Me oleme Narva jõe ääres, selja tagant paistab Venemaa. Ja räägime siin raamatust Narva Jõesuu maitse,  see on reklaamraamat. Mille idee tuli Narva-Jõesuu linna pealt,  Andres Noormägilt raamat on niimoodi koostatud,  et ma leidsin ilma ajaloota seda raamatut ikkagi teha ei saa. Nii et alguses on siis raamatus Narva-Jõesuu ajaloost,  kuidas tsaari ajal Narva-Jõesuu loodi, kuidas kuursaalis  siis olid peened road käidi Peterburis siin suvitamas. See oli väga moodne kuurort, kes ei olnud Narva-Jõesuus käinud,  see ei olnud õieti puhanud ja millega me ikka oma turiste püüame. See on ka toit. Meie käime läbi täna siis Narva-Jõesuu maitsete radadel  ja täna me oleme siin ühe kutselise kaluri Sergei Gordeevi  juures ja nüüd hakkame kalasuppi tegema. Ja vesi meil siin juba keeb. Enne seda, kui kala suppi sisse panna kalad tuleb neid soolata. Sibul lõigatakse samuti suurte tükkidena sinna supi sisse,  siis tuleb maitse parem. Need on meie Narva-Jõesuu saadused siis meritint,  mis on marineeritud kuivatatud meritint ja marineeritud silmud. Narva-Jõesuu tunnus olendiks on silmunud,  silmusid püütakse. No alates augustist septembrist, aga niimoodi oktoobrist on  nad siis juba kõige rammusamad, kõige maitsvamad  ja silmu püütakse torbikutega, ujuvad sisse,  tagasi ei saa. Silmad pannakse alguses elava keena soola sisse,  seal nad hakkavad siis vahtu ajama. Siis nad puhastatakse ja siis restide peal küpsetatakse. Kõige maitsvamad silmud tulevad puusütel,  kui nad on röstitud. Ja seal nad küpsevad. Küpsed on siis, kui hakkavad niimoodi murduma krõmpsuga. Oleme jõudnud oma Narva-Jõesuu maitsete toiduretkega aie  ja arvi juurde. Aie on väga tubli perenaine, kes teeb meile täna. Piirakat kala, piirakat, ma teen teile täna. Katus oli see nime all. Kalju Komissarovi. Suitsuga piirakas. Mis sa siia kaussi juba valmis oled? Aa, mul on siin suitsukala, siia panin ma sisse veel riisi  ja sibul. Nii, jumal on sulle maitsta ka,  proovi ära. No kuidas on? Ja hea on veel. No siis kuule panemegi taigna hakkama, buss,  toome ta välja siit ja. Tainas tavaline pärmi tainas, jah, vanaema  ka tegi seda kalapiirakat ma mäletan, aga meie lapsena ei  armastanud seda kala jälle kala, me ei taha kala. Vanaema rääkis ka veel seda juttu, et kui need sulased tulid  tallu tööle, siis sulased tegid kohe sellise kokkuleppe,  et viis päeva nädalas võib olla ainult lõhe ja,  ja siis kaks päeva pidi olema midagi muud. Aga nemad keeldusid seitse päeva nädalas söömas lõhet,  et tõesti soolati lõhet tünnidesse. Sealt võetigi nagu seapekki. Aga seda ka, et kuule vanasti oli ju veel niimoodi,  et turska üldse ei söödud, turska toodi ainult sigadele  ja meil söödeti kodus ainult turska, sigadele,  aga praeguseks ja praeguseks hea meelega,  sest seda lihtsalt ei söödud. Määrime munaka pealt, siis jääb siledam,  muidu on nagu kumaastik siin. Paneme ahju. Ja ongi valmis? Puu ja. Valmis kaunitar. Pere isa kui ekspert peab tulema proovima Aga väga palju? Ikka mulle sellised. Me oleme jõudnud oma toiduretkega Narva-Jõesuu supelranda. Ja minu selja taha jääb siin meresuus pa. Vast avatud merekohvik. Lähme vaatame, mida meile seal pakutakse. Minu raamatus on juttu, et Narva-Jõesuus varem juba  tsaariajal käisid ringi sellised kärudega jäätise pakkujad. Ja tõsi, et järgides traditsioone siis oleme hakanud see  suvi tegema ise jäätist ja seda pakkuma klientidele. Selleks on vaja meil vahukoort tavalist 35 protsendilist. Nii nüüd on mu koore kaks. Nüüd lisame jälle silma järgi purustatud maasikaid  ja kodenspiima jälle maitse järgi. Korraks kogutame läbi. Ja oleme vorm. Ja nüüd sügavkülma üheks ööks. Ja siin ta, mul on valmis. Ja ma usun, et nii head jäid, sa pole veel saanud. Aga see on praegu väga hea, väga hea, ma. Kama see silmaga nagu super ja ja. Soovitan kõigile. Toidu retkel lõpetame Narva-Jõesuu rannas  ja laulame Narva. Eestlaste seltsi Kalju ansambliga ühte puhkajate poolt  loodud laulu Narva-Jõesuu armastatud puhkusest. Minuga koos laulavad meie seltsi naised,  kes oma meenutuste ja mälestustega andsid palju ideid  raamatu koostamiseks ja kelle juured, kelle vanemad,  kelle sugulased on siin elanud.
