Taani püüab soodustada taimse toidu tarbimist,
tootmist ning eksporti.
Selleks hiljuti avaldatud tegevuskava põhjendas Taani
toidu-põllumajandus- ja kalandusministeerium selgitusega.
Taimne toit on tulevik.
Pole kahtlust, et rohkem taimsem toitumine kooskõlas
ametlike toitumisjuhistega aitab vähendada kliima jalajälge.
Kuigi Taani on tõenäoliselt esimene riik,
kes on eraldi tegevuskava taimse toidutööstuse arenguks koostanud,
siis ka teised riigid püüavad nii toidu keskkonnamõju vähendada. Näiteks Šveitsi kliimastrateegia soovitab liha söömist
vähendada ning sakslased sarnaselt tahavad taimset toitu soosida.
Keskkonnaekspert Sirli pehme ütleb, et üldiselt on tõsi,
et taimne toit on väiksema keskkonnamõjuga kui loomne toit. Nii tervise kui keskkonna huvides liha tarbimise vähendamine
iseenesest on väga mõistlik.
Et kui Eestis vaadata, siis statistiliselt keskmine,
mis aastast tarbitakse 79 kilogramm inimese kohta millest 40
kilo sealiha, et noh, sealt ka tervise huvides on mõistlik
alla tulla. Samas ei ole see päris nii mustvalge.
Mitte kõik taimne toit ei ole alati väiksema keskkonnajalajäljega. Mandlijook küll võib-olla umbes kolm korda suurema
kliimamõjuga kui, kui siinkandis toodetud lehmapiim.
Sellest kaerajook jällegi on väiksema kliimamõjuga. Ka ei ole loomse toidu mõju kliimale igal pool ühesugune. Erinevates riikides ja ettevõtetes toodetud piima kliima
mõju võib päris varieeruv olla ja Eestis on see pigem väiksem,
sest meil on siin soodsad tingimused piima tootmiseks. Pehme lisab, et kasulik on, kui rohumaadel kasvavad heina
söövad kariloomad ehk hein, väärindatakse loomseteks saadusteks. Me ju ei taha püsirohumaid ega poollooduslikke kooslusi üles,
haridus ei ole keskkonna mõttes mõistlik tegevus.
Ja näiteks, kui neid loomi seal karjatatakse,
siis sellel omakorda on ka positiivne mõju elurikkusele,
mis on samuti üks suur eesmärk, mida me tegelikult tahame kaitsta. Eesti regionaal ja põllumajandusministeerium vastas ERR-i
päringule kirjalikult, et Eesti püüab kasutada avalikus
toitlustamises senisest suuremas mahus kohaliku
ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu,
kuidas seda teha, samas veel analüüsitakse.
Ministeerium esitab valitsusele ettepanekud 24.-ks märtsiks.
Ka pehme tõdeb, et kuigi seda tuleb teha tasakaalukalt,
pidades meeles ka toitumissoovitusi, on üldjuhul riiklikult
taimse toidu soosimine mõistlik. Ma arvan, et see ikkagi on mingil hetkel selline loomulik areng,
paratamatus ja igati ka sellised arutelud,
tasakaalukad, arutelud sel teemal riigi tasandil on,
ma arvan, igati vajalikud.
Loodetavasti selle kliimaseaduse loomise käigus me seda näeme.
