Et see riskihinnang näitas, et, et kui on juhuslik sündmus,
siis üldiselt tänane kaitstud lasen täiesti okei,
kui on koordineeritud rünne, sihilik taristu kahjustamine.
Seesama analüüs näitas ka seda, et missugused meetmed.
Me saame küll kasutusele võtta, et tuvastada,
et mingi selline asi on toimumas, aga et ära hoida ilmselgelt,
kui keegi väga tahab kahjustada taristut,
ei ole võimalik ja see kehtib põhimõtteliselt nii merealuse
taristu kohta kõikide objektide kohta, mis on maa peal. Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis juba kevadel
ja rääkis ka nüüd, et iseenesest on ju olemas sellised ettevõtted,
kes pakuvad variante, et pannakse taristu juurde sensorid
näiteks hõljuvad vees jälgiva toru ümber toimuvat
või siis pannakse toru või kaabli külge.
Aga ta lisas ka eile, et sellel kõigel on oma hinnalipik küljes. Jah, meie hinnangul see sellele veealusele taristule,
mis me ise Eesti ja Soome vahel omame, et me räägime
kümnetest miljonitest ainult selleks, et sinna panna
raudvara või need, ütleme seadmed, et sinna siis kaasnevad
ka need püsikulud, mis siis hakkaksid iga-aastase
kasutamisega juurde käima ja nähes seda hinnalipikut,
siis tekibki küsimus, et okei, aga mis me selle eest vastu
saame ja selle koha peal jäävad meie inimeste suud nagu
suhteliselt suletuks, et ei oskagi nimetada,
mis me vastuse amet, et see on umbes nii,
nagu kui sul on turvafirmaga leping, et sul on andur,
et sul majasse keegi tungis sisse, tegelikult välja sõita,
keegi ei suuda, seda teenust ei paku mitte keegi. Aga kas seda ei saa ka süsteemihaldur rentida,
siis panna turvafirma patrullima, et kui kuskil andur häiret annab,
et minnakse sukeldutaks, vaadatakse, mis seal annab.
Häiret on veel teised, kümned miljonid. Just esites teised kümned miljonid, aga mis on probleem on see,
et noh, nii nagu see pühapäevane sündmuski näitas,
et, et sellist eritehnikat, mis suudaks iga ilmaga liikuda
ja kohe reageerida, noh praktiliselt me ju räägime sadade
kilomeetrite pikkustest distantsidest kohe reageerimine
sinna kohale jõudmiseks, ikkagi tähendab ka sel juhul tunde
kõik see ikkagi näppudel kokku lugeda, et tegelikult sellist
effekti tead, me suudaks kuidagi pahatahtlikku vigastamist
ära hoida, ilmselgelt ei ole võimalik, et me saame rääkida
küll sellest, et me võib-olla siis tuvastame kiiresti,
kus see juhtus ja võidame seal mõned tunnid
või mõned päevad selles parandamisajas, aga noh,
arvestades, et parandamise ajad on ka mõõdetavat pigem
kuudes kui päevadest, siis noh, see saadav efekt lihtsalt ei
pruugi olla hea. Kas see kuidagi kaitseb selle vastu, et ühelt möödasõitvat
laevalt visakutakse ankur paarsada meetrit varem vette
ja see ankur tõmbab gaasitrassi katki, on see ankru variant
iseenesest võimalik, saab seda teha? Kindlasti muidugi ankrogan tuvastatud enamus kaabli
ja gaasitorude rikked, mis, nagu maailmas on tulnud,
et pahatahtlikkust on seal noh, ilmselt kuskil on ka olnud,
enamus on ikkagi lihtsalt keegi kogemata on rikkunud ära
ja näitan siit Soome ja Rootsi vahelisest kaablist kuskil
suurusjärk mingi seitse-kaheksa aastat tagasi,
kui fennoscani kaabli peale natukene hädas olnud laev,
kes seal tiirles ringi meres kogemata viskas ankru krabi peale,
kolleegid parandasid ka seda seal viis või kuus kuud,
et noh, paratamatus.
