Mina olen Piret Lõhmus, olen looduskaitsebioloog  ja meie metsades amblik ja ka sammal uurija  ja täna olen ma siin, toredas vanas jänesekapsamännikus. Ma käisin siin juba tund aega ringi ja leidsin,  et siin on juba 42, amblikul on leidnud ja 27 sambla liiki. M. Lihtsalt öeldes samblad on taimed ja samblikud kuuluvad seeneriiki. Aga täpsemalt samblad on erilised selle poolest nad on eostaimed,  nad levivad eostega, aga neil on olemas lehed  ja varred nagu taimedelgi ja nad fotosünteesivad. Samblad on alati rohelised, nii märjana kui kuivana. Ja juuri neil ei ole, et see eristab ka taimedest. Aga samblikud on sellised liitorganismid  ja seal on peamiseks osapooleks seen. Ja temaga siis kasulikus kooselus olev kas  siis mikrovetikas või tsüanabakter. Ja selles kasulikus kooselus tekib eriline kehasambliku keha,  mida me kutsume taluseks. Ja need talused võivad niiviisi värvilt ja vormilt olla väga erinevad. Hallid, kollased, valged, pruunid, märjana  ka rohelised, aga kasvult on nad mõlemad väikesed organismid. Ja üks oluline sarnasus on neil veel, et nad on mõlemad kõiguniiskuselised. See tähendab, et nad ei saa reguleerida,  kuidas nad vett kehasse sisse võtavad või kui palju vett  välja läheb. Et nad on täiesti nii nagu keskkonnakäsnad,  kui on märg, annad märjad, kui on mets, kuiv,  kuivavad, Samadel samblikel on meie metsa ökosüsteemis tegelikult mitu  olulist rolli, mida me võib-olla esmapilgul üldse ei teadvustagi,  sest vaadake, nad on ju fotosünteesivad olevused,  see tähendab, et nad loovad biomassi ja nad tekitavad  ja hoiavad ka õhu hapnikku siin metsas. Siis on neil oluline roll ka just maapinna liikidel  mullatekkeprotsessides ja, ja mulla niiskuse hoidmisel,  siis vaadake jälle, nad hoiavad seda oma kehadega,  niiskust peavad kinni. Ja. Nad ise on tegelikult elupaigaks teistele mikroorganismidele,  keda noh, me esmapilgul ei näegi, kui mina vaatan samblikke  samblaid sageli mul jookseb igasugu satikaid seal ringi  ja nad seal talviti toituvad, varjuvad paljud  ka toituvad ja selle kaudu nad tegelikult hoiavad  metsaelurikkust igasuguseid troofilisi tasemeid,  toitumistasemeid nagu toimivatena ja mis minule endale väga meeldib,  alati, kui ma linnupesi leian, siis ma vaatan,  et milliseid samblasambla liike linnud oma pesadesse on põiminud. Et tegelikult seda ei tohi ka alahinnata,  et et on sageli ainult samblitest või ainult sammaldest,  isegi näed pesa. Ja. Tee. Must. Me teame, et meie metsade sammalde ja sambliku rikkus on  tegelikult väga suur ja minu teadusuuringud on nüüd  ka näidanud, et sellises intensiivselt majandatavas metsamaastikus,  nagu meil juba on saavad nagu pikas perspektiivis hakkama  ainult kolmandik nendest samblitest, aga ülejäänud liigid  tuvad või vajavad pigem sellised püsivat metsa katet,  selliseid vanale metsale iseloomuliku kasvupindu,  sest nad ei näiteks ei kasva noorel tüvel. Nad vajavad lamatüve kodupuitu. Minu arvates on väga oluline, et, et meie majandus  metsamaastikul ka arvesta, sim samade samblite elupaikadega  või et nad seal oleks neile kasvupindu, kus olla. Aga samal ajal on ka oluline, et ka kaitsealadel meil ikkagi  püsiksid need väärtused alles, et me ei rikuks neid ära,  sest need on ainsad kohad, kus saavad need tõelised  vanametsaliigid veel alles olla. Ja, ja ma loodan ka väga püsida mitmeid inimpõlvi veel.
