Ju. Ja. Ja. Ja. Olen Renno Nellis ornitoloog ehk siis linnu-uurija lihtsas  keeles ja räägin teile metsa, lindudest. Me oleme Läänemaa suursoo kaitseala servas. Ühe vahva raba äärses metsamassiivis ja kaardistame täna  metsa linde. Metsalindude lugemine käib valdavalt kuulmise järgi,  väikesed värvulised on hästi kõlava lauluga. Neid on hästi kuulda, aga üsna keeruline näha. Ehk siis, kui me linde metsades loeme, siis me vaikselt  liigume mööda metsi ja kuulmise järgi paneme linnud õigesse asukohta,  märkides siis kaartidele või nutiseadmetesse. Ja, ja see loendus, alati toimub varahommikuti,  et lindude aktiivsus selgelt on peale päikesetõusu,  et see on ka selline ilus päikesetõusu aeg. Kui metsad kõik laulust rükkavad. Hetkel me oleme väike kärbsenäpi pesitsus elupaigas. Lind taamal laulab ka hästi ilusa kõlava lauluga kostab kaugele,  et väike kärbsenäp helistab pesitseda kuusesegama. Metsades, kus tal on palju sobivaid toitumise kohti,  pesitsuskohti ja ka selgelt üks vana metsaliik ta ei ole  Eestis väga haruldane, teda pesitseb mitukümmend 1000 paari Eestis. Aga noh, kui ta Eesti peale ära jagada, siis see tähendab  umbes kaks paari ühe ruutkilomeetri kohta,  mis on tegelikult hästi vähe. Ja. Eesti metsa linnustik on hästi liigirikas  ja tegelikult Euroopa mastaabis ka hästi väärtuslik. Et Eesti metsades elab umbes 100 linnuliiki  ja neist tegelikult kümned ja kümned, on Euroopa mastaabis  hästi olulised ja, ja isegi väga haruldased liigid. Ja et jah, metsalindude arvukus paraku tervikuna väheneb  ja kõige kehvemini läheb vana metsaliikidel paraku  ja nende vähenemist Eesti-sisesed suured põhjused on  metsaraie eelkõige uuendusraie, mis lihtsalt vana metsaliigi  jaoks elupaiga ära võtab. Ja teine suur põhjus on. On metsakuivendus, mis mõjub märgadele metsadele,  näiteks metsis on üks selline näide, kes elab vanades  soostuvates ja soookasmetsades või männikutes  ja metsakuivendus, mida on ju alles tehtud umbes 70 aastat. Et see on, on nendele märgade metsade liikidele mõju  avaldanud negatiivset mõju. Paraku. Tee. Vanametsa ja loodusmetsa liike saab kõige paremini säilitada  metsi alles hoides. Et siis need vanad loodusmetsad võiksid olla kas kaitstud või,  või vähemalt raietest puutumata. Aga metsade üldist linnurikkust saab hoida iga metsaomanik,  et üks mõistlik käitumisviis on kevad-suvisel ajal pidada  niinimetatud raierahu ehk siis kevad-suvel metsa mitte  vähemalt aktiivselt majandada, kuna sel ajal kõik liigid pesitsevad,  kasvatavad järglaseid ja, ja raietegevus lihtsalt häirib  või hävitab nende elupaiku. Lisaks sellele on võimalik metsi majandada ekstensiivselt  või tagasihoidlikult. Tehes näiteks hooldusraieid ainult võivalikraieid,  ehk siis lõppraiet või uuendusraiet mitte teha,  kuna nendes vähe hooldada. Metsades elab väga palju rohkem linde kui lageraielank. Vedel. A.
