Kuulame. Vikerradio. Huvitaja tere, head kuulajad ning kena kolmapäeva kõigile,
kes kas siis puhkavad või on tööl võimlemistegemised igaks
igastahes käsil on.
Tänases saates tahan teile pakkuda sellise teema mõtlemiseks
ja miks mitte teadma.
Peab just teadmiseks, nagu ravimid ja päike.
Kuidas mõjutab näiteks päikesevalgus ravimeid,
nende säilimist, aga ka milliseks muutub mõju,
kui te olete mõne ravimi sisse võtnud ja otsustate minna päevitama,
kas sellele võib järgneda nahakahjustus? Tekib mingi allergia, milliste ravimite puhul on see eriti teada,
et siis tuleks päikest vältida.
Sellised mõtted esimeses saatepooles, kus on külas
ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja maja uusküla
ja teises pooltunnis tahaks rääkida ravimtaimedest,
mis samamoodi seotud päikesega, kuidas neid korjata,
kuidas kuivatada ja milline on ravimtaimede
ja ütleme ka päikesesuhe, millal on siis nende mõju tugevam
ja kuidas päike võib mõjutada ka ravimtaimi. Ning siis inimest, kes neid.
Ja siis on meil lühendus, armakognoosia professor Ain Raal,
iga helipuldis andena Silver Sagor, mina olen Krista taim.
Soovin teile head kuulamist. Ka neid alguseid ja lõppe. Lõppu ei tulegi? Tartu stuudios on meil nüüd koha sisse võtnud ravimiameti
ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.
Tere. Tere, ilusalt päikselist päeva teeb väike,
ongi just see, mis on üks põhjustest, miks me täna juttu
hakkame rääkima, päike ja ravimid.
Alustame võib-olla säilitamisest, et kui inimesel,
Me kõik oleme erinevad, kes võtab rohkem ravimeid,
kes vähem, kes ei võta üldse. Aga kui on juba ravimit kodus, siis kuidas neile mõjub päikesevalgus?
No kui nad on näiteks aknalaua peal. Jah, just seda tahtsingi öelda, et ka minu enda vanemad selleks,
et neil oleks mugav ravimit Ta ja et oleks meeles,
et ravimit peab võtma, siis tahaksid nad hoida ravimid silma
all ja väga sageli on ju köögilaud akna all.
Ja siis on kõige mugavam koht see aknalaud,
kus ravimit hoida, ka seal saab päike need kätte.
Ja, ja nii nagu päike kahjustab inimese nahka kuivatab maad,
et sama teeb ta siis kõige muuga kaasa arvatud ravimitega. Et noh, nii-öelda fotostabiilsus on siis see,
mida, mida päike hakkab mõjutama, ta võib siis selle ravimi
ära või raviaine ja, või ravimvormi ära lagundada,
ära kuivatada, ta võib muuta selle struktuuri nii,
et kaob ravimi toime.
Ehk et võtad lihtsalt siis abiaineid või siis põhjustab see
kõrvaltoimeid või, või isegi siis mõlemat moodi,
et ravim ei toimi, aga tekivad nahareaktsioonid,
näiteks kui kiiresti päikesele töö ära teeb,
et enam ei mõju või toimub midagi, seda ma ei oska öelda,
see on rohkem keemikute pärusmaa, aga noh,
ma arvan, et kui ikkagi pidevalt, et neid päikse käes hoida,
siis siis võib see juhtuda nii et parem on kohe alguses
leida ravimitele koht, kus päike neile peale ei paista. Kas siin on nüüd tegemist ainult puhtalt päikesekiirgusega
või see, et aga soojendab ju, kui ta peale paistab? Jah, ka soojendab ja osad ravimid on just temperatuurile tundlikud,
et. Ravimi igas pakendis on kaasas pakendi infoleht ja,
ja seal selle lõpupoole üks peatükkidest ongi siis ravimi
säilitamine ja üldiselt on seal väga täpselt ära öeldud,
kuidas tohib ja kuidas ei tohi ravimit kasutada,
et igaüks võiks oma ravimi karbis olevad ravimid selle
mõttega üle vaadata ja hoida neid siis õiges kohas. Ma hakkan nüüd mõtlema oma käitumise, pealegi siis kui on
ette tulnud, et ravimit võtta, siis ütleme,
see viimane punkt seal jääb küll lugemata pakendilehes.
Et paraku nii on ja mõtlen, et no selge see,
et mis seal muud saab kirjas olla, kui, et kui on tähtaeg üle,
et siis ei tohi võtta.
Ja sellega asi piirdub Jah, ja probleem ongi selles, et kas silmaga ju enamusel
juhtudest näha ei ole, kas see ravim on nüüd kahjustunud
või mitte, et noh, kui on juba värvimuutus
või siirup hakkab kuivama, noh, siis on nagu ilmselge,
et seda ei tohiks võtta, aga, aga just sellised
struktuurimuutused nii-öelda toimeaine struktuurimuutused,
et on need kõige ohtlikumad, et ravimimolekulaarne struktuur
natukene muutub ja kui siis ravim sisse võtta
või peale määrida ja päikse kätte minna,
siis tekibki selline allergiline nahalööve,
mis võib olla väga erineva raskusastmega väiksest sügelevast punnist,
kuni, nagu raskete viidiliste reaktsioonideni. Nüüd jõuamegi selle põneva osani, mis puudutab ka seda,
et kui on ravimid hästi hoitud sisse võetud
ja mindud ikkagi kas siis randa või päikese kätte,
mis siis juhtuma hakkab. Oi, neid ravimeid, millega peaks päikest,
tema on ääretult palju, et noh, kõige lihtsam on ka see maha
arstide tavaline soovitus, et tegelikult peaks kogu aeg
päikest vältima iga inimene, et päike kahjustab nahka,
nahk vananeb, pikapeale tekivad nii-öelda nahavähi,
sellised riskid suurenevad.
Et ja eriti kui inimene võtab ravimeid, et jällegi ravimi
infolehes on üldjuhul kirjas, kui, kui peaks päriselt
vältima päiksevalgust ja, ja kui see on ka kõrval toimena,
siis valgustundlikus reaktsioonina nii-öelda põhjuslikult
selle ravimiga seostatav. Et on väga palju selliseid, väga laialdaselt kasutatavaid
ravimeid mida mõned võiks välja tuua näiteks nihvedi piin,
mis on vererõhu ravim, seeni laguneb päikse käes,
kui ka põhjustab korralikult hoituna, siis valgustundlikkus
reaktsioone Maide südameravimitest veel amino,
taroon, mis on südame rütmihäire ravim, aga ka sellised noh,
põletikku ja valu, liigesvalude ravimid,
Naproc seen või geto brufeen. Aga meetod Rex saat näiteks, mis on siis sellist
autoimmuunhaiguste ravim ja võib-olla lihtsamatest isegi
foolhape võib põhjustada selliseid valgustundlikkus reaktsioone,
et neid on ääretult palju, näiteks antibiootikumid.
Ja on erinevaid antibiootikume, just need tetra tsükliini Pi
kuuluvad antibiootikumid nagu toksotsükline tetra,
tsüklin ise ja ka lebo floksad siin võivad siis põhjustada
selliseid tõsiseid nahareaktsioone. Aga ma ütlen, et see loetelu, neid võikski siin rääkima jääda,
alustades antidepressantide, st lõpetades ma ei tea just
nimelt igasuguste südame-veresoonkonna ravimitega ku furose myyd,
mis siis vett välja ajab ja hüdrokloratiasid,
mis on väga paljudes ravimites just kombinatsioonravimites
paremini langeks.
Nüüd on hästi suured uuringud näidanud, et kui pikaajaliselt
võtta seda ravimit ja, ja samas ka palju päikse käes viibida,
siis siis suureneb nahavähirisk. Tead, aga natukene kõlab see hirmutavalt,
sest samas ka päike, võib-olla ravim ja soovitataksegi just
olla palju õues liikuda.
No kuidas sa siis liigud, vihmavari pea kohal? Nahaarstid armastavad öelda, et mitte meie ei võta päikest,
aga päike võtab meid, et kohe, kui ainult võimalus anda.
Kui me nüüd teadlikult läheme päevitama,
siis, siis me ikkagi inimesed nägi oma nahka,
kaitsevad, eks ole.
Aga ega ma isegi kui ma lähen muru niitma
või koeraga jalutama, ega mul siis ei tule meelde,
et peaks näkku või õlgadele või randmetele kätele
päiksekaitsekreemi panna. Et noh, igal juhul kahjustub vananeb, tekivad pigmendilaigud
just sellest UVA-kiirgusest.
Pikad riided, kübarad, nii nagu vanasti daamid ringi käisid,
kindad käes kui ei taha päiksekaitsekreemi kasutada.
Et väikses koguses päike on okei, 10 minutit päevas,
aga jah, vältida seda kõige eredamad päikseaega.
Ja, ja võimalusel ikkagi, kas ennast kata
või kaitsta on ääretult mõistlik. Toidulisandid on ka need, mida inimesed kasutavad
või siis noh, me oleme mõned toetavad vitamiinid,
kuidas on nendega lood ja kui palju on neid uuritud,
et kui ravimite puhul kangemate pool loetakse,
teatakse, arstki soovitab, siis käsimüügi puhul ei ole see
mitte nii elementaarne. Ma arvan, et kui see on apteegis müüdav,
kas siis ravimtaim või toidulisand ja tal on teadaolevalt
see valgustundlikkus reaktsioon, siis hoiatus on ikkagi kirjas,
noh näiteks naistepunapreparaadid, aga. Rauatabletid, mis võivad põhjustada pigmendilaike?
Otseselt ohtlik ei ole, aga lihtsalt. Jah, nojah, neid pigmendilaike võivad võivad põhjustada nagu
väga paljud asjad, et või võiained näiteks ka. Las nüüd, eesti keeles on päevalill või noh,
päevalille sisaldavad tooted või siis võilille juurt
sisaldavad tooted, aga toiduainetest ka näiteks seller,
till, igasugused tsitruselised, just need laimilaadsed
ja petersell.
Noh, kõik kõik võivad põhjustada foto, sensitiiv süste,
reeglina siis ongi, et võib alguses tekkida kas siis kergem
või raskem lööve ja hiljem siis tumedamad laigud. Tohu veel üks põnev kategooria on eeterlikud õlid,
mida kasutatakse ja samamoodi ka lõhnaõlid.
Ma ei tea, võib-olla need ei lähe päris hästi kokku,
aga võtame eeterlikud õlid.
Millised on nende reaktsioonid või ohud. Noh, siin on jällegi, et milles see eeterlik õli tehtud on,
mis on see nii-öelda toimiv komponent seal
ja kuidas teda on lahustatud? Üldiselt soovitatakse vältida selliseid Citrus olisi
sisaldavaid eeterlikke õlisid, kuna seal selle
päikesevalguse toimel hakkavad need vabad radikaalid,
mida headeks ei peeta vabanema ja võivad siis tekitada neid
nahareaktsioone ja pen süül alkohol koostiselt vaadata.
Kui sisaldab ensüüme alkoholi, siis peaks ka ettevaatlik
olema päevitamisel, et võib siis põhjustada selliseid nahalööve. Mul on tunne, et meil oleks võib-olla lihtsam rääkida sellest,
et mida võib süüa ja kasutada kui tahate minna tunniks randa
ja ei taha panna peale endale erinevaid faktoreid,
mis on ka alles uued ja võib-olla ei ole kõiki nende mõjusid
ka läbi uuritud. No ma kardan, et kui praegu tuleb mõte, et läheks tunni aja
pärast randa, siis millegi sisse söömine vist ei,
ei kaitse. Et jah, soovitatakse porgandit süüa,
kuna ta sisaldab beetakaroteeni, aga noh,
siin on jällegi, et kui palju, kui palju sa siis nüüd seda
pead sööma, siis muutub sul nahk kollaseks iseenesest.
Et ikkagi päiksekaitsekreem on kõige ohutum. Nii, aga toiduained siiski mu ja, ja võib-olla ka mõned mai
tea ravimid, mis ei tekita seda fotostabiilsust ravimitest,
siis kui nad päikesega kokku puutuvad.
Et millised on selliseid ohutumad asjad,
noh, mida kas või süüa, et kumu apelsini,
tilli ja sellerit Ei no ma arvan, et igas asjas on mõistlikkus kõige tähtsam asi,
et kui süüa päevas üks apelsin, siis ei pea kartma päikest
nagu vampiir, et et lähed põlema, aga, aga jah,
vot peale määrimisel on see oht kindlasti suurem,
kui neid eeterlikke õlisid peale määrida.
Igas asjas, nii nagu kogu elus on, on mõistlikkus
ja selline mõõdukus.
Hea ja mõttekas tegevus. See on iseenesest huvitav, sest kui kõik oleksid mõistlikud ja,
ja Mõõdukad, siis me praegu juttu ajama ei peaks,
aga ometi on kuskil nagu, kas siis teadmistes vajakajäämine
või midagi, et inimesed ei, ei tea, ei pööra sellele
tähelepanu ja võib-olla usaldavad, et kui on välja kirjutatud,
kui on apteegis müüdud, ma võin seda võtta.
Ja pole probleeme kõiki teavio keemiast ja nendest
süsteemidest või on ära unustanud. Jah, tõenäoliselt, ja noh, ega seda päikest on siin ju nii vähe,
et kui ta tuleb, siis, siis tahaks nagu,
kas istuda päikse käes ja ennast soojendada.
Aga jah ja noh, tõenäoliselt ravimitega on ka see,
et kui oled seda aastaid võtnud, siis tundub,
et sa tead sellest kõike ja mis sa sellest infolehest enam
ikka loed, aga aga aeg-ajalt tasuks seda infolehte vaadata
ka just sellepärast, et mõned ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid,
noh mitte mitte kohe alguses võtma hakkamisel,
vaid pika pikemaajalisel võtma hakkamisel. Ja sageli ei oskagi inimesed seostada, et see on põhjustatud
sellest ravimist, mida seal pikka aega võtad.
Et seetõttu see infoleht on nagu, nagu head ta natuke hirmutada,
sest kõrvaltoimete loend on väga pikk, aga kõigil ei teki
kõiki kõrvaltoimeid ja osad tekivad väga harva
ja enamusel inimestel ei teki üldse midagi.
Aga aga noh, ma arvan, et on hea teada Aga miks need on sinna pandud, kas need on siis maailmas
kokku kogutud juhtumeid, et nii on juhtunud
ja on kindel seos olemas või on nad igaks juhuks? Eestis ja Euroopa liidus on see seisukoht,
et ravimiinfosse ehk siis sellesse pakendi,
infolehte ja arstile mõeldud ravimi omaduste kokkuvõttesse
lisatakse ikkagi kõrval toimena need, millel esineb vähemalt
võimalik põhjuslik seos.
Et noh, nagu me nende covid vaktsiinidega nägime,
et inimesed hakkasid teatama kõikvõimalikest reaktsioonidest,
mis tekkisid, need võivad olla vaktsiiniga seotud,
aga täna ei seostata ja, ja seetõttu noh,
näiteks maitsetundlikkuse häire rohkem seostatakse Covidiga
infolehte seda lisatud ei ole, et põhjuslikult seda täna ei seostata,
aga kõik, mis on siis ravimi ja vaktsiini kõrvaltoime
kõrvaltoimete loendis, infolehes kirjas,
neid ikkagi põhjuslikult seostatakse, tähendab,
et noh, kui see tekib, siis on tõenäoline tõenäolisem,
et see on tingitud sellest ravimist Aga külge, millised võivad olla need kõrvalnähud
või allergilised reaktsioonid mis on juhtunud,
kui on inimene läinud päikese kätte ja enne seda söönud rohtu? Mõnda ravimit võttes no ja mis on jälle ja siis teha ka
seinast seina.
Et näiteks võtame antidepressandid, sitaalopra
või ameetrip tüliin.
Et nendega siis päikese käes viibides tekivadki sellised
tumedamad laigud.
Samuti on ju nende hormonaalsete kontratseptiividega,
et naistele tekivad näkku sellised melasmid justkui nagu
koera koera koonu nägu tuleb, et väiksed vuntsid ninaots
läheb tumedaks, peab siis kindlasti päikesest ennast kaitsma. Siis küüsi võivad kahjustada antibiootikumidest,
toksu tsükliina, aga ka igasugused vererõhuravimid
psühhiaatriliste haiguste ravimid, tikkloffenak näiteks,
siis Delangektaasiaid võivad põhjustada,
tele on detaasiad, on sellised väiksed, laienenud veresooned
siis reeglina kas põse sarnadel või, või ninal samuti
antidepressantide ssessitalopramia, vennafaktsiin,
aga ka näiteks selline antibiootikum nagu tse Fotaksiin. Et noh, ma ütlen, neid on nii palju, et me võime. Nojaa, aga see on iseenesest on hea teada,
aga näiteks ibuprofeen paratsetamool, peavalurohud. Lahticlofenak Naproc seen, geto brufeen,
ibuprofeen üldiselt ei seostata Ta päiks toksilisus
ega jah, et õnneks ei olnud nii sageli kasutatav,
et ei ole, aga noh, kui võtta, et väga-väga paljud just
eakamad inimesed kasutavad neid verelipiide vähendavaid ravimeid.
Simba statiinia paklitakse eeli, et nendega võib siis küll jah,
tekkida selline nii-öelda laialdane Williline piline lööve,
kui, kui liiga palju, siis seda ravimit võttes päikse käes. Kui nüüd see lööve on tekkinud, kas siis tuleks võtta
allergiarohtu või kuidas sellest lahti saada? Nojah, kõigepealt tuleks selgeks teha, et millest see on,
et kas see on sellest või on see hoopis millestki muust,
aga jällegi, ega neid ravimeid ei tohi kohe ära jätta,
et osad on ju eluliselt vajalikud, et ma arvan,
et ikkagi kõigepealt peaks arstiga rääkima perearst teab,
mis ravimeid inimene võtab ja esimese asjana jah,
antakse ikkagi tavaliselt allergiaravimit,
et kui sellega ära ei lähe, siis see reaktsioon vähemaks ei lähe. Siis siis on natuke kangemad rohud selle nii-öelda
reaktsiooni mahasurumiseks.
Aga kui inimene jätkab ravimi võtmist ja päikese käes viibimist,
siis ega see reaktsioon ise ära ei taha minna. Aga ütleme, kui on tekkinud pigmendilaigud
või mingid sellised Nahakahjustused, et millal need taanduvad
või on need siis juba püsivad ja nad ei lähe ker. Lööbeelemendid lähevad ära ja üldiselt ikkagi öeldakse,
et nende ravimitega tingitud pigmendilaigud ka taanduvad,
kui inimene väldib päiksevalgust.
Aga teatud sellised teleangektaasiad on sellised
ebameeldivamad asjad, need väiksed laienenud veresooned,
et neid, et nii-öelda need ise ära ei lähe,
et kas siin on siis mingi laserprotseduur või,
või muu selline kosmeetiline protseduur,
millega neid saab vähendada. Keeruline on see maailm, kuidas te ise selles hakkama saate.
Te jälgite kogu aeg, et kui midagi on vaja võtta,
siis et päikese kätte ei satu.
Kuidas selles orienteeruda? Ja kuna ma jah, töötan ravimiametis, siis neid ravimi
infolehti ma ikkagi loen, vist ma arvan,
keskmisest sagedamini, aga, aga päikese suhtes ma olen
täiesti tavaline keskmine inimene, et kipub ikkagi meelest
ära minema päiksekaitse ja ja, ja, ja enda naha kaitsmine,
et, et vaatad ka vahel oma käsi ja mõtled,
et issand jumal nagu vana inimene. Ma vaatan praegu oma käsi ja mul on tunne,
et nad on sellised, nagu nad olid.
Kui ma olin 20 aastane, äkki on midagi viltu juba siis oli
juba päikesekahjustus nii suur vot võib-olla ka nii,
jah, inimesed on erinevad, aga ma paluks teil veel nüüd ABC meeldetuletus,
väike, millele tähelepanu pöörata, kui lähete.
Ma ei tea, suvekoju või, või on teil ravimitega kokkupuudet,
peate neid võtma, mida siis jälgida ja kuidas on need kõige
parem hoiustada, et mis on võib-olla kõige lihtsam nõelamini
selliseid ravimikappe, kus oli punane rist peal,
väga vist ei ole. Ja vist ei ole ja ega kui sa selle valesse kohta paned,
siis pole ju ka kasu, et kuskile aknalauale
või märga vannituppa, et ikkagi jah, kuiv,
pime koht, mis kindlasti võiks olla nii nii laste kui kui
lemmikloomade eest peidus, et need seda kätte ei saaks.
Ja kindlasti jälgida kõlblikkusaega, et noh,
sageli ongi niimoodi suvekoju on kunagi ostetud ibuprofeen
või paratsetamool igaks juhuks ja noh, võib-olla seda üks
või kaks aastat vaja ei lähegi ja siis kui vaja läheb,
siis tuleb välja, et see on juba kolm aastat aegunud. Et sellist ravimit võtta ei tohiks, et pigem siis osta
endale või varuda siis suvekodusse selliseid väiksemaid pakendeid,
mis, mis ka otsa saavad.
Ja kuhu ma need vanad ravimid viin, need tuleks viia apteeki,
et kuskile prügikasti või looduses või võib ette neid
kindlasti lasta ei tohiks, et need jõuavad,
need jõuavad nii-öelda ringlusesse tagasi,
kahjustavad linde, loomi ja lõpuks ka meid endid. Ja ma ei pea viima samas apteeki, kus ma nad ostsin,
ei, ei pea, aga nagu apteekrid ütlevad, et noh,
et need võiks olla ikkagi tõepoolest ainult ravimid,
mida sinna siis pakendiga viiakse, et igasugust prügi ei maksaks,
ei maksaks apteeki viia.
Mida selle prügi all ma nüüd ei kujuta ette,
võideksimelised tahavad, noh, et kui ma juba hakkan koristama,
siis panen ka muud asjad sinna, siis panni ära. Võib-olla liiga suur öelda, aga, aga jah,
et apteeki tuleb viia ainult vanad ravimid. Ja need ei pea olema, siis need võivad olla ka siis,
tähendab, ma saan aru, käsimüügiravimid. Ja, ja kui ta on ravim, siis, siis on ta ravim. Kena pilt natukene selgem, kuigi pisut hirmutav.
Tuleb siis jälgida, mida sööte joote, kui päikese kätte
lähete ja ja, ja kuidas hoiate ravimeid,
nii et vaadake need kenasti üle, kui ei taha just teil nahk
pärast oleks vinniline Puniline.
Et kole lugu, ma peaks ütlema.
Noh, mõõdukus ennekõike ja siis on elu täitsa ilus.
Tore aitäh teile, Maia Uusküla, ravimiameti
ohutusjärelevalve büroo juhatajat, mateid,
suunasite ja tähelepanu juhtisite, aitäh. Tõi Vilgats kätt. Unisti viisil. Tundsuses. Nüüd on aga jõudnud kätte saate salapärane teine pool.
Millest siis räägime ravimtaimedest selles pooles just sellest,
kuidas neid kuivatada ja kas neile võiks meeldida päike.
Olen telefoni teisele poole palunud farmakrognoosija
professori Ain raali tere. Teie kandis, kuidas ilm on, te olete Lõuna-Eestis praegu? Tegelikult küll Põhja-Eestis, aga, aga ilm on siin suurepärane.
Päike paistab, on kuiv, hommikune kostja on ammu kadunud,
sobib suurepäraselt ravimtaimede kogumiseks. Ma saan aru, et ravimtaimedele vähemalt nendele,
mis õitsevad, peaks päike väga hästi meeldima ju selline
ennelõunane aeg on kaste kuivanud. Ja just, ja kui ei ole päeva kõige palavam veel saabunud,
sest paljud taimed need tunneb ära just lõhnamise järgi,
eks ole, need sisaldavad eeterlikku õli ja nüüd mida
palavaks palavamaks ilm läheb, seda rohkem see eeterlik õli
äraselt lendub.
No see on umbes nii, nagu inimene palavaga higistab.
Nii et sellised taimed tuleks jah, ennelõunal aegsasti ära korjata,
mitte jätta seda, seda õhtupoolikul tegevust. Kas siin on ka vahet, et kas on tegemist õitsva taimega
või siis näiteks piparmünt, kes, kes ei ole veel õitsema hakanud? Eks siin mingi mingi vahe on, aga üldiselt taim saab oma
biokeemias ka täie hoo sisse just siis õitsemise algusajal.
Et kui, kui siin nimetada just piparmünte,
siis piparmündi puhul on täpselt kõige õigem aeg,
kui need õienupud on kuju välja kujunenud
ja hakkavad köitsemisel avanema siis nad sisaldavad kõige
suurema hulga neid eeterlikke õlisid ja muid tervisele
vajalikke aineid. Et see on väga, väga suur vahe, kui, kui jätta see kogumine
hiljaks ja juba õitsemise lõpul koguda.
See on tohutu tohutu vahe, nii et seda õitsemise aega.
Peab jälgima ja see on ekstreka päiksega on päiksega,
ta on seotud.
Noh, võib-olla ravimtaimedele mõeldes tasub ka meeles pidada
sellist väikest salmikest, et päike, õhk
ja ravimtaimed, neist saab kasulikke aineid. Siis millised on praegu need taimed, mida korjata,
no Eesti on samas jälle väga suur maa, et mõned on juba
Lõuna-Eestis ära õitsenud, teised alles Põhja-Eestis mõtlevad,
et kas hakata. Ja nii see just on.
Eile sattusin Tapa linna ja, ja vaatasin pärnapuid,
et päramine aeg on pärnaõis praegu veel koguda.
Võib-olla mõnel pool on juba hilja, aga tuleb siis vaadata,
et need õitsemine ei oleks mööda saanud,
et ei oleks seal kandeleheküljest, seda niisugust
kirsitaolist kerajat moodustest võideta ta õitseks.
Et noh, võib-olla, kui paremini meelde jääb,
siis tuletada seda Eesti laulu meelde laiali on et laiali
peab olema jah, et siis on õige aeg pärnaõisi koguda. Teine, mis on praegu väga laialt levinud ja,
ja õitseb, on angervaks angervaks.
Et see on sellise natuke kummalise saatusega toimeta
nõukogude ajal mingitel põhjustel teda ei peetud ametlikuks ravimtaimeks,
aga tegelikult tähendaks üks superhea taim.
Ja tal on just kolm sellist kasulikku omadust koos.
Ta toimib kergelt põletikuvastaselt, soodustab higieritust.
No nagu need nimetatud pärnaõied. Ja aitab ka siis vedeliku organismist välja viia,
nii et see on suurepärane kombinatsioon.
Kui tekivad sellised viiruslikud külmetushaigused. Mida veel soovitaksite mul enda lemmikuid on olnud raudrohi?
Mitte seda suures koguses, aga. Miks mitte, jah, kindlasti raudrohtu sobib ka praegu koguda
ka raudrohu puhul peab siis seda ka silmas pidama,
et teda ei tohiks naguniimoodi pikka aega järjest mitu päeva
mitu korda päevas tarvitada, sellepärast tema koostisainete
hulgas on küllaltki Küllokinoon vitamiin K üks,
mis vere hüübimist soodustab, nii et sellist ülemäärast
tarbimist tuleb vältida.
Väga veel. Mis mulle eile jäi silma? Looduses ringi vaadates on palderjan ja soovitus seda koguda.
Praegusel ajal tegelikult natuke kõlab vastuoluliselt,
aga seal on oma loogika olemas.
Nimelt palderjani on tegelikult sügisel on juurestikus kõige
suurem hulk toimeaineid, aga aga sügisel on häda selles,
et et noh, selle hea uudise juures on halb uudis ka,
et taim närbub ära ja, ja me lihtsalt ei leia teda loodust üles,
nii et kellel on huvi vajadust näiteks palderjan just endale
kodus tinktuuri teha, siis praegu on just väga hea aeg
valdades ära tunda. Seda korjata saame küll toimeainet, natuke vähem kui sügisel,
aga noh, nagu rahvasuu ütleb, et parem on pool muna,
kui tühi koor. Tõsi, ta on, aga öelge, kas on ka ravimtaimi mida näiteks
joon tee, sest maitseb, võtame näiteks angervaks tõesti väga
tee ja siis lähen päikese kätte ja siis juhtub midagi. Ja näiteks naistepuna on üks selline taim mille tarvitamisel
just seespidisel tarvitamisel tuleb siis päikese käes
viibimist vältida ümbert, siis on selline eraldi termin kohe
niisuguse põletiku kohta, aga aga on ka toimi,
mis mis nii-öelda välispidiselt mõjutavad.
Nad toimivad justkui nagu tänu oma uro Kumariinidele nad
toimivad justkui näiteks justkui, nagu nagu anti anti
päikesekaitse kreemi teleselles mõttes, et kui need kreemid
just takistavad uue kiirguse mõju meie nahale,
siis need ained seda just soodustavad ja,
ja näide, mida ilmselt kuulaja kõige paremini tunneb,
on need. Eks ole nad erilised, pikka kasvu,
puhtad, mis Novski Karukad nende puhul on,
see ärritav mõju on nii suur, et, et siin ei ole nagu üldse
lugu sellest, kas inimene on tuld, eks selles suhtes
või ei ole tutikat alati nagu nagu igal juhul seda põletikku tekitab. Nüüd samas mis aias kasvavad jällegi sarikaliste sugukonnast,
on siis lehest putk ja kikkaputk, et nendel on nüüd sellised
huvitavad voogu Mariinid, millel on omadus lenduda.
See tähendab siis seda, et kui inimene on tundlik siis
piisab isegi sellest, et ta ei katsu seda taim,
tal puudub nagu otsene selline puudutlus,
kontakt, vaid need puru, suru kummariinid,
siis koos eeterliku õliga lenduvad. Olen piltidelt näinud, kus inimene umbes meelt kauguselt
möödub taimest ja mõne aja pärast lööb tal see allergiline
reaktsioon välja.
Nii et need inimesed, kes on nüüd ühe sellise sarikaliste
suhtes tundlik peaksid siis teistesse sarikulistesse ka väga
ettevaatusega suhtuma, et võib juhtuda, et ilmneb selline
ristallergia või siis võtame, võtame ruudiliste hulgast on
vahetruud seal muide leedulaste rahvuslill. Ja siis see on ka niimoodi, et võib tekitada kontaktallergiat,
kui on selline loomupärane tundlikus inimesi. Tuleb mul meelde üks teine ilus lill või põõsas,
muuseas põõsas lõhnab imeliselt, aga kui päikese käes talle
ligi minna, siis saab ikka põletuse küll.
Õnneks ta meie kliimas ei sütti.
Kui oma kodu. Ja, ja see on, see on ka, muuseas põõsas on ka suurepärane
näide sellest vallast, aga muidugi ega siis,
kui selline ilming on tekkinud, siis, siis ühte teist saab
ette võtta, et see väga ei süveneks.
Loomulikult, esimene asi on see, et vältimine,
mis päikese käes olekut ja teine asi, kui ei ole võimalik
kuskile varju minna, siis kindlasti need kehaosad siis
katame riidega, et vähendada uue kiirguse mõju sinna
kahjustatud piirkondadele. Öelge, kui on mõju juba nagu tekkinud või on tekkinud
põletus mingi selline.
Kas aaloe, mida ka kodudes on, kas see aitaks,
kui peale määrida? Just nimelt tas tahtsime kõlast, lugesite mu mõtted üsna
lood nimetada, kujun tõesti aaloe olemas,
siis võiks murda selle mehe tüki, pigistada seda mahla sinna
peale või siis aaloe geel siis juba tööstusliku toob täna,
noh, need on sellised käepärasemad näited. Ain Raal aga tahaks küsida Velga kuivatamise kohta.
Päike kuivatab pesu imeliselt hästi pleegitabkaa ravimtaimed,
kui nad on ära korjatud õigel ajal.
Kui palju nemad ütleme sedasi taluvad päikesevalgust,
isegi kui nad on võib-olla kuskil jahedas teades pimedas kuivanud. Kui tegu on juurtega või selliste mahlaste marjadega viljadega,
siis need võib isegi päikese käes kuivatada,
välja arvatud siis jällegi see, kui nad eeterlikku õli sisaldavad,
ehk teisisõnu lõhnavad aga ürdid, õied, lehed,
need tuleks ikkagi hoida varjus ja seal on noh,
näiteks üks konkreetne ainete grupp antutsioonid mis annavad
siis teatud värvusi.
Näiteks meie, meie rahvuslillel rukkilillel on sellised
sinised õied tänatutsioonidele, näiteks aroonias on
Antotsiooni edasi mustikas ka siis need ained hakkavad
lagunema uue kiirguse mõjul, nii et kindlasti see kogumine
peaks vabandust. Kuivatamine peaks toimuma toimuma varjus
ja teine komponent, mis on ka hästi oluline,
on see seal liiguks.
Et niiske õhk siis kuivades asenduks kuiva õhuga. Õlid ja tingtuurid on ka, äkki jõuame seda pisut puudutada,
et kui inimesed teevad endal kodus õlisid
või siis tinktuure.
Olen lugenud kahte sorti soovitusi, ühed ütlevad,
et pange taimed, eks ole, purki valage siis sinna,
kas piiritus, viin või õli peale, mida tehakse
ja tõstke päikese kätte, et teised ütlevad,
et ei, kolmeks nädalaks pimedasse ja sooja. Ja see on võib-olla nagu kaks põhjust võiks päikesehoidmist,
soovitatakse.
Esimene põhjus sellest on ratsionaalne ja see on siis see,
et päikese käes ju temperatuur on mõnevõrra kõrgem
ja kõrgem temperatuur soodustab ekstraktsiooni siis taimest
nende ainete väljatulekut.
Kuid teine on ilmselt selline mitteratsionaalne seletus ja,
ja loodetakse, ma olen ka kuulnud seda päris palju,
et loodetakse siis seda, et kui nüüd see tõmmis päikese kätte,
et siis nagu tänu päikesele tuleb mingisugune selline
täiendav loodusenergia sinna juurde, nii et see on lihtsalt
selline uskumuse poolt, aga üldiselt jah,
ikkagi sooja kohta, aga väga varju ja pimedasse Välja arvatud siis marjad ja juured, mis mida võib kuivatada.
Päikesekuivatatud tomatid meelde, et seisavad küll kenasti.
Aga tore, ma väga tänan teid, Ain Raal nende nõuannete eest ja,
ja kes nüüd korjama läheb midagi siis oluline on vist
kõigepealt tunda ära, mis taime korjatakse
ja siis mida ta ka edasi teha ja, ja kui palju teda siis
teena tohib kasutada või, või on veel midagi,
mida peaks arvestama? Ja hästi-hästi, oluline on see, et korjame ikka seda Taima,
mida me kindlalt tunneme.
Siis ta käitub meil sõbrana, mitte vaenlasena. Aitäh ja kena päeva. Üks minu poole üleeile tuli teede äkki üks ei olnud mees vaip,
olime ainet mööda pikka sirget mõtliku pääl. Kaks meest mööda teed minu poole, üleeile tuli,
äkki ei olnud, mees, oli lained mööda pikka sirget mõtlikul häälel. Õhtu puiestee polnud arvestanud ka. Puiestee Macolnud häälemastanca kus pilvepiirilt meie peale
olla linna kuni paksus udu, loorist otsisime teineteist,
silmad, silmad lahti, olid siin ja polnud ka. Algusest peale. Kooris otsisime teineteist, silmad, silmad lahti olid,
sinna polnud ka. Ma polnud armastanud kaks mees minu poole,
et tuli. Üks mees oli pikka sirget võtlikvaatajater. Seal on ja kui paksus udu, otsisime selline teistmoodi
silmad lahti. Mu paremas minus, miks kaotasid aru, miks reviisitiiva nüüd
kohmakad jala seid poris? Küsiksin sinult, kas tasus vaeva, et valisid ma
ja jätsid taeva.
Küsiksin, oli see väärt, mis sind valdas kuid enam ei tea sa,
et olid karda. Te naeru, nii harva veel kajab, eks Räbitatiivad teid väga,
on vaja tunda end korrakski kellegi süles,
kes viib sind kõrgele kõrgele üles. Nüüd koge siit kõik, mis asi on ma, kuid hall peaks sealt,
aga see enam ei saanud.
Kui unustad korrakski, et sul on diiva, siis uuesti lendu ei tõuse,
ei saa ja kas tõesti on pime edasi lükata parem kui lennata
latvade kohal, kui varem.
Kas tõesti on parem kui himusi Doriad, kui hommikul
kastepiiskasid korjad, miks tahtsid Sanna,
mis hämar, mis kole. Mein hall diaid on vähe, neid varsti ei ole.
Miks tahtsid, satun, mis madal, mis väik?
Kui tõuks nüüd uuristab pimedaid käike? Genehaldjas sul end oli ilus mu ümber mu kohal,
Muparemas minus haldjate naeru.
Nii harva veel kajab.
Miks rebid tiivad? Selline ilus lugu siis haldjas pealkirjaga Jaan Tätte
ja Udupasun, tänaseks on saade läbi saanud
ja teiega olid siis noh, kuidas ma nüüd ütlen,
enda kohta olid veel takkapihta Kristo taiema minu nimi
ja silver Sagor oli abis, nii et kahe peale teiega kahe
peale siis teile selle tunni sisustasime
ja lisaks veel ka meie head külalised, kes täna olid siis
ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla,
kes rääkis sellest, tuletas meelde, kuidas hoida ravimeid
ning mismoodi neile mõjub päikesevalgus päikesekiirgus. Ja samamoodi, et kui olete võtnud mõnda ravimit,
siis lugege kindlasti, et kas sellega ikka võib päikese
kätte minna pikemaks ajaks ravimtaimedest,
nende korjamisest säilitamisest, sellele juhtis tähelepanu.
Saate siis teises pooles farmakrognoosi professor Ain Raal.
Ning mis sealt kõrva taha panna, on see,
et kui te midagi korjata, siis kindlasti õppige tundma,
saage aru, millega on tegu, kuidas te seda plaanite kasutada ja,
ja siis bot ravimtaimedele meeldib päike,
just selline ennelõunane aeg, siis on neid hea korjata. Aga vikerraadio saatepäev läheb edasi, õige,
varsti on järjejutt, siis on keskpäevased uudised põnevad kindlasti.
Ja seejärel uudis pluss täna toimetab seda Margitta otsmaa,
võin teile niipalju öelda, et juttu tuleb toya Türgi
teemadel aga saatesse peaks tulema margital ka
kliimateadlane Mati Sepp.
Sest eelmisel nädalal, kes mäletab uudistes,
siis oli juttu sellest, et oli läbi aegade kuumim. Ja kui see nüüd kõik jätkub, siis ega me ei tea,
mis millega see kõik võib lõppeda, milleks tuleb valmis olla.
Muidugi on ka neid inimesi, kes arvavad,
et et soojenemisest soojenemist ei ole, aga nad eksivad.
Vaat siis nii, sellised lood on täna ja soovin teile kena
päeva ning kuuleme juba homme kõike head.
