Vikerraadio. Huvitaja tere hommikust, kallid kuulajad.
Kell on saanud viis minutit 10 läbi, see tähendab,
et järgmised tund aega on vikerraadioeeter huvitaja päralt.
Mina olen Kadri Põlendik ja helipuldis on Villem Rootalu.
Tänases saates uurime, kuidas elavad Eestis need ukrainlased,
kes hakkasid siia saabuma alates eelmise aasta veebruarist
kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu.
Eestisse on jõudnud sealt kümneid tuhandeid inimesi,
kellest osa on ka tagasi läinud ja mõni on ka mõnda teise
riiki edasi liikunud. Suurem osa on aga saanud siin elamisloa ja püüavad
igapäevaeluga toime tulla.
Kuidas neil sujub sellest tänases saates räägimegi,
kui ma olen stuudiosse palunud rääkima inimesed Eesti pagulasabist,
sotsiaalkindlustusametist ja Kultuuriministeeriumist.
Nüüd läheme aga edasi muusikaga. Eestis elavate Ukraina põgenike käekäigust hakkame nüüd rääkima.
Põgenikega tegelemine on jaotunud meil mitme asutuse vahel.
Seega olgu kohe öeldud, et tänases saates on esindatud
ainult osa neist.
Siin on Eesti pagulasabi nõustamisprogrammi juht Veronika
Saareväli tervist.
Tere. Sotsiaalkindlustusametiteenuste juht Liis pala Ots.
Tere. Tervist. Ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna
juhataja Olga Sõtnik.
Tere hommikust.
Alustuseks räägime ära, kui palju üldse on praegu Eestis,
Ukraina sõjapõgenikke?
Liis, teie sotsiaalkindlustusametis?
Teil on see info olemas, ma saan aru. Just nimelt, et loomulikult oma andmetel tuginema PPA saadud
informatsioonile hetkel PPA andmetel on esitatud ajutise
kaitse alusel elamisloa taotlusi umbes 48000 inimese poolt
ja kehtivaid elamislubasid siis on umbes 35500-l inimesel.
Et see vahe siis ilmselgelt seisneb selles,
et kas PPA-l on hetkel veel menetlustoimingud käimas
või mida me oleme ka täheldanud, on see,
et ikkagi osa Ukraina sõjapõgenikud on otsustanud,
et nad liiguvad kas mõnda teise Euroopa liikmesriiki
või siis on tegelikult otsustanud ka naasta tagasi Ukrainasse. Hoolimata siis sellest olukorrast, mis seal täna ikkagi
jätkuvalt on, on käimas.
Kui me üldiselt vaatame siis näiteks sotsiaalkindlustusameti
puhul meie lühiajaliselt majutuselt on nüüd alates eelmise
aasta veebruari lõpust märtsi algusest kuni tänaseni läbi
käinud tsirka siis 25000 Ukraina sõjapõgenikku
ja vaadates sellist tänast trendi, siis siis meie näeme,
et et ehk piiriületuste vaates ja noh, siinkohal me räägime
siis Eesti ja Vene Föderatsiooni piirist,
et on toimunud teatud tõus saabuvate inimeste najal,
et sininädalas võib see arv jääda sinna 500 600 inimese kanti. Aga jätkuvalt ikkagi tsirka 60 protsenti on need siis,
kes piiril ütlevad, et nad soovivad Eestisse jääda,
kuid siis ülejäänud 40 protsenti piiril deklareerivad,
et nad liiguvad siis mujale edasi.
Majutuse kontekstis me pigem oleme nüüd juunikuus näinud langust.
Et see vajadus on kuus keskmiselt olnud alates juunist siis
60 inimest Ukraina ajutise kaitse taotlejate näol mis näitab jällegi,
et see üleüldine trend on, on olnud muutused juba suve
alguses me nägime, et need inimesed, kes on nii-öelda
värskelt saabumas, et nad ennekõike tulevad juba kas siis
oma lähedaste tuttavad juurde või siis mõne konkreetse
tööandja juurde. Teised, kui küsida, et kuidas inimestel läheb,
et noh, siis paralleelselt me vaatame kõrvale ka näiteks
rahvastikuregistri andmeid ja selle kohaselt siis on 31500 inimest,
kes on siis oma elukoha registreerinud rahvastiku kui registris.
Kui vaadata ka, et kus nii-öelda üleüldise rahvaarvu proportsiooniga,
et kui võrrelda, siis siis sellised top viis kohalikku
omavalitsust on Jõhvi, Maardu, Rakvere, Tallinn
ja siis tulevad juba ka järgmised suuremad Eesti linnad. Järgi üldiselt julgen väita, et enamikes kohalikes
omavalitsuses täna on juba Ukraina sõjapõgenikud välja
arvatud siis mõningad Eesti Eesti väikesaared.
Et see jaotus tegelikult on suhteliselt ühtlane,
et ja, ja see eelnevalt viidatud jõhvi siis näiteks on,
on, kellele siis on kõige rohkem Ukraina sõjapõgenikke
rahvastikuregistri andmetel lisandunud ja see on 5,6
protsenti kogu rahvastikust. Ei, aga võib-olla siiski tooksin ühe nüansi sisse.
Me räägime praegu ajutise kaitsesaajatest,
aga tegelikult meil on ka teised Ukrainas,
et kellel ei ole seda staatust, ei, neid on sama palju,
umbes 35000 elavad siin omamata seda staatust,
sest nad saavad ka niisama hakkama, ehk neil ei ole vaja
ligipääsu Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile mingisugustele teenustele,
mida me pakume. Ehk meil tegelikult on rohkem Ukraina sõjapõgenikke
ja Ukrainast pärit inimesi, kui, kui ainult ajutise kaitse saajad,
aga riigivaatest meie pakume eelkõige teenuseid just nendele,
kes on selle staatuse omandanud. Ja, ja see 35000, kellest teie räägite, see siis hõlmab nii
põgenike kui ka neid, kes on siin olnud juba enne sõja algust. Ei, minu andmetel, need on sõja algusest siia tulnud inimesed. Aga see, mis puudutab nüüd nende põgenikejaotust üle Eesti,
et kas see, et neid on praktiliselt igas omavalitsuses,
on juhuslik või see on ikka olnud selline ringi suunatud tegevus,
et ei tekiks seda sellist nagu kogunemist ühte piirkonda. See ikkagi on vägagi juhuslik, et, et kui,
kui me mõtleme tagasi sellele olule, kui meil ikkagi
lühiajalisel majutusele oli korraga näiteks ühes päevas enam
kui 6000, et inimest, et, et siis kuidas me oleme toetanud inimesi,
et nad leiaksid endale need niinimetatud uued kodud siis
valdavalt Me lähtume vabal üüriturul olevatest pakkumistest.
Loomulikult, et need inimesed, kes viibisid lühiajalisel
mõjutusel näiteks Tallinnas, siis siis soov oli leida endale
ka elukoht Tallinnasse. Aga teisalt, et kui alguses me pakkusime inimestele ka võimalusi,
tutvustasime võimalusi, et, et meil on ka väiksemates
omavalitsustes head elamistingimused, et,
et võib-olla algselt seda ei võetud just kõige paremini vastu.
Sest ilmselgelt ukrainlased maakoht võib tähendada
absoluutselt midagi muud, kui, kui meile see maakoht tähendab.
Aga ütleme, et sinna veel selle aasta alguses väga
populaarseks muutus meile nii Saaremaa kui ka näiteks tihemetsa. Eks ajaga, need inimeste arusaamad Eesti eluolust
ja võimalustest muutuvad siin kindlasti omab ka väga olulist
rolli näiteks Kultuuriministeeriumi Volta kattuv
kohanemisprogramm selgitustöö nii meie poolt kui ka
tegelikult vabakonna poolt, et see kõik toimib koosluses
ja üheskoos oleme suutnud siis ukrainlastele avada neid
Eesti võlusid.
Kindlasti on siin ka jätkuvalt neid valusid,
et aga küll, küll me nendega siis ka tegeleme. Siin tuleb, ma arvan, ka arvestada sellega.
Ta on väga suur osa ukrainlastest, kes on siia saabunud,
ei ole tulnud lihtsalt tühja koha peale,
nad on tulnud kas sõprade või sugulaste juurde
ja need sõbrad, sugulased elavad mingisugustes Kovides
ehk see tähendab tõenäoliselt ka need.
Ukraina sõjapõgenikud on pigem liikunud sinna,
kus juba eelnevalt nende nende tuttavad või sugulased on elanud,
et eelmisel aastal oli läbi viidud selline üsna suur uuring
selle kohta ja siis küsiti ja sealt tuli selline infovälja. Üks asi, mille järgi tõenäoliselt näeb ära,
et kui hästi ukrainlastele Eestis läheb,
on toetuste maksmise vajadus, mis on ka,
eks ole, sotsiaalkindlustusameti rida, et et kas te selle
pealt näete, kuidas toetuste maksmine on muutunud,
et kui kergesti need inimesed on oma elu peale saanud? Siinkohal kindlasti on oluline eristada toetusi,
võtta siis arvesse seda asjaolu, et kui me räägime nüüd
Ukraina sõjapõgenikust, kes on saanud elamisloa siis temale
laienevad absoluutselt samad õigused nagu igale teisele
Eesti alalisele elanikule mida meie jälgime,
toetuste vaates, on, on perehüvitised ehk siin me räägime perekondadest,
kellel on lapsed neid toetuse saajaid, täna siis on Ukraina
ajutise kaitse saanute näol 9400 inimest umbes. Ja noh, kui vaadata, mis nagu moodustab terve Eesti siis
perehüvitiste saajad, sest siis tegelikult on see kõigest
1,93 protsenti.
Teine toetuste liik on, on siis suunatud eakatele.
Et noh, siinkohal on oluline siis arvestada,
et kuna juba varasemast on Eestil olemas kahepoolne leping Ukrainaga,
siis hetkel need inimesed, kellele muidu laieneks rahvapension,
need siis hetkel tasume seda eesti rahvapensioni
ja ütleme siis ukraina pensioni vahet ja neid inimesi on
siis umbes 2300, kes seda saavad. Et ja noh, jällegi kui mõelda üldiselt Eesti demograafia peale,
siis tõesti, see on 0,13 protsenti kogu kogu kogu meie rahvastikust.
Ja kolmas liik on puudetoetus umbes 600-le Ukraina
sõjapõgenikuna täiendavalt, mis meil on täiesti eraldi
nii-öelda komponent rahvusvahelise kaitsesaanutele,
sealhulgas siis ka ukrainlased on see niinimetatud ühekordne
elukohaga seonduvad kulud või üürilepingu sõlmimisega
seonduvad kulud. Et arusaadavalt, kui inimene on täiesti uues riigis,
tal puuduvad sissetuleku allikad ja kui me mõtleme,
mis meil üüriturul toimub, kus üürilepingu sõlmimisel sul
potentsiaalsed soovitakse kolme kuni neljakordset kuutasu,
et kindlasti inimestel ei pruugi kohe algselt olla olla
sellised vahendid olemas, et siis sestap on võimalik neil
taotleda hüvitist kohaliku omavalitsuse kaudu kuni 1200 eurot,
sõltub siis täpselt, et mis need reaalsed kulud seal on seda
hüvitist on meil siis taadeldud umbes 7600-l korral. Et siin on oluline arvestada, et siin me ei räägi nii-öelda üksikisikust,
vaid pigem siis leibkonna lähenemisest kui minna veel
nii-öelda detailsemaks, et siis nagu igale Eesti elanikule
on olemas ka siis kohaliku omavalitsuse poolt tagatud toimetulekutoetused,
et, et siin on tegelikult olnud huvitav muutus statistikas.
Kui eelmine aasta, siis Ukraina sõjapõgenike puhul me
rääkisime siin tsirka 14-st 1000-st inimesest,
kes on taodelnud toime tulla toetust kohalikust
omavalitsusest siis tegelikult sellel poolaastal me räägime
6000-st isikust, et mis jällegi viitab, ütleb selgelt,
et kui inimene algset tuleb, tal on seda tuge natuke rohkem
ehk vaja, et endale jalad alla saada. Kuid ajapikku asjad loksuvad paika, tal tekivad
omavõrgustikud ja sisenemine potentsiaalselt siis ka tööturule,
kui seda isiku hetkeolukord soosib.
Selle najalt me küll näeme, et siin on toimunud kindlasti
positiivne muutus ja inimesed tulevad üha enam iseseisvalt toime. No üks teema, mis põgenikke siia saabudes kohe esile kerkis,
oli keeleoskus, sest näiteks meditsiini valdkonnas
töötamiseks on ikkagi vaja osata piisaval tasemel eesti
keelt ja kultuuriministeeriumi vastutada,
siis nüüd ongi see keeleõppe pakkumine, et Olga,
kuidas see keeleõppeprogramm on siis sujunud,
on see asi, mille vastu need põgenikud huvi tunnevad? Ja kultuuriministeerium vastutab siis üks tasemel keeleõppe
eest ning ka kohanemisprogrammi eest, kohanemisprogramm on
siis selline ühe ühepäevane koolitusmoodul,
mis annab üldised teadmised sellest, kuidas Eesti ühiskond
toimib ja 20000 inimest on seda juba läbinud,
ehk umbes 86 protsenti nendest, kes võiksid läbida,
sest see on avatud täiskasvanutele inimestele
ja neid on umbes 24000. Ja mis puudutab keeleõpet, siis, siis eelmisel aastal
vabariigi valitsus eraldas siis erakorraliselt täiendavad
vahendid selle koolituse läbiviimiseks ja tänaseks on umbes
10000 inimest, kes on kas kas läbinud, lõpetanud
või on registreerunud nendele kursustele
ehk 10000 ukrainlast on juba just meie keelekursuste kaudu
keelt õppinud.
Mõned nendest on olnud väga tublid ja on liikunud edasi
õppinud ka kaks ja mõned isegi on Peeüheni jõudnud tasemeni. Aga jah, ees on veel ees on veel muidugi vajadus koolitust
korraldada nendele, kellele seda kutset ei ole veel läinud,
sest süsteem on praegu selline, et Politsei-Piirivalveamet
tegelikult saadab väljakutsed, sest meil ei ole korraga
pakkuda kõikidele inimestele keelekursuseid,
eks ju, et 24000 inimest on väga suur suur arv
ja meil ei ole nii palju koolitajaid ja meil ei ole nii
palju neid firmasid, kes saaksid, et saaksid neid kursuseid korraldada,
seetõttu järk-järguliselt need kursused avanevad. Ja ukrainlastele on need, eks ole. Noh, ja nad on täiesti tasuta Aga kas te teate ka seda, et mis siis on nende inimeste
motivatsioon keeleõppeks, et ühest küljest see üks tase,
eks ole, et sa saad enam-vähem igapäevaolukordades hakkama,
aga see, et minnakse ka edasi õppima, kas neil ongi eesmärk
Eestis tööd leida või mis need argumendid? Seal on, seal on väga erinevad põhjendused,
miks inimesed tahavad ühelt poolt, see on justkui nagu kohustuslik,
sest see on selline nõue mis on seaduses kirjas,
et ajutise kaitse saaja peab läbima keele kursuse
ja käima kohanemisprogrammis.
Aga teisest küljest mõned inimesed jah, on otsustanud,
et nad seovad oma elu Eestiga sest noh, seal võib-olla kodu
enam ei ole, sugulasi ei ole ehk neil ei olegi mitte kuskile
minna ja seetõttu nad hea meelega käivad nendel kursustel
üleüldse mina olen suhelnud ühe keeleõppe korraldajaga
ja siis ta ütles, et, et Ukraina sõjapõgenik,
kui ta on väga motiveeritud, nad on väga tänulikud,
et selline võimalus neile antakse, nad käivad paremini kui
kui võrrelda teiste sihtrühmadega, kes, kes meil siin Eestis on,
kellel laienevad ka tasuta keeleõppe võimalused
ja jah, nii et ühelt poolt on see nagu selline riiklik reegel,
et peavad käima teisest küljest inimesed ise tahavad tahavad
siin kohaneda, nad tahavad ka tööturul paremini hakkama
saada ja tegelikult võrreldes teiste riikidega,
siis Eesti tööturul toimuv on tegelikult ime,
et meil üle 40 protsendi ajutise kaitsesaajatest on tööturul. Et võib-olla jah, mitte nendele ametikohtadele positsioonidelt,
kus nad olid Ukrainas, aga siiski nad töötavad,
nad tahavad olla iseseisvad ja saada isaks,
et nad ei taha olla koormaks Eesti riigile.
Et ma ise isiklikult olen näiteks juba näinud ka meditsiinisektoris,
Ukrainast pärit inimesi, just hiljuti käisin koos lapsega
hambaarsti juures ja oligi Ukrainast pärit arst,
kes juba natukene rääkis oma abilisega eesti keeles. Ja minu laps ütles, et see oli kõige parem arst,
meie ema, ma tahaks nagu ainult tema juures käia.
Ära pane mind teise arsti juurde.
Ehk ehk siin on sellised toredad ja ma arvan igaühel näitajad,
et kuidas me oleme kokku puutunud Ukraina sõjapõgenikega
erinevates eluvaldkondades ja nad on ka juba proovinud
rääkida eesti keeles ja saavad hästi hakkama. Korraks täpsustaksin võib-olla siia juurde,
et Olga poolt ilusti välja toodud, et üle 40 protsendi on,
on tööhõives, et et noh, siin on oluline arvestada täpselt,
et tegelikult see 40 protsenti juba peaaegu viitab nendele inimestele,
kes reaalselt töötavad.
Ja siis on seal veel väike protsent, kes on nii-öelda
töötukassas arvel.
Aga tegelikult nagu eelnevalt ka viidatud see suur osa
nendest Ukraina sõjapõgenikest on lapsed,
et tegelikult siis kõikidest nendest ajutise kaitse
saanutest tsirka 50 protsenti ongi meil lapsed
ja siis kaduvväike osa mõningate protsentide näol on täpselt
need eakad ehk kellele nii ehk naa see tööturule sisenemine on,
on väljakutsuv ka meie enda talle ja siis see pisikene üks
protsent nendest inimestest on ka hetkel vanemahüvitise saajad,
et beebi on kodus, siis beebi on kodus ja peamine fookus on
on seal. Et selles suhtes, et tõesti, et ma usun,
et me teeme nii mõnelegi liikmesriigile silmad ette. Et ukrainlased on siin aktiivsed ja nad tahavad sellesse
ühiskonda panustada ja mida meiegi olemegi näinud oma majutuskohtades,
et seda, seda tänulikkust on, on ikkagi tohutult palju,
et Eesti Eesti riik ja eestlased üleüldiselt on keerulisel
ajal ukrainlastele appi tulnud. Teeme nüüd vahepeal vestlusesse väikese pausi,
kuulame muusikat ja siis jätkame juttu sellest,
kuidas elavad Ukraina sõjapõgenikud Eestis. Jätkame saatega täna on teemaks Ukraina sõjapõgenike käekäik
kui Eestis, kuna juba eelmise aasta veebruarist on neid siia
päris palju tulnud, kuidas neil läheb, sellest räägime
ja ja nüüd üks pool, mis on jäänud veel täiesti puutumata,
on see, millega tegeleb pagulasabi Veronika Saareväli,
ma saan aru, et pagulasabirida on ka pakkuda erinevaid koolitusi,
et aidata Ta põgenikel kohaneda, noh, me kuulsime,
et kultuuriministeeriumis on ka olemas kohanemiskoolitused,
kuidas need siis nüüd 11 täiendavad? Ja et me oleme ka pakkunud seda kohanemisprogrammi
ja ka väga palju kokku puutunud erinevate inimestega
ja oleme kokku kogunud nende vajadused, et mis teemad nende
jaoks on need kõige huvitavamad ja võib-olla rohkem ka need
valukohad ja teinud siis vastavalt sellele ka kohanemiskoolitused.
Et kui tuua mõned näited, et näiteks tulla Ukrainast,
kui tuled Eestisse, siis Eesti digivõimalused
ja e-riik on hoopis teine teema nende jaoks
ja meil on olemas digioskuste arendamise töötuba. Meil on olemas kohanemiskoolitused, kus me räägime
õigusteemalistele küsimustele, et kuidas Eestis lahendada
õigusteemalisi küsimusi Ukrainas näiteks abielu lahutamine,
autode ümberregistreerimine, elukoha leidmine,
hästi sellised praktilised küsimused ja lisaks väga palju inimesi.
Tegelikult huvitab ka see, et kuidas ise alustada ettevõtlusega.
Et on paljud inimesed, kes soovivad tööle minna
ja inimesega, kes soovivad uuesti oma elu üles ehitada läbi
ettevõtte Eestis ja selle jaoks oleme teinud koolituse,
kuidas alustada ettevõtlusega, selline väga sissejuhatav
koolitus siis sellesse valdkonda ja lisaks on meil olnud
juba poolteist aastat ka töövaldkonna kohanemiskoolitused,
mida me teeme koostöös tööinspektsiooniga
ja seal väga palju. Räägime just õiguslike küsimustest.
Millised on töölepinguliigid, vormid, kuidas tööd otsida Eestis,
millised on need portaalid, kuidas CVd teha
motivatsioonikirja ja ja veel palju muud.
Ja lisaks oleme teinud nüüd ka koolituse haridussüsteemi
kohta Eestis, et inimesed tulevadki näiteks oli väga hea näide,
et kuidas keegi on tulnud siia ja ja hakanud õppima eesti keelt,
et minna arstiks, tõeks ja tegelikult ongi paljudel
inimestel küsimus, et kuidas ma oma ukraina haridusega
saaksin nagu edasi minna Eestis ja, ja samamoodi,
et kuhu koolilapsed panna, kuidas see süsteem välja käib
ülikooli süsteem ja nii edasi, et nendel teemadel. Me oleme koolitused teinud ja need on hetkel päris
populaarsed ja kokku on neid läbinud üle 4000 inimese. Kas te kuidagi mõõdatega nende koolituste tõhusust,
et vaatate, et inimesed, kes käisid, eks ole,
et kuidas nad nüüd edasi toimetavad, et kas,
kas sellest on abi olnud? Ja et me tegelikult väga palju puutume nende inimestega
kokku ja tegelikult väga paljud inimesed käivad kõikidel
meie koolitustel, räägivad ja annavad meile tagasisidet.
Et me, üleüldiselt me mõõdame alati ka nendel tagasi,
me suhtleme väga palju nende põgenikega ja näiteks saamegi
tuua näitajat, et inimesed tulid koolitusele
ja said aru, et tegelikult ma ju võiksin oma oskuste peale
juba avada ettevõtluse ja nad tulid ettevõtluse koolitusele,
said sealt ja juba mõne kuuga nad olid oma firma vannud,
olid sinna isegi inimesi tööle võtnud. Et tegelikult me oleme saanud head tagasisidet
ja lisaks ka kõikidele nendele kohanemisprogrammi
ja üleüldist kohanemist toetavate tegevuste kohta,
nagu kaliis mainis, et eestlastele ollakse väga tänulikud
ja see on ka see tagasiside, mida me põhimõtteliselt
maksimaalselt kuuleme tänulikkust Eesti riigi
ja Eesti inimeste osas, et need on nii hästi vastu võetud
ja et on nii head kohanemist toetavad meetodid Eestis välja töötatud. Et ka need kohanemisprogramm, mis on siis ajutise kaitse saajatele,
on ühepäevane ja rahvusvahelise kaitse saajatele neljapäevane,
et inimesed on alati väga tänulikud, kui nad seda läbivad
ja kuulevad seda infot ja neid näiteid teiste inimeste kohta
ka loovad oma uued kontaktvõrgustikud läbi nende koolitustega.
Tegelikult. No me oleme siin kuulnud mitut head näidet sellest,
et inimesed on motiveeritud keelt õppima,
eks ole, et asuda oma erialal tööle ja ja ikkagi pingutavad
selle nimel, et nii-öelda toetustest vabaks saada
ja tööle minna.
Aga kas on ka mingisuguseid selliseid, mitte nii häid
näiteid või pigem isegi, et et mis on see,
mis neile ikkagi praegu raskusi valmistab,
millega peab järjepidevalt tööd tegema? Meie võime omast kogemusest öelda, et ikkagi tööturule
sisenemine on omade raskustega, esiteks on see keele teema ja,
ja nad on tõesti enamus, võib öelda, et on väga-väga
motiveeritud õppima seda keelt ja, ja ka meie korraldame
keeleklubisid kohanemiseid toetavaid selliseid keeleklubisid,
kus nad saavad siis omavahel suhelda ja meil ka keela sõbrad.
Ja kui inimesed räägivad sellest tööturule siseneda,
et siis nad alati tõesti ei lähe sellele erialale tööle,
millel, millest nad tegelikult tahaksid töötada. Ja, ja siinkohal me ka tegelikult teeme nendega koostööd,
üritame neid julgustada ja üritamegi nendele jagada neid
nippe ja teadmisi, et, et mismoodi seda tööd on võimalik
Eestis otsida, et et on inimesi, kes on julgemad
ja nemad näiteks võivad tulla siia ja juba esimestel
päevadel lihtsalt astuvad erinevatesse kohtadesse sisse,
pakuvad ennast tööle ja teistel inimestel on jälle
keerulisem seda sammu teha. Et see süsteem tundub nii keeruline ja, ja siis nad vajavad
rohkem toetamist, julgustamist.
Et, et üldse hakata vaatama, mis siin tööturul toimub.
Et sellega seonduvalt ka tegelikult planeerisime luua
sellise tööturuprogrammi läheski, neid valukohtasid inimestele.
Ja see tööturuprogramm on avatud kõikidele inimestele ka nendele,
kes siis hetkel võib-olla töötavad kuskil aga nad sooviksid
minna oma eriala peale tööle või siis inimesed,
kes alles hakkavad tööd otsima, et ja läbi selle programmi
mesis aitamegi, nendel koguda enesekindlust,
teadmisi Eesti tööturu kohta ja samal ajal,
et sead endale karjäärialaseid eesmärke,
kuidas neid saavutada ja mängime läbi tööintervjuusid,
teeme koos CVT koos motivatsioonikirjad ja,
ja lisaks on seal ka siis tuleb psühholoog,
kellega me siis saame neid toetada, et kuidas siis hakkama
saada nende ei-vastustega ja kuidas siis hoida motivatsiooni,
kui, kui kohe, esimesel võimalusel ei leia seda tööd,
mida tahaks. Et siis me oleme sellise koolitusprogrammi kokku pannud
ja see on inimestele täiesti tasuta.
Seal saab osaleda 50 inimest ja, ja seal on siis kaetud
tõesti neli koolituspäeva hästi erinevate teemadega,
et just toetada inimest nagu siia tööturule sisse
sisseelamisest ja seda me teeme siis ka koostöös ka Tööinspektsiooniga,
kes siis tuleb ja taaskord aitab meil rääkida kogu seda
seaduslikku poolt ja inimeste õigusi ja võimalusi
töölepinguseadusest ja kõigest sellest. Aga Olga Liis, kas teil on ka mingisuguseid näiteid tuua,
et mis on see, mis, mis ikkagi valmistab nendele põgenikele raskusi,
millest tuleb neid rohkem toetada? Ma arvan, et see, see tegelikult üks üks peamine raskuskoht on,
on täiesti selline emotsionaalse tasandil vaimse tervise
tasandil puudutab teadmatust, et, et selles suhtes inimesed
on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma ja noh,
kindlasti tavapärased sotsus ei, ei tule nii lihtsalt
ja kui me vaatame siin ka erinevaid uuringuid,
siis aasta alguses ritta rände ja Praxise poolt
avalikustatud uuring ikkagi näitas, et et okei,
lähiajal võib-olla ma ei ole naasmas tagasi Ukrainasse
tulenevad sealsest olukorrast. Kuid pikas perspektiivis ja nüüd ongi see küsimus,
et kui pikk see periood on, et inimesed ikkagi näevad ennast
naasmas koju nagu varasemalt ka viidatud,
et mida meie oleme näinud, ongi see, et mõningad inimesed,
kui juba lähevad koju kodust eemalolek aasta pluss et
tegelikult see võib olla vägagi väljakutsuv
ja siis on ka see küsimus, et millega ma ennassioon,
seda enam võib-olla kui mu lähedased on jäänud kodumaale
ja nad mingil põhjusel ei soovi ikkagi siia tulla
ja ütlevad, et see on see minu kohta. Et kindlasti see on, on üks selliseid raskeid väljakutseid.
Et loomulikult, mida kauemaks kodust eemal viibimine jääb,
seda, seda tõenäoliselt inimene ikkagi hakkab ka oma
integratsiooni ja kohanemise teemadega rohkem tegelema.
Et, et aga võib-olla mõningatel juhtudel see jääb
takistuseks või teine, mis meie näeme sellise teatud raskuskohana,
et olgu, neid inimesi küll ei ole palju,
aga just nimelt need eakad, et, et kui see,
see eakas, kellel võib-olla on ka mõningaid täiendavat terviseprobleemid,
et kui ta ikkagi on Eestisse jõudnud et mis temast nagu
edasi saab, et noh, on siin juhtumeid küll olnud,
kus inimene ütleb, et ma tahan minna koju,
et seal oma viimased nii-öelda elupäevad veeta. Aga niisama, et, et kuidas siis kõik nagu toimuma peaks,
et siin kindlasti neid nii-öelda individuaalsel jääst
individuaalseid asjaolusid puudutav Ta vaid raskuskoht
inimestel on.
Et aga noh, jällegi, et, et ka selle vaimse tervise valguses,
et erinevad mehhanismid on olemas, on see riigi poolt
pakutav tugi.
Nii sotsiaalkindlustusameti pool psühholoogiline tugi,
hingehoidjad on see vabaühenduste poolt pakutavad täiendavad
võimalused inimeste jaoks, et sellega sellega proovitakse tegeleda,
aga eks loomulikult see nõuab ka inimese enda poolt sellist
motivatsiooni ja ka sisekaemust, et, et kuidas me siit siis
ikkagi edasi lähen ja mis on need need minu jaoks? Need olulised prioriteedid, ka põgenik, kes sees on olemas
psühholoogid ja kes, kes hea meelega oma kaasmaalasi siis
lohutavad ja aitavad ja kuulavad ära ja pakuvad nõu,
et ma arvan, et see on väga tore, et selle kogukonna sees on
ka inimesed, kes, kes on nõus appi tulema lisaks siis
riigile ja riiklikele institutsioonidele,
aga ma võib-olla tooks veel ühe aspekti sisse
ja et, et see ei ole selline raskuskoht. Aga need probleemid, millega puutuvad kokku Ukraina põgenikud,
on tervise valdkonna, sest süsteemid on täiesti erinevad.
Ja me ise teame, et kui, kui keeruline on näiteks verearsti
juurde pääseda, eks ju, ja samamoodi ka Ukraina
sõjapõgenikud puutuvad kokku samasuguse olukorraga
ja see süsteem on erinev Ukrainasse tõttu,
see võib tekitada sellist frustratsiooni
ja siis nõutust ja abituse tunnetust, et et see on üks,
üks koht, mida mina olen kuulnud, mis on tekitanud probleeme
ja ka haridusvaldkonnas toimuv, eks ju, et me teame,
et väga paljud Ukraina lapsed õpivad korraga nii ukraina
koolis kui ka eesti koolis. Ehk see tekitab lisastressi, sest noh, jällegi ei ole teada,
et noh, millal siis sõda lõppeb, millal me saame tagasi minna,
et millist teed oma lapsele valida ja, ja see,
et me nüüd lähme üle eestikeelsele õppele,
see kindlasti lisab ka juurde sellise keerulise nüansist,
et väga paljud on õppinud siiski vene õppekeelega koolides
ja ehk eks neid on ka selliseid raskuskohad,
mis, mis tekitavad, ma arvan, lisastressi
ja kus on vaja tuge ja selgitustööd ja nõustamist
ja arvustamist. Et kõiki neid probleeme saab siiski ületada
ja lahendust leida. Üks asi, mis ma vaatasin, et sotsiaalkindlustusamet eelmisel
aastal avas sellise ukrainakeelse nõuandeliini
või toetusliini, et kas see veel toimib või kuidas sellega läks,
selles mõttes, et oli huvi, kas inimesed helistasid. Ja et et selles suhtes eelmisest aastast siis ka meie
eesmärk oli kaasata just ukrainlasi ka nii-öelda teenuse osutamisse,
et olid, olid ukrainlased kaasatud meil küll infopunktidesse
majutuskohtadesse ja noh, täpselt kolm Ukraina psühholoogi,
kes, kes meil siis teatud kellaaegadel liinil võtsid kõnesid
vastu ja noh, nii-öelda välisel ajal siis käisid,
käisid, tegelesid inimestega ka muudes asukohtades,
aga täna see see täiesti veel toimib. Ehk see pöördumiste arv on teatud määral olnud languses,
kuid mõnes mõttes on see ka arusaadav, kuna üleüldiselt meil
ongi langustrendid.
Et hetkel on veel siis arutelud üleval, et kas,
kas see nii-öelda spetsiaalne ukraina keeles teenindav
personal jääb eraldiseisvana aga järgmisest aastast meil
toimetama toimetama võime, pigem integreerime selle teenuse
nii-öelda põhiteenustega, et et selles suhtes
sotsiaalkindlustusamet ohvriabi nõustamisliin,
kus on siis võimalik saada vaimse tervisetuge
psühholoogilist tuge, opereerib niiehknaa 24,
seitse ja võimekusega teenindada inglise,
vene ja eesti keeles, et, et selles suhtes see tugi sellisel
kujul kindlasti säilib ja, ja inimesed saavad,
saavad oma muredega sinna pöörduda. Ja, ja ma toon ka siis ka selle, et ka pagulasabi proovib
oma panuse anda siis läbi ka vaimse tervise programmi.
Et meil toimuvad regulaarselt siis mainspringi grupid,
mida ka tegelikult viivad läbi inimesed,
kes on ise sellest kogemusest läbi tulnud,
kes mõistavad seda kogemust ja need toimuvad aktiivselt
tegelikult igakuiselt, kus osaleb ka erinev erinevad
inimesed ja seal nad saavad ka vaimse tervise poolt toetatud. Ja, ja lisaks on ka võimalus siis nett teraapiat saada,
mis aitab inimestel mitmiktraumadega hakkama saada
ja kogu haridussüsteemiga, et tegelikult on ka pagulase abil
olemashariduse ja teadlikkuse programm, kus me siis aitame
üleüldiselt koolides ja lasteaedades teadlikkust
rändeteemadel ja nendest inimestest, kes siis siia jõuavad,
et veel paremini aidata nendel inimestel integreerida
ja ma arvan, et see annab sellise hea lisatoetuse kõikidele riigiteenustele,
mis ka tegelikult ju praegult väga aktiivselt toimivad. Lisaksin, et me muidugi oleme siin hästi palju rääkinud
riigiteenustes ja vabakonna poolt pakutavatest teenustest,
aga kindlasti omavad siin ka hästi olulist rolli kohalikud omavalitsused.
Et paljudes kohalikes omavalitsustest on täna spetsiaalselt
tööl nii-öelda Ukraina sõjapõgenikekoordinaatorid.
Hetkel neid küll rahastatakse välisvahendid,
sest aga aga selles suhtes, et need on ka nii-öelda siis
kohalikul tasandil, kus tegelikult ukrainlane enamikke oma
teenuseid tarbib, et nii-öelda spetsialiseerunud töötajaskond,
kes, kes igapäevaselt toimetab, pakub tuge
ja selles suhtes, kas siin on huvitavaid näiteid noh,
näiteks Tallinna puhul me räägime täiesti eraldi nii-öelda
põgenikekeskusest siis toimib nii-öelda suuresti ühe ukse
poliitika najal. Samas näiteks Võru linnas on on olemas või algatatud linna
enda poolt erinevaid kogukondi kõiki tegevusi ka paralleelselt,
et et siin kindlasti kogu selle toimetuleku
ja ka üleüldise heaolu puhul on hästi oluline need,
need kohalikud lingid, võrgustikud, kus inimene käib.
Ja kus ta tegelikult tunneb, et, et jah,
ma olen nii-öelda oma.
Et nende kaudu need suhted tekivad ja, ja kindlasti need
sotsiaalsed võrgustikud on, on hästi-hästi olulised omaenda
elu nii sisseseadmisel kui ka tegelikult selle jätkamisel
siis Eestis. Haaran sellest kinni, et sind nagu ülesanne,
kogukond, tegelikult kultuuriministeerium,
lisaks kohanemisprogrammile keeleõppele toetab ka
ukrainlaste kogukonda juba teist aastat järjest lisavahenditega,
et nad saaksid siis siis aktiivsemalt toimetada
ja pakkuda mingisuguseid teenuseid ja tegevusi siis nendele,
kes sellepärast siia Eestisse tulid.
Meil tõesti on väga tugevad Ukraina seltsid,
rahvuskultuuriseltsid, kes on olnud ennem seda
ja praegu jätkavad aktiivset aktiivset tööd
ja samamoodi on meil olnud taotlusvoor, mis oli suunatud
ukraina noortele, selleks, et nad saaksid siis säilitada
keelt ja kultuuri ja, ja siis erinevad organisatsioonid
pakkusid selle taotlusvooru kaudu koolitusi,
laagreid, erinevaid muid tegevusi, ehk ehk see on olnud meie fookusesse. Me oleme selle Ukraina kogukonnaga tööd teinud
ja oleme tihedas kontaktis alates sõja algusest. Kas saab tuua ka esile mõnda omavalitsust,
kes on kuidagi eriti hästi hakkama saanud?
Ma ei tea, pakkunud tööd mis iganes moel. Mina ütleks, et kõik omavalitsused on väga hästi hakkama saanud,
et nagu eelnevalt välja toodud.
Olgu, meil on väikesaared, kuhu täna ukrainlased ei ole veel
jõudnud et aga kõikides teistes kohalikes omavalitsustes on
rahvastikuregistri andmetel vähemalt 10 Ukraina sõjapõgenikku,
et neid algatusi on, on erinevaid.
Ja noh, tõesti inimestega tegeletakse, olgu,
võib-olla kui arvuliselt inimesi on rohkem igaüheni see
ilmtingimata koheselt ei jõua, aga noh, meie hästi tugevalt
ikkagi näeme ka seda kohalike omavalitsuste poolsed,
et soov ja tahe, et neid inimesi aidata neid,
et toetada, et nad oleksid need kogukonna liikmed
ja ja noh, kui ma ei eksi, siis kultuuriministeerium toetab
näiteks algatusi, mis toimuvad raamatukogudes. Et kogukonnakeskused ja nii edasi, et et noh,
tõesti siin on, siin on palju toredaid näiteid
ja noh, kui me mõtleme ka näiteks sellele kontekstile,
et siiamaani olgu, me oleme rääkinud nüüd inimestest,
kes on saanud ajutise kaitse, aga samas meil on ka inimesi,
kes kes on näiteks nii-öelda transiidis,
liiguvad edasi mujale liikmesriiki, et, et kindlasti näiteks
Narva linn, setomaa vald, et on, on tõesti väga palju
astunud üles ja aidanud ka neid inimesi siis oma näiteks
siis vältimatu Tartu sotsiaalabi abi raames,
et siiski julgen väita, et me kõik üheskoos oleme väga palju
panustanud ja selle läbi me kõik üheskoos tegelikult oleme
ka selle olukorraga päris hästi hakkama saanud. Ma tahaksin ka rääkida tõesti veel juurde selle kogukonna
tegevuste kohta, et ka meie korraldame erinevaid
kogukonnategevusi läbi meie kogukonna programmi üle Eesti
ja seal käiakse samamoodi koos jalgpalli mängimas,
käiakse, tehakse erinevaid töötubasid, meisterdatakse,
valmistatakse erinevaid erinevaid asju ja ka läbi selle,
et kui inimene leiabki endale töö.
Ta leiab endale kodu ja lisaks siis, et toetada kogu seda ka
kogukonna ülesehitamist, siin nad leiavad oma sõbrad-tuttavad,
et, et need, need on tõepoolest ka Eesti vajalikud teenused
ja inimesed tegelikult on, on need asjad väga hästi vastu võtta. No väga tore hean sellisel positiivsel noodil otsad kokku tõmmata,
ma väga tänan teid.
Veronika saare väli, Liis Palo otsija Olga Sõtnik.
Täna huvitaja saatesse tulemast ning oma mõtteid jagamast. Toks küüri rahukas. Ja piidleb mu varju päikese põletav pilk. Nüüd närbub mu vari, kuid taim, kellel veest on puudu Vaevleb küll looduslikus siputab silk.
Või vaevleb, kui lootsikus siputab sil. Mul küll ei ole, kuid hommikul tõuseb. Et õhtul, kui kraavides krooksuvatkonnad koori variseb
juurde jõudu ja räipustu siis aga, kui orud on päikesel
loojakuloori sugu vääri, kartmatult toota? Kell on 10 53 ning huvitaja vaikselt hakkab otsi kokku tõmbama,
aga vaatame veel natukene ette vikerraadio saatepäevale,
sest ka saateid on meil ju eetris veel palju-palju.
Järgmises tunnis nagu ikka, kuuleb järjejuttu.
Ja kell 12 on keskpäevane pikem uudistesaade
ning pärast seda loomulikult algab uudis pluss täna on
saatevedajaks Lauri Varik ning mõned teemad,
millest tänases saates juttu tuleb. Milline on olukord Narvas, sellest räägib linnapea Katri Raik.
Küsimus on siis selles, et seal on sündimas uus koalitsioon,
vähemalt esialgu jätavad nad linnapea ametisse.
Kas see nii ka jääb, eks aeg näitab, aga on seal veel
teisigi teemasid tänava nimed ja ja ka endise tanki asukoht,
et need siis tulevad jutuks.
Lisaks on uudis plussis üks teema, naiste tervis
ja sellega seoses on stuudios naistearstid,
kellega siis tuleb juttu sellest, et kuidas teha uuringuid
laste saamise kohta nii et see naiste tundeid ei riivaks. Ja veel on juttu võimalikust tulevasest Läti uuest peaministrist,
kelle nimi on Evica silina ja Veiko Spolitis räägib,
kes ta selline on, praegu on ta ametist sotsiaalministrina,
aga võib siis õige pea olla juba peaminister.
Sellised teemad täna uudis pluss siis Lauri Variku valikul.
Ja uudis plussiga ongi aeg siis otsad kokku tõmmata.
Me rääkisime täna sellest, et kuidas elavad Eestis ukrainlased,
kes on siia sõja eest põgenenud? Meil oli küll fookus, tõsi, nendel, kes on saanud ajutise kaitse,
et tegelikult neid ukrainlasi on meil siin palju,
kes võib-olla ei olegi nii väga riigi radaril,
sest nad on, saavad ise endaga hakkama, aga,
aga huvitav oli kuulda siis?
Jah, kuidas erinevad ametkonnad toetavad neid ukrainlasi.
Stuudios olid pagulasabi esindaja sotsiaalkindlustusametist,
jaga Kultuuriministeeriumist. Saadet saab järele kuulata vikerraadio kodulehelt
ja samuti jupiterist.
Keda teema huvitab?
Mina olen Kadri Põlendik, täna need kuulasite saate
valmimisele aitasid kaasa ka Anna-Maria Currel
ja Villem Rootalu.
Püsige ikka vikerraadio lainel, jah, kuuleme varsti jälle.
