Eesti saab käesoleval Euroopa Liidu eelarve perioodil
ehk aastatel 2021 kuni 2027 struktuurifondidest kasutada
kokku 331 miljonit eurot kortermajade renoveerimise toetuseks.
Siia lisandub veel 10 miljonit eurot taastarahastust.
Kõik see raha antakse korteriühistutele läbi KredExi
korterelamu rekonstrueerimistoetuse meetme
kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse
asekantsler Ivo Jaanisoo selgitas, et 341-st miljonist
eurost on umbes 80 miljonit eurot juba toetusteks välja jagatud. Ülejäänud 260 miljonit eurot peab kindlasti välja jagama ka
järgmise aasta alguses ja ülejärgmisel aastal. Aastani 2027 saab neid väljamakseid teha aga välja makseni
läheb aega alates selle toetuse otsesest noh,
umbes kaks aastat seal tegelikult see periood,
kus seda maja projekteeritakse, ehitatakse,
tehakse muid ettevalmistavaid tegevusi.
Et noh, tegelikult, kui me räägime sellest,
et aastaks 2027 tuleb see taha ära kasutada,
siis viimane hetk kõik need toetusrahad välja lubada on
2025. aasta alguses. 2026. ja 27. aastal välja jagatav toetusraha peaks jaanisoo
sõnul tulema riigieelarvest süsinikuheitekaubandusest
saadavast tulust.
Riigieelarvestrateegias prognoositakse näiteks 2026. aastal
saada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel
tulu ligi 280 miljonit eurot.
Kui suur osa sellest eraldatakse aga kortermajade
renoveerimise toetuseks, on Jaaniso sõnul veel lahtine
ning see sõltub kliimaseaduse arutelude käigus. Kui tekib mõni aasta, kus toetusi turul ei ole siis see on
ka väga halb signaal meie sektorile, kes peab järgnevate
toetustega pärast seda auku uuesti turule tulema,
uuesti oma kobedat kompetentsi üles ehitama
ja suuri kulusid kandma.
Et ideaal on kindlasti see, et meil on aasta-aastalt ühtlane
toetusraha olemas. Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ütles,
et tegelikult peaks korteriühistutele eraldatav summa olema suurem. Nemad väidavad jälle suurema toetuse turule suunamine
kuumendab ehitusturu veelgi üle ja hinnad veelgi tõusevad
ja Eesti ehitusturg ei ole võimeline nii palju vastu võtma,
meie nagu sellega päris nõus ei ole, me arvame,
et vaadates siin muud majanduses toimuvad,
siis peaksid võib-olla täna suurtele mahtudele orienteeritud
ettevõtjad ennast ringi orienteeruma ja keskenduma just
ühistute renoveerimisele ja korterelamufondi korrastamisele
siis selle läbi ma ütlesin, ei ole ainult mitte ehitustegevus,
vaid ka inimeste heaolu, tervis ja ka parem sisekliima.
