Tänane spordisaade läheb edasi defandy spordikeskusest Otepäält siin spordis selles on päris päris suur parkla ja seal on ka päris palju selliseid kindlaid parkimiskohti. Üks kindel parkimiskoht on Jaagmaele. Jaak Mae. Kuidas selle kohaga on, kas see on selline uhke või on see pigem selline kohustus või et mõnikord Pariska kuhugi mujale? Kohustust ta küll ei ole ja kuna ma ikkagi väga pikka aega on ta põhitreenimise kohta olnud, et siis ütleme, tavapäeval vahe väga vahet ei ole, kui mingid üritused ja suuremad asjad on siis pigem meeldiv ja hea tulla, et tead, et saad kiirelt auto ära parkida ja ja saad oma tegevuste juurde minna, et ei pea selle peale nagu maailmakarikaaeg või, või siin suverullil aega raiskama, et pigem on ta nii-öelda heade inimeste hea sihuke kingitus. Jutt on juba olnud päris palju sellest, et teie selline päris tippsportlase karjäär on nüüd läbi saanud. Kui viimased võistlused on peetud. Kas praegu juba siin kevadel on mingisugust erilist tunnet või mingisugust teistsugust rutiini või praegune see kevad on üpris sarnane, kui nendel päris tippaastatel. No momendil on Velda suht suht sarnaneb, pigem on võib-olla natuke raske või kahju seda uut rutiini veel tekitada, et iseenesest treenida ja võistelda oli viimasel aastal väga meeldiv ja jagunemine, lumeolud olid see aasta erakordselt head, siis tegelikult saab veel isegi natuke suusatada ja nii-öelda kui see lumi siis ikkagi lõplikult läinud on, et eks siis tuleb nii-öelda seda uut elu ja uut rutiini hakata siis vaatama ka praegu veel. Õnneks on veel vanarotil. Viimasel hooajal panid pitseri mitmed vigastused ilmnenud kõrvalvaataja võis mõelda, et milleks see lõpeb nii raske olema, aga ka sellest jutust paistab, et teie ikkagi nautisite lõpuni välja. No kindlasti, et eks spordi tegemine ja pingutamine kindlasti ei ole kerge, aga kui on võimalik teha sellist ala, mis sulle endale kõige rohkem meeldib ja mida sa naudid, siis siis neid tagasilööke raskusi on ka kindlasti kergem taluda ja, ja leida uut motivatsiooni, et eks ta mingil hetkel kindlasti paneb mõtlema ja sunnib mingeid muudatusi ja korrektuure tegema, aga sealsamas nagu juba asi hakkab natuke paremuse poole minema, siis siis seda tahtmist ja motivatsiooni leidub ikka ja jälle uuesti. Kui palju neid aastaid kokku päris tippsuusataja Novõi suusatajana tuli ehk siis millal oli see hetk, kus ta tõesti mõtlesite, et suusatamine on see üks ja ainus ja enam mingisuguseid kahtlusi ja kõhklusi jalaga. No ma arvan, et 20 aastat tuli täis, et 91. aastal, kui Norras tuusa gümnaasiumis sai koju tagasi jõutud ja keskkooli lõpetamine oota sees, siis, siis oli küll enda jaoks selge, et suusatamine on see ala, millega ma tahan tegeleda on alates sellest oli ja nii-öelda kindel kindel otsus, et 20 aastat seda, aga noh, ekse koolipõlves ja nooruspõlves oli tegelikult juba see esimene valik valik tehtud ja ja noh, eks teda kokku tuli pea 30 aastat. Kuid ühe aasta viibisid Norras õppisite seal. Kui suur oli kontrast toona selles, kuidas oli see kogu see suusasüsteem üles ehitatud sõjale, kui te tulite tagasi Eestisse mis oli vabaks saanud, vabaks saamas siin hakati alles kogu seda organisatsiooni üles ehitama. Kas tekkis väga trööstitu tunne? Ei trööstitus tulevad kindlasti ei tekkinud, et pigem oli nagu huvitav ja põnev, et treener Mati Alaver ikkagi alustasime 91. aasta ja siis suvest koostööd ja teda huvitas väga, mismoodi seal need asjad on, treeningud üles ehitatud, ministrini vahendeid ja asju kasutatakse, et sealt mingil määral saime, ma arvan, väga head, väga head infot ja pigem oli selline põnev ja huvitav, et hakata endale sobivat süsteemi ja treeningud üles ehitama. Kontrast kindlasti siit minnes oli väga suur, et seal olles juba teisel või kolmandal päeval kaasati ennast sinna treeningplaneerimise protsessi, et küsiti, et, et mis, mis sinu plaanid on, mida ta treeningul teha tahavad, et siit minnes seal nii-öelda tollasest kõigist ET olid harjunud, et treener tegi plaani ja selle järgi me teenisime, et ega ise väga palju ei otsustanud, ei mõelnud, et seal seal oli, selles mõttes see kontrast oli väga suur ja eks need treeningu ülesehitused olid, nad olid natuke natuke teised ja ja noh, mis sealt nagu sellest ajast juurde tuli, kui siiamaani või sinnamaani oli ainult kilomeetrid kirjutatud, siis ilmselt sõltuvalt sellest norra ja loodusest ja sellest, et siis nemad märkasid treeningut ülesajalisel põhimõttel, et sealt edasi tegelikult siis mina võtsin kasutusele nii-öelda mõlemad, et jäid nädalani vanad kilomeetrit kui ka ajaliselt ja lõppkokkuvõttes siin mingist hetkest tegelikult ka see põhi Põhisüsteem läks ka meil nii-öelda kilo just kilomeetrite pealt ajaajalise treeningu peale, et nad lumeolud ja tingimused on teinekord nii erinevad, et et need kippusid vahest kassaga raskelt või väga kergelt tulema, et siis on, on nagu parem planeerida erinevus ja neid oli palju ja kindlasti oli jah, selline positiivne ja edasipürgiv mõtlemine koju tulles. Sest Norra süsteemist oli juba juttu, kus ikkagi sportlane on põhimõtteliselt iseenda treener. Millal teie karjääris selline hetk saabus, kus suurem osa sellest plaanidest paint ikkagi enda tunnete ja enda kogemuse põhjal paika? Noh, minu puhul ma arvan, et tegelikult oli see ikkagi praktiliselt siin karjääri lõpuni, koosta ikkagi Mati Alaveriga, et et iga aasta järjest rohkem daami kaasas sinna ja haridus ja koolitus neid kindlasti väga palju, et selle teooria poolega kurssi viia. Ja iga-aastased loengud, seminarid, mis siin ülikooli õppejõudude asjadega, et, et noh, eks ta järk-järgult, aga aga isegi veel nii-öelda möödunud aastal treener käis välja oma mõtted oma kondikava ja siis ühiselt asju arutades ja, ja nii-öelda oma treeninguteks tagasi andes siis teiega tegime sinna parandusi ja muudatusi, et minu puhul oli see küll tegelikult karjääri lõpuni niisugune koostöö vorme, et siin, mida kõrgemal sportlane oma tulemustes jõuab, et seda seda olulisemaks kindlasti läheb ta enda enda roll tegelikult oskus hinnata oma seisundeid, oma treeningukoormusi, et mis muutusid nad organismis esile kutsuvad ja oskus siis tagasisidena anda, anda treenerile, et minu meelest treeneri roll on oluline siis, kui kõik ei lähe nii, nagu on soovitud ja nii-öelda teise inimese mõtete kõrvalt nägemine, et sportlane tihti hakkab neid põhjuseid ja vigu otsima. Viimastest treeningutest viimasest nädalast, aga tihti on nagu olulisem oluliselt pikaajalisem protsess, kus tuleb leida neid võib-olla juba kuu või vahetada, tagant teha ja näha, näha seda tervikut, et seal on teine roll kindlasti oluliselt suuremat, niikaua kui kõik läheb ülesmäge väga hästi, siis noh, ka seal on teinekord see, et kui on väga kõrgelt motiveeritud ja kirega sportlane asja juures, siis aeg-ajalt on treener koos natuke pidurit tõmmata, et et kindlasti võimalusi vigu teha on, on oluliselt väiksem, kui, kui on sama pühendunud treener sol kõrvale selles koostöös. Õnnestumine on minu minu arvamust mööda tõenäosus on suurem. Tead intervjuus öelnud, et te olete pigem selline pundis treenija kui raske on mitmel inimesel koos sellist vastupidavus trenni teha, sellepärast et ikkagi indiviidid on erinevad ja need nüansid võivad ka treeningutel nii palju erineda, et paratamatult koos treenides võib keegi natukene isegi kahju saada kellegi tempos või kellelgi sama kilometraažiga treenides. Kindlasti on edu. On olemas ja parim variant on, kui kui sportlased on enam-vähem samal tasemel, et, et suvine ettevalmistusperiood ja sügis on kindlasti mahurohkemad ja ei ole nii suure intensiivsusega, et seal neid ühistreeninguid saab, saab tihemini teha. Ja tegelikult võistlusperioodil on jah, tihti sihuke individuaalsem see treening, et aga kui on laagrida, et siis tegelikult tihti ikkagi ja ühel ajal treeningud hakkavad ja mingid treeningu osad saab, saab ühildada ja ja nii-öelda need päris arendavad ja väga rasked treeningud, et seal ikkagi parem on, on teinekord üksi treeningut läbi viia, suudad paremini keskenduda ja suudad sealt nagu maksimaalselt paremini asju välja saada, aga kui kui juhul kui sobib või nii-öelda sama sama treeningülesanne on ja nii-öelda enam-vähem võrdses seisus sportlased, siis sihuke teeningu siseneja, see väike konkurents aitab tegelikult võib-olla seda treeningu kvaliteeti tõsta ja ja eriti võib-olla sellisel sellistel treeningutel, kus ongi maksimaalselt pingutada ja ennast natuke rohkem kätte saada, et seal kindlasti tekib niisugune väike võistlusmoment ja ja ega siis keegi keegi ei taha alla anda ja sellepärast võib-olla ka nii-öelda mulle need pundi treeningud meeldinud, rohkem. Kas nende aastate jooksul kujunes kui keegi välja, kes oli teie jaoks sobivaim treeningpartner, eks need ole olnud? Eks me siin seda aastat seal Andrus, aga enam-vähem võrdselt arenesime. Väga palju sai Andrusega koos tehtud laagrites ja ühel hetkel, kui Raul Olle tuli, on see juurde, siis tuli jälle tema sinna punti juurde ja eks need on nagu vahe vahel tunda või ütleme, et nemad on nagu kaks põhilist olnud ja kui meil siin viimased aastad ka nooremad mehed juba nii-öelda kannatasid samadel koonustel treenida, siis on siin koos treenitud ka siin Aivar Rehemaa, Kaspar Kokaga, et see on, on mulle sobinud. Mis oli see mingisugune punkt, kust te saite aru, et see maailma tipp ei ole sugugi kaugele, on võimalik sinna jõuda, kas, kas mingisugune võistlus või mingi läbimurdehooaeg. Eks esimest. Korda vastu oli aastal 97, kui, kui me sõitsime esimest korda suhteliselt ligidale maailma tipule, et ja kui sinna veel paar Parsa starti nagu juurde tulid, et et siis tekkis, tekkis siuke suurem enesekindlus ja usk, et, et sealt on võimalik edasi minna ja, ja sihukeses suusatamises või vastupidavusaladel, et siukseid looduse poolt, aga andekaid ja väga edukaid sportlasi on nüüd küll küll olnud, aga üldjuhul seevastupidavusaladel see parim iga hakkab kuskil 25 kuni 27 nooremana aitas, nagu see teadmine, et tuleb, tuleb piisavalt palju treenida, et jõuaks harjutada võrdselt nende maailma tippudega ja, ja 98. aastal siis õnnestuski tegelikult sinna tipule lähedale jõuda ja ja nii-öelda läbi läbimurre teha, et, et need olid siuksed nii-öelda murdepunktil karjääris. Tundub, et seal päris viimast sammu tehes tipp, ongi see enesekindluse küsimus päris oluline, et just julged ennast usaldada. No kindlasti, et peab, peab spordis olema eneseusku ja kindlasti ei tule kasuks jah, sihuke tõmblemine, et kui midagi mingeid muutusi treeningus või kasvõi tehnikas teha, et seal peab arvestama, et seda see juhtu juhtunud nädalaga, et päris tipus väga edukas olla, siis kogu see liigutustegevus ja tehniline pool, see peab olema nii automaatne, et tegelikult tagasi mõeldes siin väga headele võistlustele, siis ega meenutada. No praktiliselt nagu võistluse käigust midagi väga ei ole, et, et iseenesest ainult keskendudki sellele distantsile, sooritusele reljeefi-le ja ja kui pärast küsitakse tihti, et mida sa tundsid või mida sa mõtlesid, et ega ei suudagi meenutada see liigutustegevuse, see kõik on nii automaatne, et saabki tulla läbi selle, et sa tead, mida sa teed ja sa usud sellesse, et ega seal midagi muud ei ole, kui sa pead hakkama võistluse ajal mõtlema, et kus sa käsi nüüd läheb või, või kuidas ma selle suusapidama saanud, siis tegelikult ei ole enam nii-öelda seda kella vaja, et see on siis nii-öelda pooleliolev töö või, või siis töö, mis on jäänud treeningutel tegemata, et et tihti kuuldes sportlastelt siukest analüüsi, mõtlesin seda ja seda siis oma kogemusest ütleks, et pigem sihukeste väga heade võistluste puhul siukseid asju ei mäleta või, või sa lased selle endast niimoodi läbi, et, et sealt ei ole midagi midagi väga meenutada. Kui palju selliseid võistlusi teie karjääri jooksul oli ikka õnneks oli. Et eks seal alates sellest 998.-st tegelikult võiks öelda, et seal iga iga aasta oli mõni mõni väga-väga hea start, millega võiks rahule jääda ja näiteks sportlasena tegelikult noh, sa täit rahulolu iseenesest ei, ei ole kunagi alati peale võistlust üritad kindlasti videost üle vaadata, et otsida nüansse, mille kallal nagu edasi tööd teha, uued eesmärgid püstitada ja siukest tööd noh, seal jõuaks sportlaste sportlasega kaasas ja ja niikaua, kui sa oled tippspordis, siis sportlane, kes aga asja juures on, usub raudselt sellesse, et ma olen võimeline veel paremaks ja startimine, sed. Et miks mitte täna ei ole see päev, kus tuleb nii-öelda see elu parim sõitja parim saavutus, et et seal on nagu kindlasti oluline osa sellest Kui nüüd tagasi vaadata natukene prioritiseerida sõda, sportlaseteed, kas oskate öelda, millised need hooajad, milline periood võis olla, kust olite suusataja Jaak manna parim või on ikkagi igas perioodis mingid kindlad võistlused, mingid nädalalõpud, kus, kus õõnestus kõrgvorm ajastada? Eks esimesed 190 899 olid esimesed väga eduka tiitlivõistluste hooaeg, kus õnnestus tippvorm siis saavutada ohtlikuks perioodiks, et need, need olid nagu edasi, aga iseenesest ma arvan, 2002 kolm neli olid sellised hooajad, kus ma arvan, olidki nii-öelda need parimad parimad ajad, et kus õnnestus läbi hooaja olla, ütleme, et, et maailma tipule nagu väga ligidal ja stabiilselt läbi hooaja häid häid starte teha ja siis ütleme seal 2002, et mis ilmselt kogu vaena võtale ilmselt karjääri kõige parem, parem aasta, et siin ega siis olümpia siis, aga maailmakarika kokkuvõttes kuues koht, mida mida ma ise hindan koheva võrdelt ja noh, ütleme nii, et olümpiale minnes olin üldsegi maimu ärkvel arvestades kolmandat. Et sinnamaani oli nagu väga-väga hästi läinud ja hooaja teises pooles seal haigestumise tõttu jäi üks võistlus ära ja see oli noh, ütleme 30 50 oli tuvastamist, ainuke võistlus, kus ma siis ei jõudnud maailmakarikapunktidele ja see läks nii-öelda niukse hambanärvi põletiku nahka, et aga ülejäänud sõidud olid kõik nii-öelda 15 hulgas, et see oli nagu kindlasti läbi läbi kõige kõige kõvem hooaeg ja alles nii-öelda viimase sele maratoniga seal kaks meest vist läksid üldarvestuses mööda, et et seal oli väga tihe kuni lõpuni, et ja noh, sealt edasi ütleme 2005, kuus ja sealt edasi ei kuni lõpuni välja, et ühel hetkel tuli nagu reaalselt realsele aruanded tervet hooaega enam organism välja ja ei pea ja siis sealt tuli sihuke spetsialiseerumine, valmistumine nagu teatud teatud startides hooajale. Nii ta läks. Poodiumikohta on teil hulganisti, see üks võit jäi saamata. Milline neist kõrgetest kohtadest ja poodiumikohtadest oleks võinud tagant riikes võit olla või Eise võiduvõistlust tõepoolest lõpuks võistlematut. Ma arvan, et eks, eks ma ise uskusin kindlasti sellesse, et see võistlus on, võistlus on tulemas, aga kõigele lähemal oli tegelikult see esimene poodiumikoht, mis oli siis 2002 vabatehnikas üldse kus sa kaotus võitjale oli kõige-kõige väiksem, et tollel hetkel tundus, et noh, et seal neid ainult nii-öelda aja küsimus, aga aga paraku ei õnnestunud kaasaegseid väga-väga häid sõite. Noh, oli veel, et iseenesest ütleme, et üks väheseid võistlusi ma arvan, kus ma olin nagu või noh, ma olin nagu ennem võistlus suhteliselt kindel või, või iseendas, et on võimalus võita, oli lahti maailma karikas, kus ma siis lõpuks tegelikult Eestile teine oli need noh, seal ka võistluse käigus tundus, et täna on see päev, aga, aga tuli ikkagi ühe, ühe mehe paremust tunnistada, et poodiumikohad võisin kasvõi siin Otepääl paremad sõidad, et iseenesest see võitja oli ikkagi piisavalt surev konkreetse vahele, aga et ega sealt isegi kui nii-öelda tagantjärgi tark, kollased neid sekundeid ei näe küll nagu kohti, kus, kus oleks võinud neid nii palju leppida või või tagasi tagasi sõita, et kas valdis teeme, hõbedasõitu oli niisugune, mis mis iseenesest nagu väga hästi hästi. D klappis kõik ja oli väga-väga hea sõitja sealgi see kuus sekundit peale võistlust olid nagu väga rahul ja endaga, aga spordis on tihti see, et mida rohkem aega mööda läheb, seda huvitaval kombel tundub alati spordimehel, et kurat, tegelikult ma ikkagi olin, oleks olnud võimeline võimul, oli variante võib-olla, et noh, paraku kani endal teinekord tundub, et pikem ja tagant, et aga noh, karm, karm reaalsus on see, et ega minu puhul küll ma arvan, et kõik need sõidud kui nii-öelda endast sõltumatutel põhjustel mingeid mingeid asju juhtunud, siis ega sinna reservi tegelikult või noh, endast endast said ikkagi kõik kätte, et nii nagu oli Nende 20 aasta jooksul on murdmaasuusatamine rabeleb, muutunud on toimunud sprint on tulnud ühisstardid teelata, sportlastest ka võidelnud väga radikad jumalate muutuste vastu või vähemalt sõna võtnud. Kui nüüd natukene tagasi vaadata ja mõelda, kas teades seda, kui palju see suusatamine ikkagi muutus, kas oleks mingil hetkel tulnud tagantjärele tark olles kuidagi teistmoodi valmistuda või teistele asjadele rõhku panna või kui nüüd te saaksite alustada tippsportlase karjääri, teeksite midagi teistmoodi, just just tänu sellele formaadi muutusele. Noh, eks seda tagantjärgi tarkust on jah aastatega tulnud ja aga ma arvan, et minu puhul noh, ega mul väga palju šansse ilmselt ikkagi ei oleks sihuke plahvatuslik ja kiiruslikud omadus, et tegelikult on meile vanemate poolt kaasa antud ja kui mul ikkagi neid kiireid lihaskiude nende lihastes on väga-väga vähe ja et siis paraku neid aeglasi lihaseid kiireteks, seda nii palju uuritud ja testitud, et seal nagu varianti ei ole, et pigem sa võid kiirete vastupidavaks saada. Et ega mul seal väga palju muuta ei ole, et ma arvan, tuleb. Tunnistada seda, mis sul on, ja. Nendega nende oma tugevate külgede ka tööd teha, et kindlasti ala on väga palju muutunud tehniliselt väga palju, et siin kas või ütleme, esimene olümpia Lillhammeris, et klassikat sõitsime nii, et näpud käisid praktiliselt vastu maad ja Lähed taha kaugele üles, siis tänasel päeval see paaristõukel sõiduviis on, on nii palju muutunud, et noh, aga ise olen pidanud seda läbi aastate väga palju väga palju muutma, et see ongi see, et oleks siis olnud need teadmised, siis oleks võib-olla oluliselt rutem tippu jõudnud, aga jõutreeningute osakaal on kindlasti noh, tänasel päeval oluliselt suuremaks läinud ja nii-öelda ongi needsamad kiirusliku plahvatusliku suunaga treeningud, et neid on, neid on tulnud juurde. Noh, me peame nii-öelda elama nende teadmiste, nende, selles hetkes, mis meil tänasel päeval pakun ja ühel hetkel, kui neid uusi asju hakkab väga palju tulema, siis tegelikult noh, sportlastena või sportlased on, on nagu enamus uuenduste vastu, et seda ongi see, et sa pead nagu oma treeninguid ja ja võistluse formaadid muutuvate tehingud muutma ja ja eks me kõik mingil määral oma tegemistes tahame olla sihukses edu toonud, kindlas kindlas rutiinis, aga aga õnneks mati üsna ruttu aitas sellel teadmisel nagu endani jõule, et meie eesmärk ja soov tahame seal nagu olla, et et siis on ennast ette valmistada valmistatud näiteks formaatideks, mis on, ja me võime arvamust avaldada, aga me peame seda oma oma töö ikkagi üles ehitama selle järgi, mis sealt, mis sealt tuleb, et sisemiselt see protestivaim tegelikult läks suhteliselt ruttu üle, et seal edu saavutada, siis kui sa seda ongi. Sa pead ise seda tahtma teisi uskuma, nii-öelda peab asja vastu kirg olevat otsid siis uusi võimalusi ja väljakutseid ja et ka seal seal edu saavutada, et noh, vähemalt ma ise suutsin nagu sellel hetkel siis selle enda peas selgeks teha, aga mis oli nagu seganud siis tõesti ka aeg-ajalt aeg-ajalt nii-öelda sõna võtmas, teha oma arvamust avaldama aga, aga kuu portlasi isegi veel tänase päevani, et ma olen siin vaikselt nii-öelda jälginud ja, ja suhelnud siiamaani, et ega seal see väga-väga palju kahjuks kahjuks ei loe, et tihti jääb mulje, et ametnikud üritavad ka nii-öelda oma jälge alale ja jätta ja oma oma nime nagu ajalukku saada, et, et need väga palju nad ei kipu, kipu sportlasi kuulma, aga tihti on nagu küll olen kuulnud, et noh, mõned nii-öelda traditsioonilised klassikalised asjad on olnud, et millest isegi isegi nii-öelda uut uutel aladel väga edukad olevad sportlased nagu puudust tunnevad, on see nii-öelda klassikaline 50 kilomeetrit eraldistardist, et mis on tegelikult ka täitsa nii-öelda nooremat, noorema põlvkonna suusatajatele väga-väga südamelähedane tundub ja mida nad arvavad, et seda tahaks, tahaks nagu kõik võistelda. Täna, kui me olemegi sellises seisus, mida Eesti rahvas on kartnud juba mitu aastat ja mida ka meedia on pidevalt võimendanud, et Eesti kolm kuldset täht on loobunud kas viimased aastat kogu selle jutu taustal ka teile lisas mingisugust lisapinget või lisavastutust, et, et veel hoida seda nii-öelda eesti suusatamist? Ei mõjunud. Ma arvan, et mina lähtun sellest, et sport on vabatahtlik, et et kui see mulle meeldib, siis ma teen seda niikuinii kire ja maksimaalse pühendumusega ja ja ma naudin seda, et sealt lisa ka pingeid enda jaoks ikkagi enamuses üritasin, üritasin kindlasti nagu vältida ja ei võtnud näidet, pigem tekitab sportlane ise näidet, et see meedia ajakirjandusest nendega on nii kaua nii-öelda koos koosoldud ja koos töödatud. Näiteks tihti ta natukene nii öelda ajas natuke muigama, et nähes, kuidas nemad üritavad nii-öelda omale Endale leivale leiva lauale saada ja ja kuidas nad üritavad või kuidas nad nagu teadlikult tegelikult lähevad lähevad ootusi ja publikut üles kütma. Siin Eestiski on tegelikult nagu väga ütleme, et üksikud sportlased olnud, kes kellel inimesena sportlasena on vaja seda, räägib kohaste ja see aitab tal keskenduda, nagu endast, nagu maksnud on kättesaadav, siis ajakirjandus kiirelt võttis nagu öelda, nendelt inimestelt selle rolli üle ja ja tihti tulemuseesmärgid on puhtalt puhtalt, nagu nende püstitatud, aga, aga endale enamuses õnnestus õnnestus vältida seda, neid pingeid. Sporditulemused ka paljuski olenevad sellisest kontekstist ja kui nüüd räägitakse palju sellest, kuidas Indrek Kaseorg kunagi ei 8100 punkti ja siis oli nii-öelda Erki Noole taustal ikkagi kauge tegija, siis olümpiapronks, teie olümpia viies koht on samuti ikkagi selle taustal, et Andrus Veerpalu samas sõidus võitis kuldmedalit. Kas selline asi teis on ka mingisugust sellist inimlikku kadedust tekitanud, et, et ei ole, ei ole need teie tulemused sel hetkel nii suurt kõlapinda. Ma arvan, et nii suurt väärtust just väljastpoolt või see võimalus ikkagi koos teise maailma tipptegijaga koostööd teha ning 11 motiveerida ja tippu aidata see kõik selle võimaliku kadeduse poole kaalub üle. Kadedust, ma arvan, oli. Kui noorte ja juunioride teha seal seal klassis oluliselt rohkem, et olen üsna ruttu meeste meeste täiskasvanute hulgas olles sain ise küll sellest nii-öelda kadeduse moti veerivast osast osa osast üle, et sport on valdavalt nii-öelda mõõdetav ja sellega ma olen nagu 100 protsenti kindlasti päri, et, et kes on parim, siis seal loomulikult tema temast kirjutatakse rohkem jaa jaa, spordis ongi ju määrav, määrav see tulemus ja kui ollakse sellest paremat, siis nii, nii see peabki olema ja ja mingil mingil hetkel suutsin hakata, pigem siis jah, selle selle nurga alt nagu vaatame nagu väike ütlesidki, et ennast motiveerida, otsida tema tegemistes enda jaoks midagi õpetlikku ja mingeid reserve, et et ei ole küll, ma arvan, nende medalite aastatel küll kadedust tundnud ja, ja tihti on ta ikkagi üsna selge vahega nagu parem olnud, et kui küsimus oleks paaris kolmes sekundis, siis ilmselt tekiks niisugust mõtlemist ja seda nagu oluliselt rohkem, et noh, nii ütleme, et sellest, sellest kasvasid ikkagi üsna üsna ruttu täiskasvanute klassis klassis välja, et et see ei aita, ma arvan, minu meelest spordis edasi, et kui sa hakkad teise sportlase asjadele keskenduma pigem ürita leida enda endale jaoks sealt midagi head ja ja alati on, on uus võistlus ja võimalus, võimalus nii-öelda asjad teistpidi pöörata ja ise seda melu elu siis nautida ja anda põhjust. Kuivõrd Andrus veerpalu dopingujuhtumi taustal, kui küsita see dopingukontroll ja kõik see teil on nii-öelda lisapingeid ja lisastressi pannud just selles mõttes, et, et ikkagi see on selline balanssi piiril kõndimine, et pärast hakkad mõtlema, et kas sellest toidulisandist võib midagi olla ja teie puhul muidugi ka see hemoglobiini näit, mis valel hetkel oleks võinud väga olulisest võistlusest eemale. Kindlasti on, sellega on vaja tegeleda jääks noh, see on jälle ütleme, et vastupidavusalal on nagu selge, selge pluss, et kui sul on antud selline hea ja omadus ja kõrge hemoglobiin, et tagantjärgi siin neid vanu raske kooliaegseid asju vaadates, et sel ajal tehtud need vereproovid, et noh, need on tegelikult no kui ma mäletan olnud olnud olnud väga head ja, ja noh, pigem mingil ajahetkel ta tekitas sellise tunde, et miks ma pean teda nii-öelda kunstlikult nagu all hoidma, et noh, et see on nagu minu minu eelis ja miks ma siis ma pean nagu selle kallal kogu aeg kogu aeg vaeva nägema, et seda hoida, hoida nagu tekitas siukest jah, pigem niisugune protesti selle vastu ja aga noh, spordis paraku nii on, et kui on reeglid paika pandud, sa tahad seal osaleda, siis sa pead neid aktsepteerima ja ja seal olema, et siis lihtsalt tuli enda jaoks välja kujundada teatud rutiinid ja ja teatud tegevused ja nende nendega siis harjuda, et viimased aastad tegelikult sain ka juba nii-öelda nii-öelda selle vissi vissi poolt siis eri eriloa, et, et siis oleks nagu selgelt nagu noh, nii-öelda inimlikumaks oledki see, kes sa oled, et sa ei pea pea mõtlema kogu aeg sellele, et kuidas teda siis nii-öelda allapoole allapoole saada ja noh, ega see kogu see kontroll ja see on olnud kogu karjääri vältel olemas, et rahvusvaheliselt ma arvan, et järgi mõtlen siis vist juba 90 kuuendast-seitsmendast aastast oleme, oleme seal käinud ja see on tõesti väga, väga palju, et, et eks iga iga sellise juhtumi korral käib kindlasti mõte peast läbi, et või noh, üritad siis veel nii-öelda täiendavalt uuesti üle üle küsida, et kas siis need toidulisandid, mida ma kasutan, on, on okeid ja, ja noh, ega ma oma karjääri, kus sul siin noh, selles mõttes on ka suhteliselt konservatiivne, et et ega ma väga palju ei eksperimenteerinud ja ei otsinud neid uusi, et ühed kindlad firmad, mida kasutanud, et oled nagu aastaid-aastaid kasutanud ja ja ka väga palju nagu kontrollis käinud, et selle jaoks ja meil on jah, nii-öelda kas siis arst või toitumisspetsialistidelt, kelle käest nõu küsida, aga noh, 100 protsenti kindlust kindlasti selles ei ole kunagi, et, et kui siin vaata enda poolt läbi viidud uuringud käsimüügis olevad olevad toidulisandeid ja sealt suur osa ikkagi sisaldavad keelatuid keelatud asju, siis, siis on, on alati see alati risk olemas, et kaotas, poleks olnud sportlane, et ega see tootja nagu seda vastutust asutus nagu tema, tema temale ei saa lükata ja sellepärast ma arvan, et ma ise küll üritasin nii-öelda suhteliselt konservatiivselt ja iga nii-öelda uue turule tulnud tootega nüüd ei, ei läinud kindlasti kaasa. Need suuremad juhtumid sajandi alguses, Johan Müllek Soomes skandaal, kuivõrd see kõik tekitas sellist pettumuste umbusaldust ala suhtes? Ma arvan pettumust umbusaldust enda jaoks küll nagu väga ei tekkinud, et pigem näitab see selle töö vajalikkust ja nende inimeste head tööd, et et nad teevad, teevad õiget õiget asja ja pigem on see väga selge sõnum kõikidele sportlastele, et Ta ütleb, et sellega pidevalt tegeletakse, et usus, et neid jääb aina aina vähemaks ja sealt seda motivatsiooni motivatsiooni nagu jätkumiseks leida küll ei olnud nagu probleemi, et oleks nii-öelda pettunud. Praegu kõik nende tulemuste juhtumi taustal on palju räägitud sellest, kuidas Eesti rahvas on ikkagi suusarahvas on olnud seda juba pikka aega. Teie olete 20 aastat olnud suusatamise sees, kui sealt natuke väljapoole vaadata, kas olivad sel ajal Eesti rahvas suusarahvas või mingil hetkel ta justkui saigi. Ma arvan, et ta kindlasti oli. Et ega siis, kui enda lapsepõlve meenutada, et ega siis, et tänu kadunud Toomas Ubale. Me oleme suusarahvas hetkes kes suusavõistlusi kommenteeris ja nii-öelda telekas tõi ja, ja sealt sealt jälgida, et ise mäletad lapsepõlvest, kuidas kirjutasid vaheaega süles. Eks kasvatus hakkas nii-öelda sealt tulema ja kas või siis veel 80.-te aastate Tartu maratonil ju, kus oli ju väga-väga suur populaarsus ja vahet ei ole tegelikult isegi alas, vaid et kui sportlased oma riigi sportlased on mingil alal edukad, siis kindlasti inimeste huvi ja soov saada positiivseid emotsioone suureneb ja selle ala ala populaarsus nagu märgatavalt suurenenud, et ega siis. Kui nii võtta, et meie tööandja on ju tegelikult publik ja see pealtvaatajad ja meie eesmärk on pakkuda neile positiivseid emotsioone, sihukest ühtekuuluvustunnet ja nii-öelda rahva rahvas ja publik tulebki spordis väga heade tulemustega ja ja siis ta läheb ja läheb väga paljudele korda, et aga ma arvan, et jah, see protsess tegelikult juba alates sellest, kui neid MM hakati näitama ja ja siis ja esimeste väga edukatest aktidega kaheksandal, siis siis sealt see suusavaimustus on kasvanud ja õnneks on meil nii head olud talviti, et et noortele ja nende vanematele meeldib talvel ka ikkagi väljas olla ja looduses olla. Selle huvi on lekitanud. Nagu ma aru saan, siis päris selge veel ei ole, mis teie nii-öelda elus edasi saab, kuivõrd selge on see, et jätkate mingil moel suusatamise sees? Jah, ega otsuseid. Veel veel teinud ei ole, et aga kui jah leitakse, et võiks must suusatamisel las olla siis kindlasti oma valgehobusemäel peetavate kahe kahe suusavõistlusega, mis on siis ütleme juba 11 korda olnud siis klassikaline sõitja nüüd kaks aastat, kevadine sprint, et nendega ma kindlasti jätkan ja ja siis Tallinnas oleva Suusakooli abistamist jätkan kindlasti ja ja eks siis näeb, et kui palju võimalusi siin siin veel tekib, et kindlasti iseendale ja enda jaoks suusata on kindlasti edasi ja kui on võimalusi, et kala vala üldist arengut aidata või jõu nõuga abiks olla, siis siis ma arvan, et ma olen selleks valmis, et et kas nüüd tänasel päeval veel nii-öelda päris treeneriametit pidama hakanud, seda ma noh ja nagu ilmselt vastuse isegi võlgu, et selleks ikkagi ka natuke siis teoreetilise poole järgiaitamist ka koolikoolis käimist, et pigem siukse organisatoorse poole pealt on, on kindlasti nagu või kaasa kaasa lüüa. Kui selle jutu ja selle põhjal, kuidas ta suusatana võitsite ikkagi sõna suusatajate kaitseks ja oma mõtted julgelt välja ütlesite, siis tasub ka küsida. Kui suur on tõenäosus, et Jaak Mae lähiajal või mingil hetkel poliitikasse astuda. Kutsutud on palju ja korduvalt, aga, aga aga väga hästi ei usu, et kuna tegelikult sport on andnud selle võimaluse olla iseenda peremees ja ja teha asju nii, nagu sa ise õigeks pead ja tahad, siis jälgin kindlasti poliitikat ja, ja valimas ikkagi käide elus on tegelikult väga palju kokkupuuteid olnud ka siis Eesti tipp-poliitikute ja kõigega, siis pigem pigem on see jah, et oma tõekspidamiste ja, ja nende vastu nii-öelda minna minna ei taha, aga nii palju ma olen aru saanud, et poliitikas tuleb tihti nii-öelda kompromisse teha ja noh tänasel päeval tundub see, et päris päris minu rida ei ole, et, et väga väga ei tahaks nii-öelda jääda siis lihtsalt kaasa ütleks, kui enamus arvab, et meil on teistpidi kasulikum, et et tänasel päeval ma ei näe küll jah, et ma sinna sinna veel läheks. Ma tean, et jalgpall hea jalgpall on üks teie armastuse, kas nüüd selle karjääri lõpetamise ja puhkuseperioodi pealt on teil näiteks plaan minna novembris meistrite liiga finaali vaatama? Jah, on kindel plaan minna ja siin ongi tanud tänud jalgpalliliidule ja jalgpallurile. Nad on ilmselt niigi vähestest piletitest olnud nõus farile suusamehele eraldama, et suurimad tänud ja pilet peaks olema olemas ja ja reisiplaanid tehtud. Teine teie armastus on ansambel Metallica, nagu näiteks ka mull. Neil on üks kõige kuulsam balanov hingeldus mädros, mis räägib siis põhimõtteliselt ühe artisti kaugel olemisest, oma perekonnast, et natuke sarnane ka tippsportlase karjäärile. Kui nüüd see tippsportlaseperiood on läbi, kas võib öelda, et teie puhul tulite nii-öelda ohutut läbi, et need ohvrid Rooma ja need ohverdad midagigi teie pere tegema, et kokkuvõttes ei ole see liigselt Jaak Mae perekonda kajastanud? Loodan, et ei ole, et kindlasti peab oma abikaasat, kes on kodu ja lasteaiakasvatamisel väga palju abiks olnud ja ja õnneks ei ole kunagi tulnud nagu sellel teemal diskussioone, et sa nagu üldse ei ole, ära lähed, et pigem on endale teinekord kurb ja raske minna, kui lapsed teinekord on nii-öelda läbi pisarate ära saatnud, et need on olnud rasked hetked, aga, ja abikaasa on küll mõistvalt suhtunud ja ja noh, eks ma juba tol hetkel, kui me tuttavaks saime, juba oli see nii-öelda täis täiskarussell käimas, et eks ta sai nagu väga varakult aru, et ei tulnud nagu tema kas ka nagu üllatusena või muutus täna, et ma arvan, et kõige rohkem ongi võib-olla kahju, et lastega koos oldud aeg on teinekord teinekord nagu väga-väga väike või nende jaoks olulistel üritustel või esinemistel ei, ei saa käia ja talvised ühised suusarõõmud on tegelikult praktiliselt nii-öelda olematu tunded võistlusperioodil pead ikkagi arvestad iseendaga ja ja et ei, ei saa nii-öelda ühiseid pere suusapäevi nagu väga ette ette võtta, et, et nendest nendest on nagu kahju, et aga loodetavasti tekib nüüd seda võimalust rohkem ja ja vennad ei, õnneks ei ole veel nii-öelda päris täiskasvanud, et loodetavasti jääb neil nii-öelda lapsepõlvest ilusaid ja häid mälestusi. Aitäh ja edu kõiges, mida ta ette võtab. Aitäh.
