Minu nimi on Indrek Sell. Olen mükoloog ja metsaökoloog ning tegelenud viimastel  aastatel põhiliselt kõrge looduskaitselise väärtusega  metsade otsimisega ja nende seenestiku inventeerimisega. Täna otsime siit metsast surnud puidult selliseid seeni,  mis näitavad, kui põline see mets on. Kõrge looduskaitseväärtusega metsa headeks näitajateks on  surnud puidu hulk, et siinsetes metsades leidub palju  nii püstiseisvaid, surnud puid kui ka väga palju lamavaid  tüvesid ja lamapuit, eriti kui seda on erinevas lagunemisastmes. Erinevas läbimõõdus on elupaigaks väga paljudele organismi  rühmadele nii seentele kui ka näiteks samadele  ja putukatele. Puutüvedel kasvab mitmesuguseid seeni, nende hulgas on päris  tavalisi liike, keda võib leida nii majandatavatest,  metsadest kui ka põlismetsadest. Aga on siis ka selliseid liike, kes vajavad oma  elutegevuseks surnud puitu ja ennekõike just vanades metsades,  mida ei ole majandatud siin sellel püstise männitüvel me  näeme männitaelikut. Männiaelik on üks vanametsa indikaator liik noortel mändidel  teda tavaliselt ei ole, väga sageli kasvab ta valgusküllane männikutes. Siin Viitna maastikukaitsealal on siis ta valinud elupaigaks  sellise valgusrikka kasvukoha Viitna pikkjärve ääres. Kuusetüvedel näeme täna kolme põlismetsa indikaator liiki,  nendest esimene on roosa pess, temal on sellised väiksed viljakehad,  need on mõne sentimeetri suurused, pealt on nad  mustjaspruuni värvusega, aga nende ala külg on selline  efektne roosa. Kui roosa pess on nii-öelda klassikalise välimusega puuseen,  moodustades kübaraid, siis tumepruunid alliku viljakeha on liibuv,  et ta moodustab siia puutüvele sellise pruuni värvi kooriku  ja oma elutegevuseks vajavad mõlemad liigid kuuselama puitu. Ja nende elupaigaks on põlismetsad ja kolmas liik voltard nahkis. Ka tema viljakehad on liibuvad ja ka voltard nahkis vajab  oma elutegevuseks kuuselamapuitu, nii roosa pessu,  tumepruunid, aeliku kui polttardnahkise. Paljude nende seeneliikide olemasolu siin metsas annab meile  kinnituse sellest, et see mets on kõrge looduskaitselise  väärtusega ja näiteks majandatavas metsas,  kus lamapuitu ei teki, seal neil elada ei ole võimalik. Nende liikide käekäiku mõjutab ennekõike metsamajanduslik tegevus. Nende liikide seisund on hea kaitstavate alade sihtkaitsevööndites,  kus mets jäetakse majandamata ja saab tekkida piisaval  hulgal surnud puitu. Liikide ohustatuse viimase hindamise tulemused näitasid aga,  et kui kuuseraievanust majandatavates metsades on toodud  allapoole siis nende seisund väljaspool kaitsealasid  lähiaastakümnetel Eestis väga tõenäoliselt halveneb,  kuna enam ei teki piisaval hulgal vanu kuuski  ja kuuselamapuit. Sellest tulenevalt on kuuseraie vanuse alandamine viimaste  aastate Eesti metsapoliitikas olnud vale samm. Soovitus on jätta väike tükikene oma metsast majandamata,  lasta tekkida lamavatel tüvedel ja luua seeläbi elu paik  väga paljudele seentele, samblikele, putukatele  ja lindudele.
