Eesti mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ütles,
et teise maailmasõjaaegsete Eesti sõjapõgenike nimesid on
praeguseks kogutud 70 kuni 80000 ringis kuid need
orienteeruvad numbrid alles täpsustuvad. Aga kindlasti ei ole seal kirjas kõik jaa,
kuna andmed on tulnud väga paljudest erinevates kohtades,
siis kindlasti mitmed inimesed on praegu seal sees
mitmekordselt natukene erinevate nimekujudega.
Et nende andmete kvaliteet praegu on veel kindlasti
suhteliselt madal, nii et kui inimesed läbi meie kodulehe
seda vaatavad ja avastavad seal üks või teine asi valesti on,
meile märku annavad, siis on see ainult rõõmuks meile. Esimene etapp andmekogu koostamisel kestab 2024. aasta septembrini,
mil möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest.
Meelis Maripuu loodab, et selle käigus saab töödeldud
suurematest arhiividest pärit materjal. Lisaks selliste korduste likvideerimisele siis isikute
kokkuliitmisele erinevatest allikatest tahaks aru saada ka seda,
et kust need inimesed Eestist pärit olid
ja mis kindlasti selle töö käigus ka selgub,
on nende selline esimene sihtkoht, kuhu nad Eestist pagesid. Meelis Maripuu sõnul on peale esimest etappi võimalik edasi
liikuda erinevates suundades. Leida sinna andmed ka selle kohta, kuidas põgenike teekond
edasi kulges, millistesse riikidesse nad näiteks Saksamaalt
edasi suundusid, kuna on teada, et Saksamaal käin
suhteliselt vähe võrreldes sellega, kui palju sa end algul oli,
et see on üks suund ja teine suund, kes need inimesed olid,
kes Eestist lahkusid, millises vanuses inimesed tulid,
et milline oli nende sotsiaalne päritolu,
mis võimaldab siis ka analüüsida seda, et mida see teise
maailmasõja käigus toimunud põgenemine Eestile kui rahvusele
tegelikult tähendas, et millised need kaotused olid? Töös olevate andmekogu saab uudistada Eesti mälu Instituudi
kodulehe kaudu rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
