Küsin täna, et mitu aastaaega meil Eestis on? Neli, kostab minu enese seest ja vaatajate suust lihtne,  selge ja lollikindel vastus. Nõnda on meile maast madalast õpetatud. Tõsi, loodus ise ei ole käinud koos meiega ei lasteaias  ega algkoolis ja ei ole tema ennast nii lihtsaks õppinud. Seepärast ei saagi ma küsimusele, et millal algab sügis  ja millal lõpeb sügis koheselt vastata, vaid pean vastu küsima,  et milline sügis, kas astronoomiline, meteoroloogiline  või fenoloogiline. Astronoomilisega on asi lihtne. Seda on veel enam kui kuu aega talvise pööripäevani. Aga kuidas on lood fenoloogilisega, kes teab? Kas ehk linnud, nemad ju lendavad talveks minema? Aga, ega siis kõik liigid ei lenda ja mõne liigiga on nii,  et osa lendab, osa ei lenda. Võta siis kinni. Sügisel. On metsas üsna vaikne. Linnuhääli on vähe, võib-olla mõni tihane pöialpoiss,  leevike või rong teeb häält. Küll aga kostab aeg-ajalt kopsimist. Rähnid otsivad nokapoolist. Euroopas elab 10 liiki rähne, kellest tervelt üheksa arvavad,  et Eesti on hea koht elamiseks. Ainult üks väänkael on rändlind, kõik teised rähnid elavad  meil aasta ringi. Kui linnuraamatust kõik meie rähnid üle vaadata,  siis on neil lihtne edaspidi vahet teha. Nad on enamasti üsna valjuäärsed tegelased  ja metsas tegutsedes end väga ei peidagi. Meil on neli liiki kirjurähne, kellest suur kirjurähn  asustab nii metsi kui asulaid. Ta on meil kõige tavalisem rähk. Teine tuntud tegelane on musträhk, kes eelistab suuri põlislaasi. Brännid pole laululinnud aga kevadel kuidagimoodi peab oma territooriumil. Me ei tähistama ja selleks nad kevaditi trummeldavad. Kui on lühike tärin. Nagu trt, siis on suur kirjurähn, aga pikem,  tärin tõrt. Siis on must räh. Praegu nad sügisel ei trummelda, aga toksimine annab märku sellest,  et nad otsivad süüa. Siin on näha suur kirjurähni kevadist tegevust. Siis, kui lumi veel maas ja putukaid vähe rähnil kõht tühi,  toksib ta kevadel kase koore sisse rea augukesi,  kust voolab välja kasemaht ja nii meelitab kohale putukaid. Siis on tal hea käia oma augumustrid kontrollimas. Ja kasetöö alt putukatega maiustama. Meelitab see mahl siis putukaid vähe või palju,  aga küllap rähnile. Saab kasemahla endale te hästi. Must rähn on kõige suurem rähn. Ta. Nagu varese suurune. Ta on üleni süsimust. Vanarahvas kutsus teda nõgi kikkaks. Peas on punane mütsike. Isastel on see pealael aga emastel kuklasse lükatud. Kui suur kirjurähk suudab puu küljest lahti lüüa vaid  väikeseid Laaste siis musträhni töö käigus ikka pilpad lendavad,  suurem lind rohkem. Jõudu. Mõnikord näeme kase all suurt kuhja kuusekäbisid. Või Vahtra või pärna all. See on suur kirjurähnide töö. Nad on leidnud sobiva prao selle kase ladvas. Kuhu saab käbi sisse pista, et see paigal püsiks. Ja nõnda on käbi seest hea seemneid välja nokkida. Siin on rähni töödeldud käbi, kust on näha tema nokajäljed. Samuti maiustavad suurkirjurähnid männikäbide kallal. Iga töö jaoks, mõistagi on suur kirjurähnil oma tööriist  männikäbidele väiksema kaliibriga pragu kuusekäbide jaoks  sobivalt suurem. Rähnid rajavad puutüvedesse endale. Pesa on süsi. Need on väga korralikult ehitatud pesakoopad,  mida nad kasutavad vaid üks kord. Ja siis see jääb teistele lindudele. Igal järgmisel aastalse. Uus pesa ja ka talvitumiseks teevad rähnid endale  ööbimisvesi puudesse ja needki Edaspidi tihastele, kuldnokkadele, põldvarblastele  ja teistele suluspesitsejatele lindudele. Nii on. Ja neid erakordselt olulised, luues pesatingi. Tingimusi paljudele teistele linnuliikidele metsas. Rähnid annavad alati valjuhäälselt märku,  kui metsas midagi kahtlast märkavad. Niimoodi saab nende keelt mõistev loodushuviline aimu,  kus liigub mõni rebane või kuhu kadus nende metsa tulnud  seenelisest kaaslane. Sügistalvisel ajal, kui metsas on vaikne,  annab nende toksimine märku sellest, et me pole siin üksi. Kliimauurijate jaoks pole Eestis neli aasta aega vaid  vähemalt kaheksa kusjuures kaks neist on ühest teiseks  saamas just praegu. Need on hilisem talv, hilissügis. On see aasta aeg, mil keskmine õhutemperatuur langeb  püsivalt alla null kraadi. Eeltalv aga aeg, meil saabuvad esimesed külmailmad  ja maad katab ajutine lumi. Tavaelus on neil vahet teha sama raske kui tavainimesel  eristada särge Teivist nurrgu, noorest latikast,  säinast ja turba tõugjast. Neist viimane, see tõugjas kuulub Eestis looduskaitse alla  ja püüda teda ei tohi. Tegelikkuses aga. Kümmekond aastat tagasi, kui ma toimetasin ajakirja kalastaja,  jeti mulle foto, millel oli püüdja koos kalakaja juures  rõõmus kirjad. Vaat kui suure siia ma püüdsin kolm ja pool kilo. Mina kirjutasin vastu, et kahjuks ei saa rõõmu jagada,  sest see on hoopis tõugjas, kelle püüdmise eest on ette  nähtud rahatra suuruses nii mitusetusada,  krooni. Ometigi ei pea kõik, mis on kord kinni löödud,  ka kinni lööduks, jääma. Uurimegi nüüd lähemalt tõug ja oleviku ja  ka võimalikku tulevikku. Tõuges on Eesti vetes üsna haruldane kala enamik pole temast kuulnudki. Looduse sõber ehk on pildil rehvanud ning mõnele üksikule on  Emajõe lõheks süütav kala ka kogemata õnge otsa jäänud. Kogemata, sest tõugepüük on keelatud. Tõuge kohta on üsna napilt infot ka kalateadlastel ent juba  mõne aasta pärast loodavad nad selle põneva liigi eluga  märksa paremini kursis olla. Teadlastele tuleb appi moodne jälitustehnika. Selle kalaga on nüüd tehtud selline lugu uuringute eesmärgil,  et kindlaks teha, kuhu ta rändab, on teda talle sisse pandud,  selline asi nagu telemeetrilise uuringu märgis  ehk siis väike saatja. Ja nüüd ongi palve kõigile, kui te saate tõuge,  kellel on punane märgis, kirjutage palun ta number üles,  laske kala lahti ja teatage meile. Nii et see aparaat siis nüüd, kui ta vette läheb,  salvestab kogu selle kala teekonna. See aparaat saadab signaale. Meil on kogu teekond ääristatud väikeste vastuvõtjatega,  mis on vees ja nüüd ta on toimunud operatsioonis. Näete ja, ja kohe lähed minema. Ja, ja tunneb ennast väga hästi. Kus poole ta siit ujuma hakkab, siis? Noh, saame näha, meil on need väiksed salasilmad on vees  ja saame näha, kuhu poole ta siit nüüd läheb. Okei, aga lähme siis jälitame teda natukene. Vastuvõtjatega on pikitud terve Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini. Lisaks on aparaat aga väikses Emajões ning Põltsamaa  ja Ahja jões. Arvutiga ühendades annab moodetehnika teada,  millised kalad tema juurest läbi ujunud on. Siin on kuupäevad ja igal kalal oma värv. Et. S kala valgega number noh, 40 ilmus siia nii-öelda,  see ilmus 13. oktoobril. Punane ilmus peaaegu samal ajal. See roheline, neil oli kõigil oma kood ja number nii-öelda  nimi ilmus siin oli natuke aega, läks edasi,  ilmusid ja kadusid, kui ta oleks siia jäänud,  siis ta oleks siiamaani see täpp muudkui siin ilmus,  kadus sinine, ilmus korra kadus, pärast ilmus korra veel. Ujus ujub, näe, see kala oli siin natuke kauem,  see sinine, kelle me lasime, tema on siin  ka juba nähtavale ilmunud, me muidugi ei ole kaugel  ka sellest kohast näe, ja juba on siin jõudnud mitu signaali saata. Iga automaatjaama juures näeb samasugust asja  ja me saame päris täpse ülevaate, et millal ta,  kus jõe osas oli ja kaua seal oli ja üks väga huvitav asi on see,  et kas läks näiteks talveks Peipsisse või kas läks näiteks  Võrtsjärve või läks kuhugi. Mingisse teise harus. Veelgi täpsemaks positsioneerimiseks või kala pidevaks  jälgimiseks saab kasutada ka mobiilset seadet otse paadist. Paneme selle vette maaväliselu otsingud ja kuna ta annab  signaale iga pooleteist minuti tagant umbes, Peame veidi ootama, et kuidas see ilmub. Ahah, nii ongi, esimene kala saatis meile signaali,  koputab niimoodi on siin jah. Ja ta tundis ära, see on 52, see on see meie viimati pandud  kala ta siin siinkandis, seesama, mis. Aga see heli, mis siit tuleb Numbri järgi, et tegelikult kui oleks väga terav kõrv,  siis just heli signaalid ongi erinevad, mida ta saadab,  aga meie seda ära ei tunne, aga aparaat teebki vahet. Näe, siin on üks veel nii nagu tunduski. Ikka sama sama. Kui see signaal niimoodi terveks talveks,  kui. Kuskile ühte paika paigale jääb, siis on teada,  et seal ta ja talvituvad ära ja siis nad kevadel hakkavad  ujuma ülesvoolu kudemiskohti otsima ja nende kohta  ka ei ole õiget infot. Saame kindlaks, paneme automaatjaamad suudmasse  ja saame teada, kuidas sinna siseneb ja siis otsime  täpsemalt välja, kuhu, kuhu ta seal selle lisajõe sees läheb. Mitmel kala siis praeguse märgiseküljes on praegu 14,  on hetkel põhiline märgistamine toimub kevadel kuderand ajal,  siis me näeme kaks tsüklit seda kudemist  ka heal juhul ära. Kogu seda keerukat kraami on vaja selleks,  et ohustatud liigile tulevikus paremaid elutingimusi pakkuda. Sellele viitab ka euroraha toel veetava projekti nimi. Hapifish ehk õnnelik kala. Me tegutseme kalade heaolu nimel tegelikult  ja see on selle jaoks täpsemalt öeldes on vajalik,  et kuidas sa teda kala näiteks kaitsed, kui seda kohta ei tea. Ja praegu me ei tea nii tähtsaidki asju,  näiteks, et kus ta koer. Me ei tea, kus ta talvitub. Ühesõnaga, kus on tema jaoks kriitilise tähtsusega elupaigad ja,  ja selle me saame neid rändeid uurides ilusti teada. Võimalikud koelmualad on piiratud, osa neist on  kättesaadavad väike osa, aga suur osa neist on kadunud ja,  ja lisaks on veel. Suur osa selliseid kohti, mida annaks parandada. Praegu on tõuges Eestis kaitsealune liik,  aga see ei ole ju alati niimoodi olnud. Teda vanasti tohtis ka püüda, lausa. Jah, praegu ta on kaitsealune ja tegelikult meie mõte on see,  et ühel heal päeval võiks ta olla nii heas seisu seisundis,  see kalapopulatsiooni siin tõugepopulatsioon,  et teda võiks ka püüda. Ainuüksi elutingimuste parandamisega aga kiireid muutusi ei saavuta. Nii proovivadki teadlased tõugi arvukust suurendada  ka tehistingimustes kasvatatud kalade abil. Need on nüüd maikuus koorunud maimud ja noh,  näete, siin ei taha neid kaua väljas hoida,  aga nende pikkust on neil umbes 10 sentimeetrit. Ja nii nad siin kasvavad. Ja tõuges on väga kiire kasvuga. See, et ta praegu maikuine maim nii-öelda on praegu juba 10 sentimeetrit,  see on päris kiire. Maikuised kalad on nüüd novembris, siis valmis loodusesse minema. November on või hilissügis on hea selles mõttes,  et vesi on jahe ja kõik need toimingud siin jahedas vees ei  häiri ta nii palju, kui. Kalad püütakse sumpadest välja ning pannakse transpordikotti. Nad lähevad sinna kilekoti, sellepärast neid jõkke viia. See on selline tugev kilekott ja, ja kohe näete,  nendega tehakse üks selline. Trikk, et neile pumbatakse hapnikku, see annab nendele siin  kilekotis seda elujõudu või elu elukestus juurde. Nüüd nad ei jää. Ja ei sure nii ruttu ära ega selle kala. Nii-öelda kunsttingimustes paljundamine niisama lihtne ei olegi,  et siinsamas kalamajandis Riina ja Rein on teda no ikka mitu  aastat pusinud, aga nüüd sel aastal tuli ta tõesti väga  hästi välja. Ja tal on oma nipid, et kuna ta nii kleepuv mari on ta ju  kärestikul koer siis siia kallati üks paras sorts piima  juurde selle marjale, et ta ei kleepuks ja noh,  100 100, sellist nippi, aga nad lõpuks lõpuks õnnestus  ja umbes 40000 sama suurt on meil nüüd Emaees juba sees  ja see on nüüd päris viimane sel aastal laste vortsjon,  Emajõek, et siis siis on kõik selleks aastaks. Prognoosida ka, et ühest, 40-st 1000-st maimust,  kui palju nüüd siis suureks kalaks kasvab,  seda ei julge prognoosida. Eestis oleme 2007. aastal ühe väikse partii jõkke lasknud. Ma ei oska öelda, kui suured nad on, kui palju neist ellu jäi,  et mingi selline. Jah, selline õrn lootus on, et osa neist jäi ilusti ellu,  sest ühte aastakäiku, mis tundub olema see sama,  on jões sel aastal ikka rohkem. Tehistingimustes paljundatud elujõulisest aastakäigust võib  aga piisata, et populatsioon ka looduses uuesti jalad alla saaks. Või noh, vähemalt uimedki, pooleaastased kalamaimud,  kes seni pead, sabad tihedasti koos kasvanud lähevadki kohe  laia maailma avastama. Kott läheb siis üle parda, lihtsalt see läheb  ja tasakesi üle parda, et me muidugi Emajõe mõttes me  hajutame need. Need tõuged laiali. Et põhimõtteliselt meil kõige suurem osa neid läinud on  läinud Võrtsjärve ja Kärevere silla vahel  ehk alampid ja loodus. Kaitsealale, aga nüüd natuke läheb siia alla ka. Ja me nii umbes 500 kaupa neid ühte kohta paneme. Et me ei tea küll nende käitumisest, kuidas nad käituvad,  aga noh, loogiline on, vool neid allapoole kannab soomlaste  eeskujul võin väita, et nad on küllaltki hea küllaltki hea elujõuga,  ehk niisugune tõuge ja maim jääb väga hästi ellu võrreldes  mõne teise kalaliigi maimuga. Tõuges tahabki olla. Olla keset vett ja pinnakihis siin haug eelistab,  nagu lõngemehed teavad või spinningumehed eelistab kaldavööndit,  kus varitseda haug siia, pinnakihile keset Emajõge naljalt  ikkagi noh, kalastama ei tule. Ja soomlaste kogemus on selline, et nemad asustasid viide jõkke,  kus üldse ei ole tõuget olnud ja igal pool jäi ta  nii hästi pidama, et sai lubada spinningu püüki  või ta on populaarne spinningu kala, sest näiteks meilgi noh,  kasvab siin 10 kiloseks, ega siin Emajõees naljalt teist  kala ei ole, mõni haru harv haug võib-olla on 10 kilo,  aga aga tõuges on kiire kasvuga ja, ja selline noh,  nüüd ütleme viie aasta pärast on see kindlasti juba päris  selline kolme-neljakilone mitme aasta pärast,  see võiks juhtuda, et püüda tohib. Seda nüüd raske öelda, see on, seda otsustab  keskkonnaministeerium muidugi, aga ma arvan,  et kui nüüd proovipüükidega siin järgmistel aastatel selgub,  et see tõug ja arvukus on oluliselt tõusnud,  siis me sellise ettepaneku teeme. Kevad suvi, sügis, talv, need on meie jaoks küll üsna olulised. Ometigi üsna pinnapealsed asjad. Emakeelesakese. Vee sees ei ole mingeid aastaaegu kui minna vaid küllalt sügavale. Emakese maa südames on suur soojus mis muudab suhteliselt  soojaks ka isakese vee ja selle veega on võimalik soojendada  meie elumaju. Olgu pinna peal siis hilis sügis eel talv  või mis tahes. Umbes 90 aastaga on Eestis kaevandatud enam kui miljard  tonni põlevkivi. See on aga jätnud maa alla palju kaevanduskäike,  millesse on kogunenud meeletul hulgal vett. Kas seda vett saaks ka kuidagi energia tootmiseks ära kasutada? Kuidas see vesi üldse saab sellisesse vanasse kaevanduskäiku? Ma olen praegu põlevkivikaevanduses ja põlevkivikihind ongi  pinnavee ja vaba pinnase põhjavee all. Et see vesi on siin olnud kogu aeg. Ja nüüd, kui hakati põlevkivi kaevandama siin,  siis selleks, et töölised saaks siin tööd teha tuli see vesi  välja pumbata ja selleks on rajatud siia kuivendussüsteemid,  mida mööda siis vesi pumbati välja. 10 kuupmeetrit vett tuli välja pumbata iga toodetud  põlevkivitonni kohta aga praegusel ajal,  kui nüüd tootmine on juba lõppenud, tuleb seda vett  tegelikult siia kaevanduskäikudesse ikka veel,  et ikka tegelikult pumpate välja ja aga nüüd me pumpame  välja tunduvalt vähem, kuna Kohtla-Kalanduspark muuseumi  territoorium on eraldatud juba kaevandatud alast. Veekindlate raudbetoontõketega. Kui tööd on lõppenud ja kaevandus tühjana seisma jääb,  peatub ka vee pumpamine. Seejärel täituvad käigud juba kolme-nelja aasta jooksul veega. Aga kui palju vett neis kaevanduskäikudes õieti kokku on? Seda vett on hästi palju. Kui arvutada neid veemahtusid, siis kindlasti peab arvestama kaevandamistehnoloogiat. Et millise tehnoloogiaga on kaevandatud siin praegu on 2,2  meetrit välja võetud aga on ka kohti, kus on 2,8 meetrit lae  kõrgus 3,8 meetrit. Et see annab tohutult palju ruumi juurde. Et kuhu see vesi saab koguneda. Muidugi on vesi ka ülemistes kihtides ja hinnanguliselt see  maht on siin. Umbes 500 miljonit kuupmeetrit kui arvestada kõike kokku Aidu vanaküla karjääri serval seistes võib näha torusid,  kust jookseb vett kus kohas ta üldse torudesse ei jõua. See vesi tuleb nüüd siis karjäärist ja pumbatakse üles siia  maapinna peale, et masinad, mis siis põlevkivi kaevandavad,  et nad saaksid kuivas tingimused kaevandada  ja kui see vesi on nüüd siia ülesse kraavi pumbatud,  siis ta siit voolab edasi sette basseini  kus siis heelium Vajub põhja ja siis saab vee uuesti ringlussese saata. Veega täitunud vanades kaevanduskäikudes hakkab alguses  sulfaaditase tõusma. Aegamööda see langeb ja vesi muutub joogivee sarnaseks. Olenevalt aasta ajast on selle temperatuur kuus kuni 10 kraadi. Veiko sõnul saab seda juba kasutada soojusenergia tootmiseks. Soojusenergia on väga tugeva potentsiaaliga tänu sellele,  et see kaanes vesi siis omab. Aastaringselt kindlat temperatuuri ta siis kõigub siin seal  60 kraadi vahel. Ja kui soojuspumbas siis kasutada seda soojusallikana,  mis siis paneb külma gensi tiirlema ja siis sealt eralduvat  soojust saab kasutada majade küte. Siin Kiiklas asub Eesti kõige esimene kaevandusvee baasil  töötav soojuspumba jaam. Ja lähme uudistame lähemalt. Mil moel see vesi üldse siia jõuab? Vesi tuleb puurkaevust, mis asub siit natuke üle pooleteist  kilomeetri kauguselt tuleb vesi suletud sompakaevandusest. No meie kutsume ta kaevandusveeks, ta ei ole põhjavesi. Ja siit ta jõuab soojusvahetisse. Et põhjavesi, kaevandusristi, ütlen ma õieti. Ta ei puutu üldse kokku meie süsteemiga,  ta läheb lihtsalt soojuse vahetust mööda  ja juba meie süsteemis liigub juba vesi metanool lahus. Ja mis saab soojust sellest jääks soojust kaevandusesveest  ja jagab seda nende viia soojuspumbade vahel. Ja nende abil me toodamegi soojust. Nii et kaevandusest jõuab siia tegelikult vesi,  mis on seitse kraadi, ainult soe. Aga selles lõpuks Samas on rajatud ka uus kaugküttesüsteem,  milles vuliseb korterite radiaatoritesse kuni 70 kraadine vesi. Uue soojajaamaga on liitunud 150 kortermajades elavat  inimest ja huvi tunnevad ka eramajade omanikud. Kas uus süsteem on ka efektiivsem ja odavam kui varasem? Ja oluliselt, sest meie kasutasime kergkütteõli,  mis on kõige kallim ja vahepeal megavati hind ulatus 130 eurot. Ja nüüd selle süsteemi oma hind on 39 eurot. Aga no müügihind, mis tuleb ligikaudu 57. Selline oli meil projektipõhine eesmärk,  mida me loodame, et täiesti rahulikult suudame ära täita. Tegelikult on siin Ida-Virumaal ju selle kaevandusveega  kütmiseks potentsiaali ja ressurssi hästi-hästi palju. Jah, see on väga suur potentsiaal on siin,  kuna siin lähiaastatel läheb Viru kaevanduse läheb kinni,  need käigud täituvad veega ja siis kõik need,  kes seal Viru kaevanduse peal elavad, need saaksid  ka endale samasuguse soojuspunktjaama ehitada  ja nautida siis odavamat soojust talvekuudel. Aga kas peale selle kaevandusvee on siin Ida-Virumaal  teisigi võimalusi, kuidas alternatiivselt saada soojust  või energiat? Tee poole pealt saab veel rääkida sellest,  et siin need vanad tuhamäed, mis on Kiviõli ümber,  et need tegelt on ka soojad, et ka sinna kui rajada sooja kontuuriis,  sealt saaks ka kivili linnale sooja toota  ja samamoodi kukrusmägi ka natuke siin suitseb meil  ja siis saaks seda sooja, mis seal on tekkinud kasutades  soojuspump jaamades ära. Selle kinnituseks, et kütteks sobivat veeressurssi jätkub,  käime ära ahtme vana kaevanduse peal. Keset metsa võib kuulda kõva pulbitsemist,  sest vesi pressib end kaevanduskäikudest välja. See vesi tulebki siit umbes 40 meetri sügavusel on olemas  siis selline ahtmekaevanduse veebassein. Ja mis võiks olla, kui ta on õhupall niiviisi vett täis  ja nüüd siia puuriti kolm puurauku. Ehk siis selle õhupalli sisse tehti nüüd auk  ja nüüd selle ülemiste kihtide survelt ja veesurvet,  nüüd tulebki siit vesi välja ja seda aastaringselt  suurveeaeguda tuleb rohkem siit välja, et siin on lainetuse mõjutused,  on näha ja see vesi siis voolab siit lähedalt läbi  ka Kose aleviku. Et Kose alevik jääb siis umbes 500 meetri kaugusele  ja sinna saaks analoogse soojuspumba teha,  nagu me kiitlastena nägime. Aga praegu voolab see vesi lihtsalt kenasti kuskile jõkke  ja sealt edasi soome lahti. Jah, täpselt nii. Nii et kasutamata potentsiaal, ütleme nii,  võib ka nii öelda, jah. Täna on Leemeti maarja päev. Homme on Liibanoni iseseisvuse päev. Ülehomme on Leemeti päev. Neljapäeval on Kadri laupäev. Reedel on Kadri päev. Laupäeval on kodanikupäev ja pühapäeval on esimene advent. Veelgi tähtsam aga, et kõik need päevad on päevad meie elus. Tundkem neist siis rõõmu. O kolm. Osoon.
