linnastunumas piirkonnas, see tähendab meie  pealinnas Tallinnas vaid üheksa ja poole merepiiri kaugusel asub. Pärnaissa, mis on tuntud ja teada oma erilise  ja hästi hoitud looduse poolest A. Tere, Kalle, tervist. Naissaar on ikka siin nii ära võlunud, et oled  ja oled siin. Kui kaua siis praeguseks? Kolisime vist päriselt siia. Saar oli aastal 2005 aga selle maja maastin 2002 aasta. Ja mis sind ikka siin kinni hoiab, millega sa siin tegeled,  päevast päeva? No esmaseks muidugi naine. Mõistlik mõistlik ei no eks saarel on väga-väga oma tugev  oma võlu. Et no eks Soomes on ka palju saari üpris palju,  aga kuidagi ei leida sellest huvitav, aga siin on lootus,  ajalugu. Nii ligedal pealinna ja kultuur tuuakse juba ju  ukse taha. Nargen ooper, näiteks siin on palju selliseid asju,  mis nagu väga raske on kuskilt teiselt saare pealt leida,  no nii kompaktses kontekstis. Ja sa võtad siin ka vist rõõmuga külalisi vastu  ja näita Karla saart. Muidugi näitab mulle ka täna jah, ongi siin,  et paneme hääled sisse, teeme tiiru ära,  teeme tiiru ära. Vahelduvate maastike ja randadega suuruselt Eesti viies saar  oli veel 20. sajandi alguses koduks umbes 400-le inimesele,  kelle peamisteks elatusallikateks oli hülge  ja kalapüük, meresõit ning Tallinna jõudvate laevade ohutu  sadamasse juhtimine ehk lootsimine. Praegu võib naissaarel matka ja kogeda nii aja jälgi kui  ka erilist looduslugu mida mujal Eestis ei leidu. Naissaar. Lääne küljel kasvab sedasi maadligi järve saare  ehk Traski kuusk, mis on looduskaitse all. Viimased mõõtmisandmed ütlevad, et tema läbimõõt on koguni  12 meetrit ja miks mitte praegu isegi võib-olla rohkem. Mis aga paneb kuuse sedasi maad ligi roomama? See on esmapilgul paras mõistatus. Põhjus võib peituda saarekülmades tuultes,  mis on talvel kahjustanud kuuse kõrgemat osa  ning sundinud puud maadligi varju otsima. Võib ju tunduda see naissaar oma 18 koma kuue  ruutkilomeetriga parasjagu väikesaar, aga  nii vahelduv loodus ja praegu me jõuame,  uskuge või mitte ühe siirde soo juurde. Ja praegu oleme Naissaare kõrgemal kohta,  no mingi kaks, kaheksa meetrit kõrge ja ja tõesti,  see nüüd pidi olema sirtsoo, mis hakkas tekkima umbes 5000  aastat tagasi. Ja noh, ütlevad, et turbakihid kolme kuni neli meetri paksud  ja kuna siia nüüd väga palju vett juurde ei ole tulnud,  et noh, praegu on suht kuiv siit nagu sellest päris raba  vist nagu siin lähitulevikus ei moodustu. Sellise edasi õitseb siin mõni aastad tagasi  ja kui oli nagu rohkem vihmaperiood naisega käisime siit  isegi jõhvikaid korjamas. Aga nüüd nagu see näed, no väga kuiv. Metsad on naissaarel lau sees juba 13.-st sajandist,  kui metsaraie keelas Taani kuningas Erik Neljas. Osalt ilmselt seetõttu, et metsane saar oli meresõitjatele  paremini näha. Tavapärane talu ja külaelu, aga ka looduskeskkond muutus  Naissaarel oluliselt esimese maailmasõja hakul,  kui siia rajati rannakaitse suurtükipatareid. Nüüd me oleme jõudnud rannakaitse patarei juurde nimega 10 B. Vaatame lähemalt, mis on siis see inimmõju,  mis on naissaarele jäetud militaarajaloost. Tsaari kindralid otsustasid blokeerida terve Soome lahe. Ja siis tööd alustati siis saarel 1913. Eks see saadeti tohutult palu ehitajat kuskilt Videmi oblastist,  keegi ütleb, et 2500 keegi ütleb 3000, aga no pidi ju  paljuni olema. Eks sel ajal nii see nii hästi metsa kaetud see saar muidugi  ei ole ja siin patareide kohad muidugi see lase,  sektor oli täiesti niimoodi lage, et sealt oli ki puud ära võetud. Et ja eks siin sumin oli, et see oli kindlasti selline nagu  logistine õuduse unenägu, kui oli kaks kolme 1000 ehitajat  ja siis kuskil 2916. See hakkas olema enem, vähem rannakahuri,  patareid töökorras, siis oli umbes 1000 sõdurit peal juurde,  et rahvast oli siin ikka tuhandeid. Naissaarel pidi olema. Noh, selline jurakas Ja siin oli siis suurtükk koosnes ikkagi kahest torust  ja kõik see sai siis siin pöörata vastavalt sellele,  kuhu poole oleks olnud vaja lasta. Jah, teoorias seli 360 kraadi oli võimalik pöörata,  aga see oli piiratud 100 90 kraadi. Ja seesama suur, uhke betoonist keha, mis siin on,  see ei olnud otseselt kahuritorudega mitte midagi pistmist,  hoopis midagi muud, mis siin oli siis ja see on  tulejuhtimise torn. Ja kuna 1916 oli paigutatud ju sidekaabel Soome lahe põhja. Nii nendest suurtest tulejuhtimistornidest oli võimalik  juhtida nii Soome kalda kui Eesti kalda kauritentuut. Peen värk, aga läks neid vaja ka müristada,  kunagi naissaar mitte iialgi. Kujuta ette, et lahingu käigus ei ole ühtki pauku teha,  noh, tegelikult ei ole vaja, et see heidutus oli  nii suur, et Saksa laevastik isegi ei katsu siit kitsast  kohast Peterburi suunda. Siimtes töötas. Ja. Ja. Nii vaata see pedonikamakas. See on selle põhjapoolse punkeri katusetükike,  see, mida me nägime seal peegelpildis, oli sama asi,  aga see on kohta vahetanud hoopis. No see on põhimõtteliselt põhjapoolselt. Ja, ja kuna seal oli see suur laskemoona ladu s  ja keldris ja kus lasti, sin 1900 kaheksandast õhku,  seal oli tohutult palju laskemoona ja lõhkeäänet. Terve punker lendas vastu taevast ja see kamakas maandus siia. See on naissaare lend, betoon. Ja kui palju see kamakas siis kaaluda võib? No mingi mõni aasta tagasi siin oli mingi insenerid kuidagi rehkendasid,  vaata, ei tea, kui palju on see maal, aga ütleme,  et seal 600 700 tonni kandis ja siin saab mõistatus lahenduse,  sellepärast et meie ees on nagu väikestviisi meteoriidi kraater. Meteoriidi järv toimus aastal 1918, ega see kaal kraater  siia Saaremaal, ainult ole jah, et siin ka siiani ei  maandunud midagi asja, siis lihtsalt lendas ära. Et see põhjapoolne punker ja kahurkoht asuski siin krateri kohal. Poolsevikud lasevad seal õhku ja see kahur,  kahuri kuppel koos nende torudega, mis kaalus natuke 500 tonni,  lendas veelgi kaugemale. See pauk võis olla selline, et ega ei kujutagi ette. No need kirjeldavad, et esialgu nagu naissaare peal tohutult  suured lökked Siis tuli nagu maavärin ja alles siis tuli tohutult suur müra. Jah. Aitäh. Elanikud sunniti lahkuma ja Naissaar keerati päris lukku  Nõukogude okupatsiooni ajal, kui saare elu oli võõrvägede kasutada. Läbi selle paksu metsa, me hakkame kohe kallega jõudma ühte  müstilise paika. Täpsemalt kohta, kus me võime näha uuemat militaarajaloo pärandit,  mis tuleb nõukogude ajast. Seesama mõistatuslik asi, mis sul kõik see aeg käes on olnud,  kui me siia kõndisime, et see on siis ikkagi mõeldud  selle meremiini jaoks, mida siin Naissaare loit võib  selle panna. Praegu maksu ei käi. Loodame, et ei käi. Ei, ei, ma olen tühjendanud seal ka äkki ohtlikud asjad,  aga see tegelikult see ongi nüüd see, see miini sütik,  eks ole, see mida kutsutakse meremeeste,  need miinid on sarvilise, et siin otsas on selline sarv,  täpselt jah, see ongi nüüd see miinisarv  ja seal otsas oli nagu elektrijuhtmed ja seal oli  siis elektri detonaator. Ja siin on hulganisti neid meremiinikestasid. Mis koht see on? Nõukogu ajal nõu kogu laevastik hakkas naissale rajama miinide,  nagu miiniladusid ladustamiskohti miskit viisiiskmed kuus aastal. Ja ehitasid betoonist platvormid 52 tükki,  mille peale siis hiljem ladustati meremiinid. Aga milleks oli vaja neid meremiini muidugi,  kriisi puhul oli plaanis jälle blokeerida. Soome la. Nõukogude mereväe lahkumise järel oli naissaare elukeskkond  kohati väga trööstitu. Samas jäeti militaarrajatiste varjamiseks metsad kasvama  ning looduskooslused olid oma vastuolulisel moel hoitud. Praegu on kogu naissaar looduskaitse all,  kuid loomulikult oma põlistes külades elanike päralt  ning igal aastal ka paraja jao külastajate ootused. Kuidas sina tunned ja teised naissaare inimesed,  kas siin võiks rohkem külalisi käia või on näiteks  ka oht, et kui käiks rohkem, siis see loodus oleks kuidagi  mitte nii eriline enam? Seda peaks nagu lahenema kahe nagu vaatenurga,  üks on selline, kes tegelevad siin turistidega. Ma arvan, praegu on nagu parajasti olnud külalisi,  aga need, kel on suvilad siin, ega neile väga vist ei meeldi,  kui suurte veodadega vahel müristatakse mööda teed. Ma arvan, et need organiseeritud ekskursioonid,  no peatudenga ekskursioonid, need kindlasti aitavad siis,  et lootust ei reostata. Ja ma ütleksin, et need külalised, mis viimastel aastatel on käinud,  käituvad väga viisakalt. Muretsemiseks pole põhjust rajada praegu mitte  selle eluga rahul sellest külaliste ka, kes sinu nüüd ei ole,  noored. No. Sügistuulte embuses ja krõbekülmadel talvepäevadel on avarad  niidud minu jaoks küllaltki elutud paigad. Aastaid tagasi pidasin neid eluvaesteks ka soojal ajal. Kuid tänaseks tean, et need inimkätt tunda saavad maastikud  pakatavad nii taimedest kui putukatest. Aga kõrguv rohi pakub elupaika ka sulelistele,  alates rukkirääkudest, lõpetades kadakatäksidega. Kadakas askeldavad niitudel aktiivsemalt,  maist juulini. Kuigi võiks eeldada, et kadakaäksid keksivad kadakatel keskkadastike,  siis nii see tihtipeale pole, kuigi kuuluvad needki kohad  elupaikade sekka. Nad eelistavad avaraid, maastikke, niite,  metsaservi raiesmikke, põlendike, karjamaid  ning isegi rabasid. Sellistes paikades on kadakatäksile lähenemisega tükk tegemist. Enamasti nõksutavad need inimest näes ärevalt saba  ja lendavad madalalt järgmisele taimele istuma  ning nõnda võib see istumispaikade vahetamine kesta väga pikalt. Kui kusagil läheduses peaksid kõrguma ka mõned puud,  võivad nad nendega tippudesse taanduda. Kõrgemaid puid valivad isaslinnud tihti ka kevadise laulu esitamiseks. Mais ja juunis hakkavad silma ja kõrva põõsaste putkedel  isegi angervaksadel istuvad isaslinnud, kes ülejäänud  lindudega võrreldes oma vaikset ja küllaltki tähelepanumatut  laulu esitavad või möödujaid täksiva heliga kostitavad. Emaslinnud tegelevad suve alguses aga haudumisega. See, et niidul lendavad juunis ühtäkki mõlemad vanemad annab aimu,  et pojad on koorunud ja vajavad kasvamiseks nokavahele  rohkelt putukaid. Jäin ühel hommikul pidama läbi niidu lookleva lohu kaldale. Ühtäkki ilmus lohu teisele kaldale isaslind,  kellel oli noka vahel vingerdamas mitmed röövikud. Esialgu vaatas ta mulle pikalt sügavalt silma  ja siis pistis kõik noka vahel olnud putukad nahka  ning asus täksivalt mind saatma. Sain hetkega aru, et olin sattunud pesa lähedale. Paljud linnud söövad pesa, lähed lähedale sattunud inimese  või mõne röövlooma tõttu poegadele mõeldud putukad ära et  jätta mulje, nagu neil poleks toitu nõudvaid tibusid. Ei läinud mööda poolt minutitki, kui kohale ilmus  ka emaslind, samuti toidukoormaga kadakatäksi pesa ei asu  kusagil põõsas okste vahel vaid enamasti maapinnal. Rohu varjus. Märkasin, et mul oli õnnestunud seista täpselt  kadakatäksipesa kõrvale, nii et poegadele peale astumisest  lahutas meid vaid paarkümmend sentimeetrit. Niivõrd varjatud on kadakatäkside häll. Vanemad toimetasid pidevalt niidult leitud saaki  ja pojad jõudsid pesast väljuda, enne kui niidumasinad  pärale jõudsid. Pisut rahulikum on nende elu mõnel langil  või karjamaal. Kadakatäksi pojad lahkuvad pesast enamasti lennuvõimetutena  ja askeldavad esimestel päevadel rohusee sukerdades. Vanemad toidavad ja saadavad neid mitte üksnes lennuvõimestumiseni,  vaid mõned nädalad enamgi, sest teist kurna nad suve jooksul  ei soeta ja nii on aega tegeleda poegade kasvatamisega. Pisut pikemalt. Mida aeg edasi, seda nähtavamates paikades pojad istuvad,  tihti jagub, kadakatakse neile maastik ele veel augusti  alguses kuid ühel hetkel võimutseb niitudel vaid tirtsu laul  ja see paik jääb ootama järgmise aasta lindudest üürnikke.
