Euroopa Komisjon kalateadlaste soovitusel,
et näiteks balti mere avaosas tohiks tuleval aastal püüda
kuni 60 protsenti vähem räime.
Kalurite liidu juht Mart Undrest ütleb, et veel pole küll
midagi lukku löödud, aga sellised stsenaariumid,
kui Eesti püügimaht väheneks enam kui 10000 tonni võrra
kokku võib kogu kalandussektorile anda väga valusa hoobi. Liivi lahe kvoodikomisjon on teinud ettepaneku,
et väheneks 20 protsenti soovitseid seal 17 avaosas oli
teadlaste soovitus küll ka suur, aga seal 40 protsendi
ringis siis komisjon on teinud ettepaneku kui 60 protsenti vähendada,
nii et see mõjutab reaalselt ikkagi ja Eesti
ja Saaremaa kalurid suurel määral ka, aga sellised
vähendamised nagu ka pottides, kus see aasta on kvoot,
näiteks 68000, järgmise aasta pakutakse ainult 1000 tonni
vähenemine ütleme seal 98 protsenti ja see ei ole nagu jätkusuutlik. Et, et kui sa ühe korra kõik need tarneahelad,
laevad, tööstused niimoodi seisma, paned aastaks kaheksa,
need ei taastu sellisel viisil ja sotsiaalmajanduslik mõju
teatud ranna ja maapiirkondadele lihtsalt tohutu sellest tuleneb. Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor, kalateadlane Markus
Vetemaa selgitab põhjuseid, miks on jõutud selliste
trastiliste püügilimiitide vähendamiseni. Liivi lahe räime peabki ütlema, et läheb üle keskmise,
aga avamerre räimevaru on tõesti sellise ajaloolise
miinimumi lähedal.
No põhjus on selline pikaajaline pikaajaline soolsuse
vähenemisest tungitud toidubaasi muutus ja toidukonkurents
kiluga kilu palju ja seetõttu on langenud nüüd räime
keskmine kavalise suurendab kalastussuremust.
Igalt püütud tonnis on rohkem isendit kui varem
ja lõpuks ei peab ütlema, et räimele ei sobi hästi sigimiseks. Viimase aja varased ja soojad kevadeti on oma panuse andnud
ja kõige lõpus tunnistame teadlast üldiselt muret ka
räimepüügistatistika kvaliteet. Saaremaa kalandusettevõtja Aarne Salong aga tugineb oma
laevade püügiandmetele ja ütleb, et räime olukord pole
Saaremaa ümbruses küll praegu kehva. Aastaid-aastaid on ju kogu aeg seda kvooti kärbitud ja,
ja saame aru, et ütleme, on võib-olla isegi vajalik mingi laevaga,
aga meil nagu seda praegu ei näe, meres nagu kala vähe on,
et siin tahetakse räime väga ära võtta ja nii edasi,
aga tegelikult räime saagikus on kogu aeg kasvanud.
Me arvame, et teadlased on meist oluliselt maas
ja ja see on vale.
Aga noh, eks Brüssel teeb. Konkreetsed otsused järgmise aasta Läänemere püügi kvootide
suhtes tehakse oktoobri lõpus Luksemburgis,
kus Eestit esindab regionaal ja põllumajandusminister Madis Kallas.
Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.
