Nii. Huvitaja tere, head kuulajad, ei tahaks seda üldse öelda,
ka loodus teeb oma ringkäike ja vaikselt-vaikselt hakkame
sügise poole liikuma ja Kaias tuleb sügiseks valmistuda
ning puhkus vajaks, et aga kevadel kõik tervena tärkaks,
siis peaks või oleks mõistlik juba praegu üht-teist ära teha.
Eks kahjurite või haiguste tõrjeks ja olgu siis probleemiks,
kas kahjurid näiteks kedriclest, mingid muud putukad
või ka taimehaigused. Nendele püüame täna tähelepanu pöörata ja,
ja selgitada, no näiteks mida teha puulehtedega
või kui floksid hallitavad, kuidas toimetada kasvuhoones
ja mida teha ka viljadega, mis on mädanema läinud puu otsas
või puu all, kas nad jätta sinna lootuses,
et võib-olla saab neist huumusekiht või vastupidi,
tuleks nad kiiresti ära korjata et mitte lasta haigusel levida?
Nendel teemadel annab täna The Snow, Tallinna ehituskooli
õppejõud Eneli käger. Helipuldis on Marika Leetme MINA OLEN Kristo räim
ja ma valisin alguseks ühe sellise loo ansamblilt spido,
mis minu arvates sobib kokku sügisese aia,
aga ma ei tea, miks ta on ilus lugu ja samas natukene ka
kurb ja natukene ka helge tunnistusega aialugu ma ütleks
minu jaoks või vähemalt niisugune vaataks aeda. Taadu tahab Kui puro peegel, siis. Uude juut. Ma valge ja taevaga moon käel kui õel Et kevadel kõik tärkaks oleks ilus ja hea silmale vaadata,
tullakse juba sügisel üht-teist ära teha.
Aiast räägime täna ja külas, on Tallinna ehituskooli
õppejõud paljude ka selliste aiandusteemaliste käsiraamatute autor,
koolitaja Eneli käger.
Tere. Tere, minu pooltki sügis.
No milline ta on praegu sinu pilgu järgi Janele,
kui sa vaatad, et on ta selline hea helde sügise
või on probleeme täis, kus need probleemid peituvad? No minu jaoks on ikkagi sügist siis, kui puulehed hakkavad
juba värv oma, aga tänavu aasta jah, koduaedades ringi
vaadata test siis eelkõige esimene probleem,
mis on, on meil on viljapuud.
Saagirikkad olnud, õunad alles valmivad,
ploomid on valmimas ja kõik kipub kohe minema mädanema.
Et ilmselt seesama soojus, seesama niiskus,
mis praegu on, on siis selleks probleemiks,
et mida nüüd teha, et järgmine aasta samasugune siis pilt
meid ees ei ootaks. Et mida vähem meil igasuguseid haiguseid
ja kahjureid üle talve elab, seda puhtam on meil tegelikult
järgmine aasta. Aga kuna meil on talved soojad või sellised enam-vähem soojad,
kahtlased, siis nad elavad hästi üleöö. Ja nii nagu meie toimedki viimased aastad tunnevad end kõik mõnusasti,
et ikka seesama vana tõde, et nii palju kui on,
mida süüa on alati ka sööjaid kahjustasid sinna peale.
Aga kõik need mädanevad pliiats, mis on,
vaadake ülema kirsipuud korjake ära kõik,
mis sinna otsa on jäänud, ma tean, et ei taha üks rahvastelt
küljest ära tulla, aga need kõik on järgmisel aastal kohe
uuesti nakkusallikaks. Proomide puhul täpselt samamoodi, Luuviljaliste mädanik on
väga tugev sees, need on needsamad krimpsu tõmbunud
ja siukseid valgetäpiliseks lähevad need ploomid,
et kõik kokku korjata, kuhu nad nüüd panna?
No ütleks niimoodi, et kompostihunnikusse kohe kindlasti mitte,
et seal me ära ei hoia.
Meil on nüüd ju see jäätmekäitluse seaduse järgi ju see bioneed,
prügikastid pigem sinna sisse. Aga kui ma elan maal, noosiscusa Maal elad,
seal peab ka olema, tegelikult see aga kompostikasti ikka ei lähe,
et siis on meil niisugune asi, et me hakkame korraldama neid
pidulikke matuseid.
Me kaebame vähemasti kahe labida sügavuse kraavi
ja hakkame neid vilju sinna sisse korjama.
Sinna sisse tuleks matta ka tegelikult need haigestunud
lehed mitme kusagilt leiame. Ehk siis riisuda ka need kokku ja haigestunud lehe,
tunnen ma selle järgi ära, et ta ei ole lihtsalt kollaseks läinud. Noh, tavaliselt jah, on nad siuksed, mõned võtavad hõbedase
läike peale igasugused tumedad täpid.
Et kõik see oleks pigem siis ikkagi nagu see maha matta.
Mis see teema selleks, et siis nüüd seal maa sees võib-olla
siis kiiremini laguneks.
Kes niidab näiteks oma muru ja riisub kokku seesama
muruniide saanud niukene lämmastikurikas,
seda võib sinna peale panna, et kõik, mis on lämmastikurikas,
see kiirendab lagunemist. Et tuga vanasti soovitati ka puualused ju teie jäetud mitte
ühtegi lehte sinna igaks juhuks kese jõuab neid sorteerida,
mis on terve, mis on haige riisuti kokku pandi
kompostihunnikusse lisati juurde lämmastikurikast,
väetist. Kanakaka näiteks graanulid. Ja kes tahab looduslikult, siis lähebki seesama
kanakakagraanul sinna peale, kes saab hakkama sellega,
et ei tunne, et noh, et kui ma võtan selle karbamiid
lämmastikku tegelikult kusihappe baasil tehtud.
Et kogu pikk aeg, mis siin on üle 100 aasta,
on tegelikult seda karbamiid lämmastikku kasutatud ju samamoodi,
et lehed kokku sinna peale neid on kastetud,
kiirendab lagunemist, kui ta laguneb kiiresti,
ise ei tunne ka. Neid haigused ja kahjurid seal end kuigi turvaliselt. Kas aitab ka puude valgendamine on soovitusi,
et noh, lubjak kuskil küll tõesti oktoobris-novembris,
et see pärsib kahjurite liikumist ja seda mitte sammalt,
vaid jah, ikka samma. Saumal õunapuud ja sellepärast, et samamoodi see luupjamine
on olnud läbi aegade viljapuuaias väga heaks kaitseks.
Miks on tegelikult väga lihtne?
Tal on mitu seda kasutegurit.
Esiteks meil on eriti need noored puud, mis on istutatud,
tulevik on tume.
Ja nüüd, kui meil tulevad need külmad ja siis tuleb jälle
soe tüved hakkavad lõhenema ja sealtkaudu hakkab haigused
sisse minema, väldib nüüd seda, et see tüvi on korralikult kaitstud. Järgmine kaitse seal peal on see, et kui kevadel hakkavad
need mahlad liikuma, jänes valib ikkagi selle,
mis on ju mahlane, kui see mahl seal nii kiiresti ei liigu
selle valgendumise tõttu ta võtab sealt kõrvalt selle
järgmise puu.
Ja ei kahjusta meil nii palju viljapuid.
Vanade puude puhul, seesama tüvede lupjamine annab tõesti selle,
kui meil nüüd mingi kahjur on sättinud end sinna Dive korba
olla siis talvituma, siis me paneme pealsele lubjakihi peale
ja ta kahjuks järgmist kevadet sealt välja ei tule,
et ta nagu läbi kuivanud, et see vähendab kindlasti. Ja kuna ka nendest koorepragudes okste harude vahel
talvituvad meil need erinevad seenhaigused,
seenhaigused on ka siuksed Hellakesed, kellele ei sobi mitte
üks raas, siis Öeldakse selle happesuse või PH muutus.
Et lubi on siis aluseline, see muutub.
Et kui ma siin ennem mainisin seda lämmastiku puhul,
siis ei meeldi nendele seenekistelega see,
kui nüüd väetame neid taimisel lehti, asju,
et samamoodi nad hukkuvad, et need seenekesed on meil ikkagi õrnad,
kuigi nad võivad väga palju kahju tekitada. Kuidas on lood ka lõikamisega, sest nüüd on ju näha,
võib-olla isegi, kui kellelgi on olnud tõesti suur saak,
nagu mõnel pool Eestis on olnud, puuoksad on murdunud
võib-olla juba hakkaks sedasi ka praegu sügisel kujundama,
et keda kui palju lõigata? Viljapuude puhul käib nüüd see, et luu viljalisi tulekski
lõigata tegelikult pärast saagikandmist.
Kõik murdunud oksad lõigatakse tegelikult ära esimesel võimalusel.
Et nad rohkem siis ei rebeneks.
Kui need oksad nüüd seal niimoodi ripakil on,
need noored meil pool siis ütleme, madalakasvulised õunapuud
on ju toetatud ikka tundub, et neid õunu seal on nii palju
peal ja kõike seda, et kontrollige, et sinna ei tekiks neid mikropragusid,
kui need mikropraod hakkavad tekkima. Meil on olemas tänapäevased, neid hoia, peitsid
või need vohavad, mida saaks sinna vahele kanda,
et vesi sisse ei läheks.
Et kõike seda siis proovida.
Ja kui on niisugune suuremaks näete, et ta on niisugune,
mina teen ripakil selle kohta, siis lõigates alustage alati
altpoolt ülesse, siis kui ülevalt poolt hakkate juurde
lõikama tiseeri rebend, Donov läheb veel suuremaks,
et seda kindlasti jälgida. Marjapõõsaste puhul meil on kevadel ikka see,
et on kogu aeg jube kiire.
Et marjapõõsad kõik soovitaks ilmaga tegelikult sügisel
tagasi lõigata.
Need sügisel lõigata kära, must sõstar, punane sõstar karusmari,
luu, viljased kirss, ploom, kindlasti Kreigi,
kui on vaja lõigata murellid sinna juurde.
Et siis teil on kevadel lihtsam õunapuu pirnipuu võiks jääda
siis kevadiseks lõikamiseks. Samas kui te juba korjate nõndanimetatud ladvaõunu,
siis need nõndanimetatud suvised vesivõsud võib täiesti
julgelt ära võtta, nende lõikamist ei pea ootama,
siis millal kevad tuleb? Kui mul on marjapõõsad vanaks saanud, võtame näiteks
mustsõstar ja tahaks teda noorendada, kas siis on praegu
õige aeg või, või kuidas te suhtute sellesse,
et ma lõikaks kogu põõsa maha, paneks sinna võib-olla
komposti või midagi peale ei ootaks, et mis siis kevadel juhtuma? Kõigepealt me arvame, et need põõsad on tohutult lühiealised
kui võtta nüüd lahti ükskõik missugune viljapuude
ja marjapõõsaste kasutamise raamat, et neid on ilmunud
viimastel aastatel ka päris palju eesti keeles seal Maalehe
toimetuse poolt ja hea lugu ja et lõigatakse välja vanemad otsud,
kui on vaja nüüd tõesti põõsast tugevasti noorendada mingil põhjusel,
noh, ikka juhtub seal, et ostate uue maja
ja ei tea keegi, mis põõsas on ja kõike seda võib lõigata
tagasi soovitav lõigata sügisel multši teki pealt ära kompostmullaga. Kevadel, kui hakkavad tulema nüüd noored võrsed siis
kindlasti arvendada jätta, olles niuksed tugevamad
üksteiselt võimalikult kaugel, sest arvestusega ikkagi seesama,
et hiljem, kui ma pean noorendama oksi valt vahelt välja
lõikama käärid peavad ka kuhugi mahtuma.
Selliste tugevate tagasilõikamist asjade puhul,
seenhaigusi on ka marjapõõsastel, üks nendest on siis
lehevarisemistõbi ja mustal sõstral on päris palju lehe
roostet kõik varisenud lehed põõsalt kokku. Jälle kompostikasti, ma julgen alati neid soovitada,
aga kui ikkagi maatingimustes, siis pange niisugune 10 15
sentimeetrini kihti, katke pealt ära järjest oma muru,
Ace lämmastikurikas, kanakaka graanulid võib panna,
et neid kihte peab vahetama ja põõsa alla,
siis kasutage puhast kompostmulda.
Et, et kindlasti ei ole nüüd seesama, kus ma olen nüüd neid
lehti seal siis lehti võtnud, mis on haiged vaid vaadake,
just niisugune väga head on kõik need komposti,
sõnnikumullad ja kõik see õhukene kiht, mis see tähendab
niisugune 10 sentimeetrit, seitse sentimeetrit sinna puude
põõsaste alla maha panna. Et see väetab ühtlaselt ja väldib ka jälle nüüd nyyd maigusi
signa tulemus järk naasta. Kui ma nüüd ei tea oma kompostikasti puhul,
et kas ta on ikka piisavalt läbitöödeldud,
ütleme, et on seisnud küll ja on nagu kompost ka okei,
aga seal võib olla sees üht-teist.
Kas on mingi meetod, millega ma saaksin omaenda tehtud
kompostimulda kuidagi puhastada haiguste tekitajatest
või ka miks mitte soovimatutest umbrohuseemnetest,
näiteks? No vot seda ei no ega meil seda kompostikasti ei kuumuta. Need on sealt mulla ja potiga viin, pliidi mõte töötab,
et viin sinna, keeran natukene, seda mulle ei keeda,
ütleme kuumutad.
Ja siis kasuta. Selle kuumutamise käigus saavad kõik need head mullo
bakterid selles kompostis hukka, selge seda mitte teha.
Kompostimisreegel ei panda sisse juurumbrohte,
ei välditakse seemneumbrohtude panekut sinna,
et mida nende asjadega teha.
No kui sa maa tingimustes oled, siis nagu ma alati ütlen,
grillimist ei keela meil keegi tohutu põletamine tuhku postihunnikusse,
ei lähe meil toiteelemendid kaduma, et niimoodi saab küll teha. Komposti, kui te võtate kompostihunnikus sihuksed,
näpujämeduse, ilusad valged rammusa tõstsid,
kes need on siis aia põrnikate vastsed seal sees,
et need on väga head komposti lagundajad,
aga kuna nad söövad ka elustaimede juuri,
siis neid ma soovitan välja sorteerida, panna kompostikasti tagasi.
Las nad elavad seal oma elu, et kas igaüks töötab selle koha peal,
kus ta peab töötama. Muid selliseid kahjureid ei või sealt tulla.
No ütleme, tulevad umbrohuseemned, aga siis on just need
mardika vastsed, keda tuleb. Seal jah, et need võiks nagu sinna hoida
ja kuna meil ikkagi tänapäeval on päris suur see tigude,
nende võõrliikide, nii must pionalkija kui ka siis
tselluloosi Tanja teedio levik, et kõik siuksed,
kahtlased munakogumikud soovitan lihtsalt pahasti öelda,
et ära lömastada, et siis saab lihtsalt Ast orgaaniline
väetis ja siis ta võib seal kompostikastis olla
ja igasse kohta sattuda. Kevadlilled sügislilled floksid kipuvad tihtipeale hallitama,
Öeldakse, et piserdage tuhaga ja mida inimesed kõik iganes soovitavad.
Kas sellest on tolku? Nojah, rahvakeeles on see siis nüüd hallitus,
tegelikult on need jahukaste seened, et neid on ka hariliku vahtrapeol,
sügisastrid lähevad täis.
Et mida teha ego praegu, kui nüüd keemiat ei taha kasutada,
tegelikult väga midagi teha ei ole.
See tuha peale raputamine tekitab nüüd selle tegelikult,
et jah, see haigus mul nüüd tänavast nii palju ei paljune edasi.
Aga ära ta seda ei võta. Ja tuhk on tugevalt aluseline ja selle taime peale
raputamisel me võime teha sellel taimel veel hoopis liigot
kõrvetab selle taime lehe ära, nii et me tekitame talle
põletused juurde.
Mida teha, et haigus ei levi?
No rohelise seebi lahusega võiks, aga see ei võta ära seda,
ta lihtsalt kleebib need eosed kinni, need ei lenda edasi.
Selline taimematerjal jälle võib panna kompostihunnikusse korralikult,
et ta seal kuumeneb. Soovitan tegelikult pigem ikkagi jälle hävitada
ärapõletamise teel või mahamatmisega kusagil kuus,
seitse aastat on püsivad nende eosed elus. Aga see tähendab, et see Timesis, kes juba on,
on, kannab seda haigust või on see seen juba siis mullas,
et kummaga ma peaksin tegelema, et ta võtan küll pealsed ära,
aga võib-olla on kuskil seal sees see seeneeosed. Ta on selline juhus, et mullapinnale jäävad varisenud
lehtedega ja kui ikkagi teil on dekoratiivaed
ja te tahate, et teie, need aed-leeklilled,
sügisastrid on ilusad aiakauplustes minge vaadake,
on olemas tegelikult Ongitsiidid ehk seenhaiguste
tõrjevahendid ja lihtsalt tulebki pritsida,
et seal peaks olema praegu nii Brievikkuris,
vitsikuid, skooret võin eksida, kas on igas kohas
või mitte, aga uurige alati teenindaja käest oskab teid
kindlasti aidata. Ja kõikide nende jahugasteliste seente vastu aitab väga
palju see, kui õhk pääseb liikuma ehk kevadel needsamad
lilled jätate, olles tugevamad, varred nõrgad.
Ta vahelt ära, õhk pääseb juba liikuma.
Praegu sügisel siuksed ninaga öeldaksegi sugused veeämbrisuurused,
Need floksi põõsad, et kaevake ülesse puhastage,
võtke vanad rämpsu sealt vahelt ära, noorendage põõsas,
ta ei ole siis nüüd sügisel, nüüd sügisel. Et just sellepärast õitsemise aeg kõige parem seda teha.
Jälle kevadel ma võin oodata, millal sealt maalsest ta välja tuleb,
seda aega ei ole, siis tuleb umbrohi kõik korraga,
et päris palju asju tuleb lihtsalt sügisel ära teha.
Kui vanad need aiandusraamatuid ütlevad,
et ärge lõigake lillepealseid sügisel tagasi.
Et lumi koguneb vahele, talvitub paremini,
väga hästi tolvitavad seal all siis ka haigused
ja kahjurid, need jälle, mida vähem neid ületalve elab,
seda parema. Kui mul on aed täiesti terve ja ma võin olla kindel,
et seal ei ole ühtegi eost lendamas, siis ma võin endale
lubada seda luksust, et ma ei lõika neid ära.
Aga nii nagu ma näen, et taimedega on haiged,
siis tuleks ikkagi reageerida. Siin tekib nüüd see, et siukest asja, et seal ühtegi
haigustega kahjurid ei ole, sihukest asja ei teki üldse
nihukest võimalustki ei ole nii et kõik nad on seal olemas,
lihtsalt, kui palju neid on ja milline on meie taluvuse piir.
Et üks rohutirts võib süüa ära mul selle terve saialilletaime,
aga ma ei hakka ju neid sellepärast maha lööma,
löönud saialilli rohkem, mulle meeldib see tirtsude,
sirin seal. Et see on jah, alati selle pealt, et, et tuleb lihtsalt jälgida,
et asi üle pea ei kasva.
Et eestlastel on niisugune tore asi, et meie tavaliselt
tõrjume haiguseid ja kahjureid.
Et erinevalt, kui ma võtan näiteks ameerika
või inglise kirjanduse lahti, siis nemad tapavad kogu aeg.
Et me üritame ikka nagu siukest seltskonda pidada,
et hundid söönud, lambad terved. No nüüd me jõuame põneva kohani, mida kasvuhoone,
see on suletud territoorium, kus kohas, kui midagi ikka
vohama hakkab, siis teda tõrjuda, no kuhu sa teda tõrjud
läheb ühte nurka ja kevadel on jälle tagasi nagu näiteks.
Cedric lestad või kasvuhoone karilased.
Mida niisuguste tegelastega peale hakata
ja kuidas neile see suvi meeldis?
Tõenäoliselt hästi, vähemalt kedriclestadele. Jah, neid oli palju ja kui nüüd mõelda selle peale,
et mis need vanad soovitused, vana soovitus põletega
kasvuhoone maha umbes et mida siis tänapäeval teha hästi palju.
Me räägime tänapäeval integreeritud taimekaitsest.
Üks asi, mida siis kevadel, mille peale juba võiks hakkama mõtlema,
on tõepoolest neid röövlestad.
Need on siis sellest nõnda kosmonest kõigutsevast siis
punasest Cedric lihtsast neid on tegelikult natukene rohkem,
kes seal meil kiusavad taimi. Et jah, saab tuua röövlesta sisse, mis nüüd röövlesta aga
teeb röövlest, sööb seal ilusasti kosmonagaarilose murene,
mune, raam, kõike, millest jõud üle käib.
Kõht on kogu aeg tühi.
Aga tema on täpselt nii nagu kaski.
Ega tema ei võta seda viimast hiirt ära,
sest kusagilt peab ju tekkima see paljunemine juurde.
Ta hoiab päris hästi korral. Mis on nüüd viga tavatarbija jaoks, need röövlesta pakendid
on nii suured, et neid tuleks kamba peale tellida
ja arvestada, mitte see, et ma nüüd ühe korra panin,
et siis on nüüd kõik korras, vaid ikkagi käibki siukseid
tsükliga kolme nelja nädala pärast, uus põlvkond peale,
sest esimene põlvkond on vahepeal nälga surnud. Annan kuidagi. Ja ei ole, nad paljunevad päris hästi, aga lihtsalt söök
saab otsa. Nad on ikka päris aplad, see on nii nagu
lepatriinude kohtagi öeldakse, et kui mamma lepatriinu ei
jõuagi nii kiiresti põgeneda, siis lapsed söövad ta lihtsalt ära.
Et jah, et, et nendel on suur isu ja me kasutame seda ära.
Mida tänapäeval veel saab muidugi kasutada
ja teha jõuame jälle selle juurde.
Temperatuurid langevad, ööd lähevad jahedaks. Mis tähendab nii tomat kui kurk ei valmi juba enam.
Nagu te näete, et sel taimel ikkagi need leheda tomati puhul ehedam,
koledad, võtke need lehed ära, päike kuumendab veel,
viljad võib-olla valmivad.
Aga et mida vähem on haigeid taime osasid,
kasvuhooned, seda parem ja puhtam.
See kasvuhoone on haiguste puhul. Mullapind, kui on lahtine kui on mõni aasta tugevam sihukene
haiguste levik seal sees ei pea vahetama tegelikult kogusta
mullovinud ära võtke pealt ära niisugune kahe kolme
sentimeetrine kiht seda mulda ja asendage see uuega.
See juba vähendab, et seal ei ole neid haigestunud taimi.
Kui nüüd mõni aasta ja noh, tänavast oli täpselt seesama sipelgaid,
tohutult palju.
Võtke oma kasvuhoone vundamendi serv lahti palakesi kas
või keeva veega üle. Et sipelgad ei jääks teil sinna kasvuhoonesse talvituma.
Mida vähem neid jälle seal on, seda parem.
Järgmine aasta on. Haiguste puhul väga lihtne on tegelikult kasutada tänapäeval
rohelist seepi.
Pesetegi oma kosmone sügisel puhtaks.
Haigused on ära, teete sihukese natuke paksema tugevama
seemislahuse ja ma soovitan sügisel kasvuhoone jätabki selle
seebiveega seestpoolt kokku, miks?
Sellepärast, et siis ta on ilusasti neetseenioodsaid
ja kõik sinna vahele kinni kleepinud ja kevadel pesta siis
korralikult ära ja vajadusel siis juurte kasutada. Aiapoodides müügil on kasvuhoone ja keldri skeptikud.
Et see on neid, ongi nüüd mõeldud siis nende klaaside
ja ostsite pesemiseks.
Osad on 100 protsenti looduslikud osad ei ole,
kui ta kõhkleb, selles roheline seep võib täiesti vabalt
sinna kasvuhoonemulda maha kukkuda tekitab,
annab sinna kaaliumi juurde aluselist juurde tomat tahab
seda kõike saada. Ta ei pärast ei mõju kuidagi tomatile.
Vahutab su, ei kahjuks mitte.
Või õnne. Siin ei olegi see, aga kui te kasutate neid keemiavahendeid,
pange kasvu ajalehed kosmone mulla peale
ja siis peske rahulikult, et kui teil tekib see kõhklus,
et noh, et äkki midagi juhtub kasutanud mingit asja ajaleht
peale pärast ajaleht kokku paberiga kuivatati ära
paberikonteinerisse aga kaali lilla lahus kaalium
permanganaat kolm firmaga nad täpselt samamoodi kaaliumfirma
Kanaadi puhul soovitan tegelikult kohe pärast seda ikkagi
puhtaks pesta, sest ta jätab sihukese pruunika siuksel
natukene õli, see võib-olla isegi läike sinna peale Tseenid rikub. Meil muidu selle, selle nii klaasid ära kui ka selle
plastiku sealt pealt ära.
Aga tõepoolest tänapäevane alumiiniumkarkassiga kasvuhooned
ei talu enam väävlisuitsu, et väävel lihtsalt söövitab ära,
et kui ikkagi see Cedric lesta oht seal väga suur on,
te võite ju muidugi proovida oma alumiiniumkarkassi
sellesama rohelise seebipastaga siis sisse määrida.
Pigem ikkagi kasutaks siis sinna seda väävlit,
vaid näeks siis rohkem vaeva. Ja teiseks seda kasvuhoonet kas või mitu korda. Kuskohast Cedric lestad tulevad?
Tahaks öelda õhust ja armastusest, kas ma toon nad mõne
taimega sisse või kuidas nad? Nad liiguvad kõhuvooluga, see tähendab, et te teete kosmone
akna lahti ja lendlevad ilusasti vastavalt tuule suunale
ja nende puhul ei ole mingit vahet, kas kosmonan teil maas
on ta või noh, ütleme teeme toa akna lahti.
Kuidas saab 16. korruse aknast sisse kedriklast õhuvoog. Kas on ka mingid ütleme, et kui mul ei ole nüüd Cedric lesta
ja ma olen ta avastanud mingi ime läbi ja ta juba sööb mul
kurki koos oma perekonnaga midagi, millega pritsida.
Ja mis oleks looduslik Või on neema, saal on siis looduselt põhinev,
aga kosmones tegeleda päris hästi aiakauplustes vaadake,
niukene fooliumpakend on ilus, hõbedane küüslaugupilt on peal.
Et see on siis küüslauku, suits, et panete selle põlema
ja selle puhul on siis ka veel see hea eelis,
et teil ei pea olema kosmoni tühi.
Et päris hästi hoiab ta korral, nii nagu ma ütlen,
eestlane tõrjub eestlane, tapa, midagi jääb ikkagi alles,
aga see kahjustuse pilt on siis päris väike sellega. Ja kui ikkagi tänavu aasta oli neid hästi palju,
Cedric lesta, siis ma soovitan jätte kusagil niisuguse kahe
kõrva vahele.
Meie türgi uba ja lillluba on väga atraktiivsed Cedric lestal.
Et kevadel banki sinna kasvuhoonesse, mõned need taimed sisse.
Cedric klist kolib kohe sinna peale, nagu on näha,
et ta seal tegutseb taim välja, hävitate ära
ja teil on ka kohecedik lesta arvukusele väiksem sees. Vot sellised siis nipid kuuleme ühe bana muusikat Tõnu
raadikult ja seejärel avame telefoni 611 40 40 millele
helistades saate küsida oma aia kohta ja täna on saates oma
nõuga abiks Tallinna ehituskooli õppejõud Eneli Käkker. Väike põrnika ja igatpidi sarmikas peolt tulnud veenev käes,
svipsis veidi jutukas.
Ma tulen, Karula, need peod, kus pressis terve metsapere
häid uudiseid, tooks teile see.
Kuid mul on haugi mälu. Häid uudiseid tooks teile seal.
Kuid mul on haugi mälu.
Ma räägiks kõik, mis toimus.
Kuid mul on haugi mälu.
Ma räägiks kõik, mis toimus.
Kuid mul on haugi häid uudiseid. Häid uudiseid. Ma räägiks kõik, mis toimus. Ma räägiks kõik, mis toimus. Häid uudiseid. Mul on haugi mälu.
Niimoodi 611 40 40 on telefon, saates on külas enneli käger.
Oodatud on teie küsimused ning elita Pärnust olete otse meil eetris,
kuuleme teid. Et mullal kreegi kaks kreegipuud umbes 10 aastat tagasi
istutatud ja nad ei ole mitte kunagi õitsenud
ega viljunud, et mis probleem seal või võiks olla. Aitäh kui ta ei ole ka õitsenud kaste õiepungi,
olete märganud võimid, sest üks asi on see,
et kui nüüd need luu viljalised jäävad külma tuule kätte
siis need õiepungad võtab lihtsalt külm ära.
Järgmine põhjus, miks luu viljalised ei taha õitseda,
on vale mulla happesus, nemad tahaksid, et muld oleks aluseline.
Üks asi, mida nüüd kohe sügisel teha saab,
on seesama, et võra piirile, tekki siukseid 40 50
sentimeetrise vahega, Noovitame 10 15 sentimeetri sügavused
augud ja sinna läheb siis kas tuhk või aialubi sisse. Et tuhka võiks kasutada niisugune enam-vähem niisugune pool
teeklaasi ühe selle augu kohta ja aialupja teist sama palju,
aga jah, et ärge siis nüüd on ju mõlemat korraga pange et
see peaks seda pinda siis natukene aluselisemaks muutma.
Ja siis on ka lootus, et ja järgmine aasta äkki juba neid
õiepungi seal ka näha on. Selge pilt küsimust kas on muidu ka sedasi,
et võib mõni pool lihtsalt isane?
Ei, kahjuks.
Eli Vaike Järvamaal te olete otse-eetris,
kuuleme teid. Tere, mind huvitab selline küsimus, kas puujälge võib ka
pealt ära lõigata juba praegu? Aitäh pojengi võib juba hakata peolt ära lõikama,
ütleme niimoodi, et nende varajaste pojeng idega on juba
isegi hiljaks jäänud, et nendel on lehtede peal juba väga
palju siukseid, haigustunnuseid.
See kaste on niikuinii hakata ja nüüd täna lõikama
või kahe nädala pärast siin nüüd enam tegelikult väga vahet
ei ole, sest pojengid on juba lehtedest hakanud toiteained
tagasi toimuma juure sisse. Järgmise aasta õiepungad ja need uuenduspungad on kõik
ilusasti juba välja arenenud.
Ka nende raad, leek, lilledel või floksidel.
Nii et jah, et võib hakata tegelema aiatöödega. Niimoodi, Sulev Järvamaalt samuti olete eetris. Tere, tere.
Mul on selline imelik küsimus, tähendab kapsaste peal
haapsalu osta.
Et iga aasta kapsaussid teevad mulle kapsale Baltika
ja ma mõtlesin, et tänapäeval on nii karged,
katsin nad korralikult kate looriga kinni.
Ja kui nüüd ükskord läksin katteloori kergitada,
need vaatan, kuidas kapsad kasvavad, siis minu suureks
imestuseks oli see kataloogalune oli kapsaliblikaid täis. Et, et kuulge, kuidas, kuidas niisugune asi võib juhtuda,
et kas, kas nad nuppuvad mullas või millest,
millest selline asi võib tulla? No üks asi on see, et nad võivad sealt kusagilt vahelt sisse pugeda,
tänapäeval on olemas ka putukavõrgud, mida saab kasutada Ta
ta ja see paistab siis ilusasti läbi, nii et ise näete,
et seal all ei hakkaks mingisugune kahjustus tekkima.
Läbi aegade muidugi, kapsaliblikad, olete vastu siin
võideldud ühte ja teistpidi, aga jah, see liblikas ei
talvitub mullas.
Munetakse küll jah, kes teeb nii, nagu öeldakse
taimejäänuste peale, et kui see olnud mitu aastat juba
kasvatatud neid. Ja paraku need väiksed liblikad oskavad end kusagilt
vaheservalt sisse pugeda, et et selle vastu ei saa ka jah,
et katteloori alla ei näe võrgu alla.
Me näeksime Kattelooriga on hea trikk see, et panna ta mulla alla osaliselt,
et keegi ei pääse kuskilt sisse. No ise tahaks ju näha tegelikult mis seal toimub. Kaamera, ma ei tea ja aga Aino Mulgimaalt olete otse-eetris. Tere päevast, minul on selline kummaline küsimus.
Ma kasvatan siin 30 aasta viinamarju.
Ja nüüd paaril viimasel aastal on see linna eestil,
lehed oleks nagu nõe korraga kaetud ja ma kuidagimoodi ei
saa sellest lahti.
Mis on mingi võimalus või ei ole. No see nõgi on tavaliselt, et kas nüüd putukkahjustaja käinud,
kes siis eraldab omal seda magusat mestet,
mille peale siis nõgija pidama.
Teiseks on osadel viinapuudel kastikesed näärme,
karvakesed, nii nagu pärgi eritab ise juba seda magusat meistrit,
ilmad, keegi sööks, mida teha, kui te märkate nüüd niisugust
esimest asja, et sinna peale hakkab hobuse tekkima soovitan
teha siukse sooja seebivee ja lihtsalt seda viinapuud
pritsida sellega, et siis saab ka sellest nõgiseenest seal
peal lahkete pesete selle magusa neste pealt maha. Nõgiseen, kas see on siis konkreetne kahjur,
ma saan aru veel. See on loodusega koosneb lihtsalt deta, hakkavad arend
arenema ja tema ainukene kahjusis taimele on see,
et fotosünteesipind väheneb ja viinapuu ei jõua kasvatada
nüüd enam nii oma neid marjad harju nii suureks,
kui vaja on, need jäävad siukse pool tolmnemise peale,
et kõik siuksed asjad hakkavad siis juurde,
mõjume taimed nõrgaks. Pille Tallinnast kuuleme teid. Ja tere, olen ostnud aastaid-aastaid tagasi,
kas mingi seitse aastat tagasi, faktoonia istiku on ilus roheline,
aga kevadel ei tule õisi nii et mingeid marjuga ei saa.
Seega rebakedooniaid, milles see põhjus võib olla? Seal on, võivad olla oma jah, muidugi erinevad põhjused,
et osad sordid on nüüd ikkagi mõeldud vilja kasvatamiseks
aga ebaküdoonia puhul võib-olla ka nii, nagu viljapuu puhul
ei jagu tal süüa, tahaks väetamis saada,
ta tahaks lõigata hõredamaks.
Ma tean küll, kui tihedad ja tige neid on lõigata.
Et seda võiks kõike proovida ja ebaküdoonia ei õitse
ja ei viljuga harjud. Kas ta tahab enda kõrvale ka teist Parema saagi saamiseks jah,
et tal on täpselt samamoodi nii nagu viina
või sellel viljapuudel õunapuudel, et et paremini sihukene
viljumine on, kui aias on ikkagi natukene rohkem ideonopoida. Malle Pärnust kuuleme teid Hallo ja. Mind huvitaks selline küsimus, et kuidas saaks muru seda
sammalt lahti, sammalt muru täis ja tulevad pisikesed võilillealged,
nii et neid on rohkem kui seal midagi muud. No sammal murus ütlen mina selle kohta, et,
et lihtsam on leppida selle samblaga seal murus,
kui selle vastu võidelda, sammal murus tekib,
kui on liiga vähe süüa, kui on liiga palju süüa,
kui on liiga palju päikest, kui on liiga vähe päikest,
kui on liiga kuiv, kui on liiga märg, ehk nagu siukest põhjust,
miks sammal ei tuleks, sinna sellist ei ole olemas.
Et jah, et kui teda on palju ja te teate,
et teil on niisugune vari ja hopp peline meil on olemas siuksed,
need Airaatorid, millega saab siis teda välja
või mehaaniline reha tavalise rehaga täpselt samamoodi
lihtsalt välja füüsiliselt kakkuda ja muru pealt ära vedada. Et kõik need erinevad jah, lupjamise väetamise,
et kõik võivad sinna juurde aidata, aga sammal tuleb kohe tagasi,
et nii nagu öeldakse, loodus ei salli tühja kohta
ja samblad ja samblikud on siin maakeral olnud ennem kui
tulid need kõik muud nii ühe kui ka haidulised taimed.
Nii et nemad on alati kohal. Tamara Pärnumaalt kuuleme ka teid. Kasvatan tavaliselt kahte sorti aatomeid
ja siis sel aastal oleksid hästi, ilusasti lähevad nagu
paned külid, ava maadleb kasvuhoonest ja ma panen ka mõned taimed,
aga avamaale ilusad suured lehed, tumerohelised,
nii nagu ikka, kui on vaja kasta, kastan tähendab loori all.
Ja siis, kui need lehed on juba ilusad, suured
ja hakkavad juba esimesed õied tulema, siis hakkan märkama,
et tekivad lehtedele niisugused oranzid,
ümarad täpid ja neid ülelehe ja siis on kõik lehed juba täis
ja siis need lehed hakkavad kolletama. Ja ühesõnaga minul kurgisaaki jääb järjest vähemaks,
kuivab kõik ära.
Ja mis ma ise nüüd mõtlen, et kas muidugi te vastate mulle,
aga mis vahe on minu kasvatamisel, et, et mul on selline tunne,
et just need kolm aastat ma olen kasutanud kanakakat.
Aga enne ma sain nagu osta sõnnikut, kelle,
kellel oli hobusesõnnikut.
Kas see üldse on see põhjus nagu ei usu,
aga ma mainin. Ja Ta on ka peenra asukohta, mitte mitte väga kaugele,
nii et ma ei oska mitte midagi ette võtta.
Sel aastal olen ka kastnud sõnaga tõrvaseebi
ja ühesõnaga olen kasutanud selliseid vahendeid,
aga miski ei ole aidanud.
Aitäh. Jah, kindlasti üks asi on see kasvukohavahetus,
mis tuleb teha tänavu aastal üldse niisugune natukene naljakas,
selles suhtes.
Kurgid, kidel nii nagu öeldakse, ei tekkinud üldse nagu neid
emasõisi isasõisi oli, hästi palju.
Aga jahe. Tunnistan ausalt, et isegi oska aidata,
seal mõeldud selle kirjelduse järgi isegi ei saa aru,
kas on kurgi rõhuketega tegemist, mis on väga ohtlik haigus. Et ma soovitan jätta üks aasta vahele selle muidugi
kattelooridega võib neid õigusi edasi kanda kõik,
needsamad Tööriistad hoida puhtana.
Et see, kui see muld ikkagi on saastunud
ja see ümbrus siis niisugune 10 15 meetrit vahe.
See tähendab juba tegeleda ühest aia otsast teise aia otsa
viimise peenraid.
Et kindlasti need kõik asjad natukene aitavad,
aga tõepoolest, ma tunnistan ausalt, ma ei oska teile
täpselt vastata. Noh, minul nagu hakkas kohe jälle kedriclest peas tööle,
ma ei tea, miks, sest mul on kogu aeg nendega. Cedric lest on üks asi, aga tema tekitab siukest kuivamist
lehe peal. Nende tunnuste järgi need loigud ei olenud Cedric
lesta omadega, et isegi ma kahtlustan pigem,
et vaatan, ma hakkan mõtlema, et äkki on Ripslase kahjustus,
keda viimased aastad rohkem olnud.
Aga Ma ei tahaks väga oletada, et ma ütlen ausalt,
ma ei tea, pidada aasta igaks juhuks vahet,
mitte kurki kasvatada. Jah, et see nagu oleks nagu niukene, kõige leebem,
et kui ikkagi see kasvatamise kulu läheb juba suuremaks kui
see tulu, mis sealt tuleb.
Et siis on teinekord targem. Puder mul hakkas kõrva see katteloori teema,
katteloor paned ju peale, kui ta on õigel ajal ära võetud.
Ega ta sisu katki ei lähe, võiks ju teda kasutada pikemat aega.
Mis ohud siin on ja kuidas ma peaksin katteloori hoidma,
nii et ma ei teeks kahjuritele või haigustele pesa,
mille ma siis kevadel uuesti välja tulla. Jah, tänapäeva katteloorid on siukse hea vastupidavusega
ja sinna haakuvad nii kahjurid külge kui ka haigused külge,
et väga lihtne on vedada jook Lopata järgmine aasta uuesti
kasutada toda ja jälle meil on taimed nakatanud.
No kuidas sa viskad selle terve asja ära,
inimene ei saa ju sellega, et mida tegelikult on soovitatud teha,
et kui te katteloori kasutamise olete lõpetanud,
siis vaadake siukene pesuvahend, kus on sees kloor,
ehk kõik need valgendid valge pesupesemisvahend,
loputate oma katteloori ära, raputa kuivaks,
panete pesunööri peale. Ja järgmine aasta, kui te panete ta kusagile koori,
siis ma tunnistan ausalt, ei, kuuris elavad ka kõik need
haigused ja kahjurid.
Nonii, et ennem seda tähendab, kui te võtate kasutatud katteloori,
oleks mõttekas jälle sedasama pesuprotsessi korrata
ja siis alles panna siis peale kurgikaan,
et nende kaardi peal, isegi kui see on plastmassist,
et tuleb kõik eelnevalt puhastada, kui te jälle uuesti kasutada. Noka kasvuhoonest Ma lõikan taimed välja,
nöörid ju samamoodi, et tundub, et võiksid järgmise aasta
veel vastu pidada. Jah, samamoodi ju eriti soovitaks seda kasutada siukest
riidest nööri et ka selle küljes haigused,
kahjurid, kõik on olemas, et, et need kindlasti välja
ja iga aasta kasutada uut. Ohohoo, mina mõtlesin, et saab sügisel sedasi kergelt,
et ei pea midagi tegema, aga tuleb välja,
et kõik see, mis ma sügisel teen, see näitab oma tulemust kevadel.
Jah, järgmise aasta saagis vaat siis. Ma arvan, et me võime vist praegu selle teema hetkeks
lõpetatuks lugeda või on veel mõni aspekt,
mida aias peaks tähele panema, et kui nüüd vaadata ringi
ja tahaks, et kõik oleks korras, võib-olla äkki veel
puulehtede küsimused, et soovitatakse ju mulla kobestamiseks pärna,
vahtralehed riisuke kokku ja noh, laotage aiamaale näiteks
või saab kenasti kompostikasti panna, et kuidas sellega No viljapuid aga just ilupuud kõiki neid lehti saab kasutada,
ütleme, tamm laguneb väga aeglaselt, aga kõik mu soovid on
tegelikult siis muruniidukiga üle käia siis kas
või sama tammelehte, võib linnumulda happesust anda
ja parkaineid ja laguneb aeglaselt.
Aga tema on see, mis annab nüüd selle mullale õhuse õhulise struktuuri.
Kaseleht laguneb ära imekergesti ilma igasuguste probleemideta.
Vahtraleht kukub maha kaks kolm lehte niiskelt üksteise peal
ja kevadel on ta nagu koorik. Kui ma tahan nüüd ära, purustan õhukese kihina saan panna
sisse kaevata osad osad, mis jama peale ta laguneb jälle kiiremini.
Et kõike tuleks nagu mõistuse piiris, kui neid lehti on
kõige rohkem, on siis mulle endale sobib väga see,
kui ma võtan siis need tugevad kotid.
Harrison, need lehed kokku, panen sinna,
lisan nüüd jälle kas siis natukene lämmastikväeti teist
või siis sõida kanad, noh, ükskõik, mis kujul ta siis on. Kevadel ma peaksin, teda on veel korra raputama
ja siis ta on ka niisugune poolvalmis kompost,
mida saaks kasutada dekoratiivpõõsaste alla
ja võib ka edasi lasta, siis tal siis seal,
nii nagu öeldakse, valmida, mis nende kotis komposteerimise
eelis ja viga on, võrreldes siis selle kompostkastiga.
Ja sinna ei lähe sisse need sammutlusitaania teeteod.
Et selles suhtes on ta nagu ohutu, ta on ilusasti,
ta kuumeneb üle, aga meil on aiad täis Oreseid,
orakaid, rasedaid, kes kõik tahavad teada,
mis selles kotis on. Tähendab, nende eest oleks siis kaitsta,
et nad puruks ei rebi.
Ja muidugi, kui on ikkagi hiired ja asjad,
siis ka nemad kipuvad valima selliseid kohti endale
Systallitamiseks ja pesa tegemiseks.
Ja täpselt seesama, et meie, need hiirte mürgid olid vanasti
rätava toimega, tänapäeval annab söötmürgid,
kui ma hakkan kasutama siis ma pean terve talv,
kes sügis teda kasutama, et muidu juhtub lihtsalt see,
et hiir tuleb, lõhna on süüa, pole midagi
ja siis ta krõbistabki ära. Minu noore viljapuutüve või minu roosi varred närib puhtaks,
et on siin aastaid olnud, kus nad isegi on suutnud kodakatel
maapinna pealt koore ära närida.
Oss ossa. Ossa raks märkaks nii.
Vaat siis ka sellised aspektid, mida silmas pidada.
Aitäh täna saatesse tulemast, Eneli kägeria.
Soovin kõigile aiapidajatele jõudu ja vaadake siis sellise pilguga,
et et kus näete, et midagi nagu logiseb siis käed külge,
et asi parem saaks.
Aitäh. Nägemist. See oli manu Chao ja nüüd on teisel pool Lauri Varik theri Lauri.
Tervist. Kuidas läheb ja on seal teemad koos Uudisplussi,
teetena? Ikka kiirelt läheb nagu ikka enne saadet
ja teemad on nüüd kokku saanud just tänases uudis plussis,
võtame esmalt ühendust kliimaminister Kristen Michaliga,
et uurida, kas rohepööre tähendab siis ikkagi meile kallimat
elu või vähemalt ettevõtetele ja kaudselt siis ka tarbijatele,
sest kliimaministeerium on välja tulnud kahetasude
ehk mitte öelda maksude tõstmise ettepanekuga,
tõstasin kaevandustasusid. Ning siis ka veel raadamis tasusid, et see kõik on küll
üllastel eesmärkidel keskkonnakaitse ja hoidmise hüvanguks.
Aga teistpidi siis kuidas ettevõtted ja ka laiemalt tarbijad
peaksid sellesse suhtuma, sellest räägime saate alguses.
Ja veel räägime täna saates näiteks Hiina elektriautodest,
mis tahavad siin vallutada ka juba Euroopa turgu
ja tegelikult Euroopas ja ka siin Jaapani autotootjad on murelikud,
sest tegelikult tunduvad need päris kvaliteetsed
ja akud on head. Millised siis on Hiina autod ja, ja kuidas neisse suhtuda,
uurin autolehe peatoimetaja Tarmo Tähepõllult
ja sellel teemal ma arvan, et kuidas meie inimesed üldse
suhtuvad Hiinast pärit tehnoloogia toodetesse,
milleks võib ju omamoodi lugeda ka elektriautot uurinud täna
siis ka kuulajatelt, kuidas on suhtumine neisse,
sest teatavasti kardetakse, et hinnaseadmetes võidaks,
võivad olla ka pealtkuulamise vahendid. Ja siis räägime ka sellest, kuidas Euroopa komisjon tahab
suuri tehnoloogiafirmasid ehk digihiide rohkem ohjata
ja neelab anda lisakohustusi peale.
Milles need seisnevad ja kuidas tarbija sellest võidaks,
sellest ka ja kuulame ka, millest täna valitsuse
pressikonverentsil räägiti. Suurepärane, aitäh, Lauri, oleme siis raadiote juures pärast
kahtteist kui algab uudis pluss tänaseks on huvitaja läbi.
Helipuldis oli Marika Leetme, mina olen Krista taim.
Soovin teile kena päeva ja kõike kaunist.
