Mehed, mis te teete seal augus? Plokke ka või? No nii, palju me oleme teinud, hakkama olen saanud,  aga eks ta raske ole. Taastame käsitsi, pääsküla raba? See on väga tähtis jah, et just nimelt järgmised põlvkonnad  saaksid käe külge panna ja selle käigus ka teada,  miks me. Seda teeme. Ämblike ärasöödavate putukate hulk on ühe suve jooksul umbes  suurusjärgus 100 kilogrammi iga hektari kohta. Rohurinde võimsaimad kiskjad on inimesele ohutud. See töö, mida me tegema hakkame, on ülitänuväärne töö,  see on ei enam ega vähem kui Tallinnas veel paikneva viimase  raba taastamine, ehk siis tegelikult Tallinna linna piires  on see pääsküla raba veel viimane, mida on võimalik mingil  määral taastada. Ja see, mida teie tegema hakkate, see on eriti oluline,  sellepärast et me paneme kinni ühe kraavi suudme  ja see suudme kraavi Tam pais on, on, on kõige olulisem  paisu tegelikult kraavide peal ja, ja see Tallinna loodus  pärast tänab teid kohe kümneid kordi. Ja võite abitaga, eks ole. Pääsküla raba on Tallinna üks liigirikkamaid paiku,  kuid raba on see tänapäeval vaid nime poolest. Nüüd on otsustatud raba taastama hakata ja seda talgute  korras ja täna läheme talgutele koos kooliõpilastega. T? Ja sama selle kraavi peale me siis hakkame paisu ehitama  ja kõigepealt, et pätsi lõikamiseauku teha,  tuleb kõigepealt need väiksed puud maha võtta  ja kaavis siis ka tuleb kõigepealt väiksemad puud maha võtta  ja jällegi see roheline samblakiht, et selle tasub võtta  võimalikult õhuke sealt ära. Seda saab ka pärast paisu kattena kasutada. Kõigepealt. Puud maha, aga nendest me võtame maha sellised puud,  mille rinna kõrgusel diameeter on väiksem kui kaheksa sentimeetrit,  et suuremaid puid me ei hakka saagima ega raiuma. Ja mina võin ka. Millises seisus pääsküla raba täna on? Pääskuraba on täna Võrreldes Tallinna teiste rohealadega muidugi taastatavamas seisus. Aga võrreldes rabadega väljaspool Tallinna on kõvasti metsas  metsaks kasvanud rabapildina tegelikult mitte väga heas seisus. Miks see nii on, miks ta on metsas kasvanud? No põhjus on eelmise aastate. Viiekümnendates kuuekümnendates aastates,  kui siia hulganisti kuivenduskraave veeti  ja oligi tegelikult eesmärk. Siia mets kasvab, et kasvas ki raba asemel mets. Aga raba ongi siin nime nimi on raba, sellepärast et siin on  te rabataimestiku ikkagi ja raba ökosüsteemist on ikkagi  päris palju elemente alles. Oh kas turvas Saaks olla, kui me tahame näiteks muldonni teha  või sedasama tammi teha, et siis mida te soovite siin teha? Me soovime tegelikult sellest kogu, sest suurest alast,  mis on siin pääsküla rabas kaitsealane kaitse all sellest noh,  ühe ühe väikse osa ehk siis umbes viiendiku ulatuses püüda  taastada endist rabaala ja see tähendab seda,  et me peaksime panema kinni kõik sellel alal kõik kuivenduskraavid,  paisutama nad üles niimoodi, et pinnasevesi tõuseks  nii kõrgele, pinnase lähedale või pinnase peale. Et siis raba taimestik saaks hakata ise levima  ja aitama seda veel kaasa sellega, et, et maha siia viimase  paarikümne aastaga kasvanud noore metsa. Räägi, mis see hea paisu ehitamise retsept  siis on. No kõige ongi, et kõige alla kõige alumine kiht saaks  sellistest võimalikult helekollastest tuurpätsidest. Et kui need siis niimoodi võimalikult üksteise ligidale panna,  siis saab kõige tugevama tugeva põhja, mis kindlasti vett  läbi hakka laskma. Miks see turvas üldse hea on nagu paisu jaoks,  et võtad, rabas turvast ja paned. Niimoodi on jah välja selgitatud, et selline ainult  turbastehnoloogia on kõige parem, et puit kui puidust teha,  siis see puit ikkagi laguneb seal mingil hetkel ära ja,  ja siis ei ole tast kasu. Aga kui sa niimoodi teed turbast, siis see sisuliselt on igavene,  kui niimoodi ise seda lammutama ei hakka mingil hetkel uuesti. Sina oled talguhunt, kui palju sa oled oma elus neid paise ehitanud,  siis? Polegi nii täpselt lugenud, aga noh, ilmselt jah,  tõesti mingi 100 100 võib-olla natuke vähem,  100 liialdus, aga üsna palju ja kümneid kindlasti on näha  nagu tulemust ka sul ja on ikka selles mõttes,  et kasvõi need kaks paisu, mis me eelmine sügis esimesed,  ehitasime ühe teise kraavi aeda siinsamas pääsküla rabas,  et seal on täiesti kevadel ma käisin vaatamas,  et nendes kaavides oli kevadel vesi palju kauem sees kui  teistes kaavides. Miks te neid kraave lihtsalt, ma ei tea. Kopaga ekskavaatoriga kinni ei pane, miks te teete seda käsiti? Ei taha seda ökosüsteemi siin väga suure hulgal rikkuda  selle töö käigus. Siin me püüame teha nii-öelda skalpelli meetodil,  et kui mujal käib see asi suhteliselt kirvega,  nii elda kirvemeetodil selle masinatega,  siis siin me püüame teha nagu peenemal meetodil. Ja lisaks on see käsitsi tegemise rõõm on veel üks osa,  et, et me saame kaasata inimesi, kaasata kogukonda,  saame samal ajal rääkida sellest, miks me seda teeme. Miks on see oluline selline rabade taastamine,  miks on oluline vee hoidmine eriti praeguse kliimamuutuse valguses,  kus sellised süsteemid, mis talletavad nii vett kui  süsinikku on üliharuldased või üliolulised,  ehk siis tegelikult selle tööga, mis me siin teeme  selle käsitööga me püüamegi olla ka täielikult süsinikuneutraalsed. Ehk siis me ei kuluta üldse mingisugust kütust. Ja samal ajal me ei vii siit ka ühtegi materjali välja,  ehk siis me jätame kõik puud, jätame kraavidesse. Mehed, mis te teete seal augus, plokke, kaevame neid,  mis seal on see, te olete kõik seal ise kaevanud või? Tagumised on ka vaheldumisi, no kui raske töö see on. Nii palju me oleme teinud, hakkama olen saanud,  aga aga eks ta raske ole. Kuidas on paljajalu seal turba sees olla mõnus,  aga sügavam on juba jahedam. No pärast tulete seda oma paisu vaatama ka või? Võib ju tulla? Miks mitte? See oleks, see oleks päris äge. Kui, kui see asi valmis saaks ja siis näeks Enne tuleb valmis teha nii, et enne tuleb valmis teha  ja jätkake ja jõudu tööle ja tänud nii. Miks te tõite oma õpilased rappatööd tegema? Et meil on selline traditsioon nüüd juba teist aastat,  et me korraldame siis meie koolis püha Hannese koolis. Et me korraldame sellise avalaagri nimelise asja,  et kus me toome siis kümnendas klassi astunud gümnasistid kokku? Ja harjutame neid nüüd üksteisega enne seda,  kui päris õppimiseks läheb. Et see on selline kooli Või meeskonnatöö harjutamise üritused siin on kolm päeva  ja nüüd me oleme teises päevas, praegu teeme üheskoos midagi,  sest töö liidab. Ma arvan, et, et see annab tegelikult sellise noh,  mingis mõttes selline kohakuuluvuse ka, et sa oled,  et sa tunnetad, et sa ei ela nagu mitte ainult linnas,  et, et linn ei ole sinu jaoks ainult majad  ja teed ja, ja ja poed vaid, et ka linna sees leidub loodust  ja noh, meie oleme ka üsna linna ääres siin looduse ees  ja ja mina, kui siis looduse suuna Juht sin püüangi neid harjutada looduses,  olema. Kui looduskauged või looduslähedased on tänapäeva  linnalapsed No te võite ise näha, et mitmed nendest on kummikud jalas,  et kuigi teame, et, et läheme turba kraavi kinni panema,  et see tänapäeva maailm üsnagi nii-elda võõrutab neid  sellisest looduses olemisest, et ma arvan,  et see trend on ikkagi süvenev ja midagi peaks ette võtma,  et et seda muuta. Löö see lahti ka. Vaata tublimaks. Meie võimuses on, on muuta asju oma kätega paremaks. Et see on, see on üks selline suund või väärtus,  mida ma tegelikult väga tahaksin neile nagu anda edasi,  et inimesed, kui nad üheskoos tegutsevad et neil on  tegelikult suur jõud. No vot, see värv on juba päris õige värv. Sellest sellise, sellest võiks juba plokke lõigata. Kas see on äge asi, mida te siin teete ja kindlasti mulle  nagu meeldib ja ma arvan, et see on heal eesmärgil,  nii et see on kindlasti kasulik. Sa oled valinud gümnaasiumis loodussuuna,  miks? See tundus nagu kõige rohkem minu huvidega kattuvat  ja noh, teised suunad lihtsalt nii väga ei sobinud. Huvi looduse vastu või kirglooduse vastu kõige enam  väljendub vist lindude. Kontekstis Ma filmin linde. Ma vaatlen linde ma registreerinud andmebaasidesse  ja käin ornitoloogiaühingu suvepäevadel ja aga miks see  sulle meeldib? Ma ei oska kirjeldada seda, mul lihtsalt on niisugune  empaatia empaatiatunne looduse vastu. Loodus on minu jaoks väga. See lihtsalt kõnetab mind. Aga see on midagi, millega sa tahad tulevikus nagu  elukutsena tegeleda või see on lihtsalt nii-öelda eluviis. Praegu on justkui jah hobi mul. Aga ma küll. Ma kujutaks küll ennast ette tulevikus looduskaitseana  sest loodust nii palju võtnud, et oleme tegelikult vähe  tagasi andnud. Kõige tähtsam oleks see, et noored oleksid teadlikud,  mida looduse tehakse, kui tähtis see on. Ja siis edasiselt oma arusaamaga. Käitutakse vastavalt. See on väga tähtis jah, et just nimelt järgmised põlvkonnad  saaksid käe külge panna ja selle käigus ka teada,  miks me seda teeme. Et, et muidu võib juhtuda väga lihtsalt see,  et üks põlvkond sulgeb siin kraave ja järgmine põlvkond  hakkab jälle kuivendama, sellepärast et nad ei saa lihtsalt aru,  et miks neil on vaja sulgeda neid kraave  ja tegelikkuses noh, see, kuidas need, kui pikk on see aeg,  mismoodi ökosüsteemidesse taastamistöö mõjub,  siis see ongi põlvkondadeülene aeg. Ja tegelikult noh, meie siin tegelikult teeme ju,  taastame eelmise põlvkonna tehtud vigasid  ja paljudes asjades, ehk siis seesama kliimamuutus on  ka üks põhjuseid, mis on, tuleneb eelnevat põlvkondade vigadest. Et, et, et meie omal ajal ei saanud sellega kaasa lüüa. Aga meil on võimalus antud praegu kaasata oma järgmisi põlvkondi. Püüa. Panen siia serva. Kahelt poolt hakkab vesi välja pressima,  siis tähendab seda, et pais on tihke. Milline pilt siin tulevikus avaneb, kui me räägime  lähitulevikust mõnest aastast viis aastat 10 aastat,  siis see pilt ei pruugi veel olla üldsegi väga muutunud sellega,  mis. Sellega seoses sellega võrreldes, mis praegu on Aga kui me räägime siin 40-st 50-st aastast,  siis tegelikult võiks siin olla see pilt selline,  et, et laiub juba lagerabalaadne ökosüsteem  ja et siin laudtee ääres kasv ei kasva enam mitte kanarpikk,  vaid kasvavad juba näiteks. Putuktoidulised huulheinad. Täh. Ma olen Pärnumaal Nedrema puisniidul koos ämblikuuurijatega selleks,  et avastada lähemalt miniatuurset ämblike maailma. Ja. Lehterämblik leitud. See on üks lehterämblik ja üldiselt on eestikeelsete ämbliku  nimedega veidi kehvasti aga kuna teda on ainult üks selline liik,  et siis me võime öelda, et ta on näiteks harilik  lehterämblik ja ütleme, et looduses meil on ikkagi levinud  ainult üks liik. Aga kes on sarnast asja näinud oma kodus toanurgas,  see enam-vähem tunneb nende ämblike hingeelu,  et meie maja ämblikud on siis selle lehterämbliku sugulased. Ja. Ämblikud on rohurinde peamised kiskjad, et kõik nad on röövloomad. Ja, ja siin on noh, tehtud erinevaid selliseid arvutusi,  et kui palju nad siis nagu putukaid ära söövad aga  põllumajandusmaastikel on siis hinnatud,  et see ämblike ära söödavate putukate hulk on ühe suve  jooksul umbes suurusjärgus 100 kilogrammi iga hektari kohta. Lehterämbliku võrk ei ole kleep. Ma just tahtsingi küsida seda, et osadel ämblikel on just  see taktika, et sinna kuidagi takerdud ja jääd sinna kinni  ja siis see ämblik tuleb ja teeb rahulikult nagu oma tööd. Aga tema peab olema ka tegelikult ju väga vale  ja kiire, et oma saak. Ta on väga väle ja just eriti enda võrgus,  nad ei näegi tegelikult väga hästi, vaid nad tunnevad oma  võrku nii hästi, et nad oma selle vibratsiooni asukoha järgi  suudavad tuvastada siis selle putuka asukoha sõltumata  nii-öelda kellaajast või päevavalguse olemasolust ja,  ja on on hästi nobedad, et tõesti see putukas lihtsalt  põrkab vastu võrguniiti, kukub sinna lina peale  ja sellel hetkel on juba ämblik tal kallal ja,  ja reeglina pääsu ei ole. Inimesed tahavad väga mingit sarnast materjali luua,  nagu ämblikuvõrgus on ja siiamaani vist pole seda suudetud. Nii, see on. Et ta on ikkagi väga keeruline valk oma olemuselt  ja noh, nagu väga keeruliste asjadega siiamaani on,  et, et inimene, inimese loodud asjad võrreldes looduses  olevate asjadega on ikkagi väga lihtsad,  isegi kui me räägime siin superarvutitest  ja nii edasi, kui me võtame nüüd sellesama võrguniidi  ja kerime sellele sellega ringi ümber maakera  siis väidetavalt see võrguniit kaalub alla poole kilo. Tegelikult see me tunneme seda, et selle tugevust,  eks ole, aga, aga see on samal ajal nii kohutavalt kerge,  et. Kui tugev, siis üks ämblikuvõrguniit, võib-olla,  kui seda võrrelda. Pliiatsi jämeduse võrguniidiga saaks lennul suure  reisilennuki peatada näiteks, et noh, see on  ka niiugune kokku arvutatud fakt. See ei tähenda, et see peatumine toimub jäigalt  ja kohe, vaid see võrguniit venib väga palju,  aga põhimõtteliselt tugevusest peaks piisama,  et suur reisilennuk peatada. Siin Nedrema puisniidul on teil üks väga konkreetne töö  ka seoses ämblikega. Me siin praegu kogume puisniitude ämblikke et  siis hiljem neid labori tingimustes siis määrata  ja loendada. Ja see on üks osa siis sellisest eeluuringust ühele suurele  puisniitude taastamise projektile. Et meil on siis erinevaid uurimisalasid,  see siin on meil nii-öelda heas seisus puisniit  ja siis on meil kinni kasvanud puisniit päris metsastunud puisniite,  selliseid, mida hakatakse taastama ja sellised,  mida siis ka ei hakata taastama ja siis me umbes viie aasta  pärast teeme siis uue uuringu ja vaatame,  et kuidas siis puisniitude taastamine seda ämbliku faunat mõjutab. Meil on kolleegid, botaanikad olemas, meil on ornitoloogid  ja nii edasi. Et me siis vaatame, kui kiiresti puisniidud üldse taastuvad,  aga kuidas siis te saate täpsema pildi ette,  missugused ämblikud ühel niidul elavad? No me siin praegu kasutame kahte sellist püügimeetodit. Et üks on siis seesama nii-öelda entomoloogiline kaha,  millega me püüame ämblikke ja ka muid putukaid otse rohult. Ja siis teine on need pinnasepüünised mis  siis püüavad neid loomi, kes tegelikult elavad maapinnal  ja nende hulgas on ka väga palju ämblikke. Jaa. Ämblikke võib ühel sellisel niidul leida kõikvõimalikest  kohtadest ja neid on ka väga erinevas suuruses. Näiteks siin selle heintaime. Nende kõrte vahele on teinud üks pisikene pisikene ämblik  oma kauni võrgu ja eks ta ootab siin siis oma saaki. Ämblikud söövad peamiselt putukaid, et me võime siin  huvitavaid näiteid tuua. Ka Eestis on ämblikke, kes söövad kalu. Eestis on ämblikke, kes söövad 100 ja ja 1000 jalgseid  ja vahetevahel maiustavad tigudega ja nii edasi. Aga üldiselt see kõige tavalisem toit on putukas. Ja teine ämblik, et ämblikud, nendel on osaline kehaväline seedimine,  nii et, et nad kõigepealt surmavad oma saagi  siis nad sisestavad seedemahlasid selle ohvri kehasse,  ootavad natuke aega ja siis nad saavad selle ohvri tühjaks imeda,  sest ämblikud toituvad ainult vedelikest,  et nad tegelikult seda putukad tervenisti ära ei söö. Ämblike endit sööb ka terve hunnik muidugi teisi organisme,  muuhulgas putukaid, kuna nad tegelikult on maitsvad,  et nad nendel ei ole, nad ei ole mürgised selles mõttes,  et kui neid süüa, siis, siis nad on täitsa söödavad. Keegi võiks siis jääda sinna, jah? Ta on metoodikana selles mõttes ka hea, et see nagu annab  hea pildi sellest Kes üldse rohus elav, et me sageli ei oska neid märgata  ja neid on tavaliselt oluliselt rohkem, kui me ette kujutame. Ma näen, et siin on üks hele pikkade koibadega ämbliku moodi  tegelen või on see koibik või jah, see on nüüd koibik. Et koibikud ei ole ämblikud. Ja nende nii-öelda välimus on ämblikele sarnane  ja nad on ka ämblike sugulased. Koibikute eluviis on ämblikega võrreldes oluliselt erinev,  et võrku nad i koo kiskjad nad ei ole, et nende hulgas  leidub siis erinevaid, selliseid raipetoidulisi,  seenetoidulisi ja, ja, ja muid See ämblik on nüüd väga pikkade koibadega  ja võiks nüüd natukene tekkida tahtmine segamini ajada teda koibikuga,  keda me siin võrgus esimesena nägime. Ja, aga tema on ikkagi päris ehtne ämblik,  ütleme kui te tahate nagu eristada koibikut  ja ämbliku, siis see on selles mõttes lihtne,  et, et ämbliku keha on alati kahest osast koosnev. Et tal on siis nii-öelda pearindmik ja tagakeha  ja koibikutel on siis üks konkreetne niisugune pall seal keskel. Meil oli siin just üks Pi ämblik ka ja, ja näed, ta on siin täitsa. Siin tuleb meil täna uus ämblikuliik või ütleme,  uus perekond või rühm, et võrku tema ei koo,  aga. Jah, tema on varitseja, et tema siis passib kuskil,  tavaliselt on näha, et tal on esialad, on oluliselt suuremad,  esimene kaks jalapaari on oluliselt suuremad kui tagumised tagumistega,  ta hoiab rohukõrrest kinni ja esimestega,  siis püüab saakloomi. Ja ta on tõesti noh, nimi on väga tabav,  et nad sarnanevad krabidele, aga loomulikult niisugust  otsest sugulust neil krabidega ei ole. Peab ütlema, et see krabiämblik on tõesti väga ilus loom,  et kui vaadata ka pisut lähemalt teda, siis tal on oma  mustrid siin selja peal. Ämbliku jälgida võib olla väga igav, et,  et ta vahetevahel ei tee ikkagi üldse mitte midagi  ja väga pikka aega aga kui sa leiad siis  selle ühe momendi, kus ta, kus ta nii-öelda elavneb,  kust ta selle saaklooma nagu endale kätte saab,  siis seda käitumist on lihtsalt ääretult põnev vaadata  ja jälgida. Mina juba näen siit ühte huntämbliku, tegemist on emase  huntämblikuga sest huntämblikud kannavad kaasas enda munakookonit,  kui nad tegelikult kannavad kaasas oma lapsi  ka tükk aega pärast seda, kui nad on siit munakookonist koorunud. Ja kui keegi nüüd jaksab selle ämbliku jalgu kokku lugeda,  siis ta leiab, et neid on ainult kuus. Tohoh, ja see viitaks justkui, et see viitab,  et ta on elanud rasket elu, et tegelikult sünni poolest on  neil ikkagi alati kaheksajalga, keegi jookseb veel siin ringi,  see on ka uus tegelane ja see on tegelikult üks noor hiidämblik. Nimeks on tal küll hiidämblik või sugukonnaks on hiidämblik,  aga väga hiiglaslikuks ta ei kasva küll oluliselt suuremaks,  kui ta praegu on. Tema on nüüd huntämblikele kuigivõrd sugulane,  muuhulgas ka kannab oma munakookonid kaasas,  aga tema kannab siis mitte tagakeha küljes,  vaid lõugade vahel. Ja see konkreetne liik on nüüd sageli paljude loomade  käitumisökoloogia õpikute selline näide,  sest et temal on kombeks siis isastel on kombeks pruudile  kingitus viia ja mida siis see isane loom kingib emasele,  kingib võrguniidi sisse mässitud nii-öelda uimastatud putuka. Aga millega ta siis nendesse õpikutesse jõuab,  on see, et, et vahetevahel ta petab ja, ja kerib võrguniidi  sisse mõne puu või kõrretüki. Ja, ja läheb siis sellega kosja ja vahetevahel tal  ka õnnestub, et see pettus läheb läbi, et enne,  kui emane avastab, on on töö juba tehtud. Selle kadaka peal, nüüd siin varjus õnnestus sul leida üks  pisike ämblik, kes on koonud endale kena võrgusüsteemi. Kes tema on, mis on tema nimi? No me saame öelda selle kohta, et ta kuulub kangurlaste  sugukonda ja ega me väga täpselt nagu edasi ei saagi,  et, et see ämblike uurimine ongi selline töö,  kus osa saab nii-öelda osa tööst tuleb teha põllul  või niidul ja osa siis tuleb teha tegelikult hiljem laboris,  kus tuleb mikroskoobiga neid siis vaadata  ja määrata, sest et talle on hästi iseloomulik see,  et, et ta koob just sellise võrgu. Et see koosneb enamasti siis linast, sellisest  horisontaalsest linast ja siis sellistest niitidest,  mis on selle lina kohale pingutatud, kuhu  siis putukad sisse lendavad, kukuvad selle lina peale  ja kangurlased ise on siis selle lina alumise küljel  nii-öelda kõht ülespidi ja siis läbi selle võrgulina  siis niimoodi salvavad oma saaklooma ja siis rebivad sinna  augu sisse söövad oma saaklooma ära, paikavad võrgu ja,  ja ja läheb püük edasi. Üldiselt võibki öelda, et kõik ämblikud on mürgised,  et kui keegi tahab teada, et, et või tahab eristada kuidagi,  et on olemas tavalised ämblikud ja mürgiämblikud,  siis võib öelda, et tegelikult on kõik ämblikud mürgised. Ja see nende saladus suuresti ongi, sest et kui te vaatate  ämblikku ja võrdlete teda niisuguse ütleme keskmise putukaga,  siis ämblikud tunduvad sageli väga haprad olevat  ja nad tegelikult ongi suhteliselt haprad. Nad lihtsalt on osavad ja mürgised. Me peame siiski siin ühe asja selgeks rääkima,  sellepärast et paljud inimesed kardavad väga ämblikke  ja räägivadki sellest, et oi, et äkki ta hammustab mind äkki  see on mulle mürgine ja nüüd sa ei võta üldse neid pingeid maha,  kui sa ütled, et kõik need ämblikud on mürgised. Ämblikega on niimoodi, et neid mürke on väga erinevaid,  et lihtsalt see, et mõned mürgid kogemata kombel mõjuvad  selgroogsetele ka kuigi selgroogsed ei ole reeglina ämblike toiduobjektid. Et ämblikud kaitsevad ennast ka mürgihammustus,  ega mitte, siis ainult ei ründa, Eestis ei maksa seda karta. Isegi kui mõni ämblik hammustab, siis ei pea isegi arsti  juurde minema, et reeglina on sellel väga nagu leebed tagajärjed,  kui üldse ja mis puudutab seda ämblike hirmu,  siis sellel on ilmselt mingisugused väga sügavad  evolutsioonilised põhjused kuskilt kaugelt noh,  nii-öelda inimese mitte isegi kui liigi,  vaid kui, kui sellise primaatide minevikust ilmselt,  sest et tegelikult on isegi kindlaks tehtud,  et ämblike hirm on kõige levinum näiteks Euroopas  kus on väga vähe Nagu ohtlikke ämblikuliike ja piirkondades,  kus elavad tõeliselt ohtlikud ämblikud inimesed,  sealsed nii-öelda pärismaalased reeglina ämblikke ei karda  või kui kardavad, siis noh, nii-öelda konstruktiivselt  lihtsalt kogemus on olemas ja aga sellist paanilist hirmu ei ole. Ämblikke karta või peljata pole niisiis mitte mingisugust alust. Pigem tasub neid rahulikult jälgida ja imetleda nende  võimeid ja oskusi. Ja.
