Valitsus on andnud kliimaministeeriumile ülesande töötada
järgmise aasta oktoobriks välja ettepanekud,
et käivitada merekaitsereform reformi eesmärk on töötada
välja keskkonnahoiumeetmed, mis aitaksid paremini kaitsta
mereelustikku inimtegevuse eest.
Selleks võivad olla näiteks tuulelaine või päikesepargid,
karbi ja kalakasvanduses või merepõhjas olevate mineraalide kaevandamine.
Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene
Reisner ütles, et Läänemere seisund on praegu üldiselt halb
ning kui elustikku mitte piisavalt kaitsta,
võib see muutuda veelgi halvemaks. Tuulikute selline väga soodne koht nende ehitamiseks on just
selline madalam mereala, seal tekib konflikt siis selle keskkonnahoiupoolega,
et, et just need madalad merealad on sellised liigirikkad
ja sellised erilised väärtuslikud elupaigad.
Ja meie põhiküsimus nüüd ongi see, et, et mida me siis
ikkagi saaksime teha, et seal võib kaaluda erinevaid variante.
Et kas kompenseerida midagi noh, mingisuguste
alternatiivsete elupaikadega teha neid ehitate piirkondi
siis kuidagi ümber selliseks, et need elupaigad seal mingil
hetkel taastuks, aga niimoodi, et ka need tuulikud saaksid
seal olla olemas või siis mingisugune muu selline uuenduslik meede,
mida nad veel täna ei tea. Reisneri sõnul plaanib riik muuhulgas üle vaadata kõiksugused,
mereressursi kasutamise tasud.
Selle osas, kas tuuliku arendajad peaksid tulevikus näiteks
hakkama maksma mingeid taluvustasusid, on kõik aga lahtine.
Eestimaa looduse fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman ütles,
et tuuleparkide taluvus tasul suuremat mõju keskkonnale ei ole.
Ta ütles, et eelkõige on vajalik see, et meretuulepark ei
ehitataks väljapoole neid alasid, mis on paika pandud
kehtivates planeeringutes. Tuulikud, mis paiknevad lindude või nahkhiirte rändeteedel,
võivad neid vigastada. Hiiu maakonna merealal hetkel kehtivas planeeringus
tuulealasid ei ole, nii et seal tuleb see asi nagu eraldi planeerida.
See, mis esialgselt planeeringus sai, see on riigikohus
lükkas tagasi ja uuemate andmete valguses vähemalt osa
nendest aladest tegelikult on tõesti liiga suure loodusväärtusega. Lotmani sõnul peab senisest suurem osa merealast olema ka
kaitse all. Vähemalt siis need alad, kus ei ole otsast vastuolu tuuleenergeetikaga,
tuleks kiirkorras võtta kaitse alla.
Need lähtuvad küll tõesti lindudest, aga tegelikult lindude peatusalad.
Üsna hästi kajastavad ka seda, kus on elurikkamad alad meres üldiselt. Eesti territoriaalja sisemerest on praegu kaitse all 28 protsenti.
Eesti on Euroopa liidus seadnud eesmärgi võtta 2030.-ks
aastaks kaitse all aga vähemalt 30 protsenti merest.
