Kahjustavaid.
Mu esimene kaaslane tänases saates ongi balti
keskkonnafoorumi keskkonnaspetsialist Kai Klein kellega sel
teemal juttu ajan.
Tere hommikust, Kai.
Tere hommikust.
Ja saate teises pooles ühineb meiega meditsiinilise
biokeemia professor Mihkel Zilmer, kellega paneme aluse
söögi- ja joogiteemaliste jutuajamiste sarjale. Huvitaja tere, algab huvitaja saade.
Teflonpann on üks ütlemata mugav köögiriist,
ei jää tema külge ei see ega teine umbes nagu teflon
poliitiku külge ka ehkki see on vist natuke teine teema.
Aga peale teflon ümbritseb meid veel mitmesuguseid materjale,
mis sisaldavad samasse ainete klassi kuuluvaid ühendeid
niinimetatud Peeeff esse.
Ja ajapikku on hakanud selguma, et kasulike
ja mugavate omaduste kõrval on neil ainetel igavesel
kemikaalidele nagu neid, samuti nimetatakse ka mitmeid
kahjulikke toimeid nii tervistkahjustavaid kui ka keskkonda. Olen Priit õnnet helipuldist toetab Villem Rootalu.
Aga nüüd natuke muusikat ja siis alustame vestlusi. Kaad vastu. Et peaks romaani vastu?
Peaks ja julgelt käest värvest hoiab sõber su käest. Kas su juurde eespäevast päeva arusaam?
Valge mees, loodus, käi, algus, ränkraske. Ja kõrsikud olid need, kelle sammude saatel jõudsime siin
huvitaja stuudios kella 10 null kaheksani.
Kai Klein, balti keskkonnafoorumi keskkonnaspetsialist on mu
kõrval stuudios vestlemaks niinimetatud igavest
kemikaalidest Peeeff A essidest.
Aga kõigepealt tutvustuseks, mis asutus Balti
keskkonnafoorum on ja millega üldse tegeleb? Balti keskkonnafoorum on keskkonnaorganisatsioon
ja me tegeleme erinevate keskkonnateemadega juba 20 aastat
ja üks nendest teemadest, millega me tegeleme,
ongi kemikaalid ja kemikaalide kasutus siis igapäevatoodetes,
aga ka ettevõtetes ja kuidas nende kasutamist,
et vähendada ja kuidas olla inimesena teadlik,
kus me nendega kokku Puutuda ja need ongi meie tänase saate teemad,
laias laastus aga kitsendama neid teemasid natukene.
Kuigi jääme ikkagi päris laiaks, sellepärast et ma olen kuulnud,
et neid ühendeid perio, polüflooritud, algküü lühendeid,
kui päris pikalt välja öelda see, mida sa Peeeffaaess tähendab,
neid on ikkagi tuhandeid maailmas olemas. Ja neid tõesti, need kõlavad kemikaalide nimetused üsna
sageli kõlavad väga pikalt ja keeruliselt
ja selle tõttu ongi neile antud siis lühendid,
et oleks natukenegi lihtsam, aga neid jah,
neid Poluja per Flora Al lühendeid on ligi 5000 mis siis
kõik ühte nii-öelda orgaaniliste ainete gruppi laias laastus kuuluvad.
Miks me nendest nii palju räägime, ongi see,
et nad on hästi vastupidavad, hästi pikaajalised
ja selle toob neile siis süsinikfloor, side,
mis ei lagune. Ja Floor seal küljes kõlab ka juba tegelikult natuke kahtlustäratavalt,
et tegemist on ju suhteliselt ikkagi mürgise ainega. Noh, sammas hamba vastas on meil ka floor sees,
et mõttega ta nüüd päris nii ei ole, et eks seal on mitmed asjad,
mis siis nii-öelda seda koosmõju ja nende miks inimene üldse
erinevaid kemikaale kasutab, on tegelikult see,
et mingil hetkel on tekkinud soov mingisugust kindlat
omadust asjale saavutada.
Et seesama teflonpann ehk siis teflon ongi kaubamärk ühest
siis sellest per flora ühendist. Inimene tahtis seda, et toit ei hakkaks panni külge kinni,
et oleks mugavam teha ja siis leiti, et per floroühendit
selle omaduse tekitavad. Ja need ühendid avastati vähemalt defloni puhul siis juba
umbes möödunud sajandi keskpaiku.
Isegi varem natuke. Neid kasutatakse väga nii-öelda palju juba siis möödunud
sajandi 40.-test 50.-test alates ehk neil on olnud nii-öelda
kehvemas mõttes pikka aega aega meie keskkonnas koguneda. Ja tegelikult oli sel teemal vikerraadios esmaspäeva
hommikul ka teadusuudis põhines ühel hiljutisel uurimusel,
mille Ameerika teadlased tegid, kus nad said jälile
keemiatööstuse dokumentidele ja dokumentidest,
tuli välja, et erinevalt avalikkusest oli tööstus ise nende
ühendite kahjulikkusest päris hästi teadlik olnud juba
aastakümneid enne kui see teadlikkus hakkas tasapisi imbuma
ka ka avalikkuse ette. Ja sellest see praegune huvi seda teemat käsitleda siin
huvitaja saates tekkiski.
Aga tegelikult nüüd ma vaatan, et on ka,
on ka päris tugev liikumine Euroopas nende ainete keelustamiseks. Ja et on Euroopas, on siis nüüd just, et kas oli viis
või kuus riiki, kes on siis teinud Euroopa komisjonile
ettepaneku need ained mitte siis konkreetselt üksikut ainet,
vaid terves ainete grupp siis kõik nende kasutamine siis ära
keelata või väga siis limiteerida, sest võib-olla noh,
kemikaalide puhul on, et võib-olla on mõni koht,
kus ta on mingil põhjusel siiski asendamatu,
et võib-olla mingis meditsiini või kuskil mõnes valdkonnas
jääb aga pigem, et sest et kaks nendest ühenditest,
mis on perf, floro, oktaansulfoon, happe
ja perflor oktaanhape on tegelikult juba praegu keelustatud,
ehk neid ei tohi kasutada ja kui inimene läheb poodi panni ostma,
siis seal ongi peal märge PVA vaba ehk siis on juba kaks
konkreetset ainet on keelustatud. Aga noh, nagu oli, et neid on ju tegelikult 5000. Kas see tähendab, et neid niinimetatud defloneid on ka mitut tüüpi,
et ühed on juba keelatud ja, ja mõned on veel lubatud? No põhimõtteliselt jah, no ütleme, kui me räägime
konkreetselt sõnast teflon, siis teflon viitab väga ühele
konkreetsele nii-öelda ainele taga neid omadusi,
mis siis nii-öelda inimese mõistes sellele defloni laadse
omaduse annavad, siis neid on jah, need kõik need ühendid,
mis sinna perfloro nii-öelda gruppi kuuluvad,
nendel on need omadused, ehk seal on see,
et kui ma võtan selle ühe konkreetse aine välja,
aga ma asendan selle samasse gruppi kuuluva teise ainega,
siis võib-olla tal on natuke väiksemad kahjulikud omadused,
kahjulikud omadused ikkagi jäävad alles. Kus neid aineid veel kasutatakse peale pannide pann,
nii-öelda selline ikooniline koht. Ja pann selline ikooniline kohta, aga neid kasutatakse
tegelikult väga palju erinevates tarbekaupades,
kõik noh, ma ei saa öelda, et kõikides nüüd juust kasutatakse,
aga kui on rasva-õli- ja veekindlus mingisugusele asjale olemas,
siis võiks kahtlustada, et seal midagi võib sees olla.
Ja hästi suur valdkond, kus neid kasutatakse,
on ka tuletõrje vahtudes. No siis, kui tulekahju on, siis võib-olla ei ole see nii prioriteetne. Aga seal on ka nii-öelda on alternatiiv,
et see ei ole nagu ainus võimalused.
Et aga jah, et on leitud just piirkondades,
kus on sõjaväe ja siis armee, kus ja lennujaamade läheduses,
kus kasutatakse siis selleks neid ühendeid,
et vältida tulekahjude tekkimist, et seal piirkonnas on neid
pinnases rohkem. Ja vist ka toidupakendites leidub neid ühendeid. Ja ka toidupakendites ja mitte ainult pakend,
vaid ka näiteks küpsetuspaber võib neid sisaldada samuti
siis ühekordsed topsikud, mis on seest vooderdatud siukse
kilelaadse pinnaga, et need võivad samuti sisaldada.
Õnneks nüüd küll ühekordsete topside asjade kasutamine
järjest väheneb, ehk siis on lootust ka see,
et seal ja üks koht, kus neid oli väga pikalt päris palju,
oli ka näiteks mikrolaine popcorn. Et nendes nendes pakendites Ja et kõikidest pakenditest, kus sees on selline kylejas kiht,
et seal võib-olla tasuks vaadata või eriti,
kui on tegemist sellise rasvase toiduga,
mis, Jah, et tasuks mõelda, et kas mindagi muud,
mida saab kasutada alternatiivina, et seal noh,
ma ei saa öelda, et seal igal juhul kindlasti neid aineid
sees on, sest et seda ilma mingisuguse keemilise testita
tõestada nii-öelda vaadates peale me ei saa. Aga kas mingisugune kohustus on märgendada
või ei ole? Ei, ei ole ja tootjad ainuke, mida siis märgistatakse,
ongi see, et need kaks konkreetset ühendit,
mis on siis keelustatud, et nende kohta siis pannakse peale viidet,
neid konkreetseid ühendati, ei sisalda. Maha ja kosmeetikavahendites ma ka olen tähele pannud. Jaa, kosmeetikas ma just täna hommikul veel ka uurisin,
et mis siis kosmeetikavaldkond on ju väga lai,
millistes kosmeetikatoodetes siis eelkõige
ja kõige rohkem tuli sealt välja siis just
dekoratiivkosmeetika silmavärvid, aga ka kõik nii-öelda
sellised asjad, millel on kirjas, et nad on kauapüsivad
ja veekindlad. Ja just see, kaua püsivus ja veekindlus ongi siis see omadus,
mille pärast neid ka näiteks silmavärvi pannakse. No just ehk see on see omadus, mida inimene siis soovib
nendelt toodetelt saada, et nad oleksid kaua püsivad.
Paraku siis negatiivne pool on see, et nad ei ole mitte
inimese peale kauapüsivad, vaid ka meid ümbritsevas keskkonnas. Hea, aga mida nad siis teevad inimeses, kui nad,
kui nad meile satuvad sisse? Kui nad meile sisse satuvad, siis nemad hakkavad nii-öelda
rikkuma meie normaalset organismi talitlust,
et nad rikuvad või tõstavad siis näiteks kolesteroolisisaldust.
Meie immuunsüsteem võib nõrgendada ja näiteks selliselt,
et kui me siis lähme vaktsineerima, siis pärast seda meie
vastupanuvõimelisi seda vaktsiini vastu võtta võib siis väheneda.
Ja palju tõsisemad tagajärjed on siis erinevad vähivormid,
mida nad siis soodustavad ja kaasa toovad. Nii et ikkagi päris päris tõsine oht on muidugi see oleneb
ka kõik sellest, sellest ohuprotsendist,
et kui tõenäoline see, see oht on? Jah, seda küll, kuid kõik viimase aja erinevad uuringud,
kus on siis tehtud biomonitooringut, et inimeste verd
testida ja otsida neid ühendeid kõikides on neid alati
leitud juba aastal 2007 Ameerika Ühendriikides oli,
et 98 protsenti proovidest sisaldas Neid perfeuro ühendeid.
Meie ise tegi 2014. aastal k 20 vabatahtliku verest ka
kõikidel leiti ja kõige viimane uuring on nüüd siis
teismeliste verest kus oli siis pea 10 aasta jooksul 2000
teismelist ja uuriti siis nendel neil oli ka kõigil
sisaldasid see on selles mõttes, ma ei saa öelda,
et nüüd kas on alla normi või üle normisisaldus,
see on ühend, mida, mis ei ole inimese organismile
tegelikult ju omane ja teda ei tohiks üldse olla. Ja see teismelist uuring oli vist see, mis oli
üleeuroopaline Ja ta oli erinevates Euroopa riikides, et oli Põhjamaades Hispaaniat.
Seal oli jah, erinevaid, et saada niisugune hea pilt. Aitäh, kas riikidevahelisi erinevusi ka on silma paistnud
nendesse tasemetest? Oli Põhjamaades oli sisaldus suurem kui lõunamaades,
aga kuna ma seda uuringut ei ole niimoodi süvitsi lugenud,
et siis ma ei julge öelda, et nüüd, mis,
mis põhjus seal on? Ahah, kas inimese veres ka ei ole siis mingisugust normtaset kehtestatud? Kui me nüüd minu meelest on Euroopa toiduagentuuril,
on mingisugune niukene piirnorm justkui,
aga ma päris täpselt ei saanud nüüd aru,
et kui kriitiline või selline see on, et igal juhul ei ole
see selline, et kui ma lähen perearsti juurde
ja perearst ütleb mulle, et mul kolesterooli tase on,
Teil on üle normi või teil on alla normi,
siis nendel erinevatel kemikaalidele selliseid norme ei ole. Ja teine on see, et ma ei saa ka minna perearsti juurde
ja öeldi, et palun tehke mu verest nüüd nende perfloro
ühendite testi, et see ei ole selline nii-öelda tavapärane.
Ja seda haigekassa ei rahasta. Ahah, aga no seda võib-olla on ka uuritud ikkagi,
et kui palju siis satub neid ühendeid näiteks sellelt samalt
kurikuulsalt pannilt toidu sisse ja toidust siis inimesse,
et siin on ka mitu etappi. Ja eks neid uuringuid on tehtud, et kui suur on siis kuidas öeldakse,
niisugune ülekandenorm?
Ma ei oska selle kohta nüüd öelda täpselt seda numbrit
ja loomulikult siin on see, et kui kahjustatud
või kahjustamata see pind on.
Et kui meil on teflonpann, millel on siis kriimustused
või protsessis, tuleks igal juhul kohe välja vahetada,
sest et see oluliselt suureneda siis nende ainete ülekannet. Ja sest, et kuumus nii või teisiti keemilisi reaktsioone ju kiirendab.
Ja siis teflonpannide puhul on siis see,
et või noh, üldse ütleme panni puhul, et ei tohiks tühjalt kuumutada.
Et siis seega soodustab nende ainete liikuma hakkamist. Milliseid võtteid veel on neid ühendeid vältida?
Teflonpann muidugi välja vahetada, esimesel võimalusel. Jah, aga noh, eks, ega see ei ole lihtne,
sa lähed poodi ja seal on palju erinevaid panna,
kõik on nii-öelda erineva kattega, et aga eks tasapisi neid
on võimalik, nende ühendite vältimine on väga keeruline,
sest et lisaks ju enne oli ka, et on vetthülgav uvus,
rasva hülgavus, et see ei ole ju ainult panni teema,
et ka riided, mis on vett hülgavad, võivad neid ühendeid sisaldada.
Kõige lihtsam on jälgida vähemasti mingilgi määral seda märgistust,
et kui tootja ikkagi on sinna peale pannud vähemasti kasvõi
selle kahe ühendi puudumise, siis see on juba ka kui. Aga see on märk, et võib-olla mõni kolmas Jah, et ma ei saa öelda, et seal kolmandat ühendit ei ole,
et aga kosmeetika puhul kasutada ökomärgisega
ja looduslikku kosmeetikat, et siis seal neid ühendeid.
Ma ei tohiks küll olla. Ja need ühendid satuvad muidugi ka looduskeskkonda nagu ikka,
kõik ühendeid, mida inimesed toodavad, satuvad lõpuks
loodusesse ka mida nad looduses teevad, eks nad lähevad
samamoodi siis ka loomade sisse ja, ja kahjustavad loomade tervist. Ja täpselt, et kuna nad on väga püsivad,
siis nad võivad liikuda väga pikkade vahemaade taha,
et kunagi, kui samamoodi nagu oliteedeedee meil mida võis
leida liustikest seal, kus ei olnud mingit tööstust,
siis samamoodi leidub neid per floroühendeid juba sellistes kohtades,
kus tegelikult nagu inimtegevust otseselt,
et väga ei ole.
Samamoodi kui inimese viljakust, vähki põhjustavad nad ka
loomadel looduskeskkonnas ja eks kõikidel nii-öelda
bioakumuleeruvatel ühenditel on omadus liikuda toiduahelas
siis altpoolt ülespoole. Ehk siis, kui ta satub kalasse, inimene sööb selle kala,
siis on ka inimene, saab sealtkaudu neid ühendeid. Nii et jälle üks põhjust selliseid suuremakasvulisi kalasid vältida.
Lisaks elavhõbedale. Müüa ma selle koha peal, jään nüüd vastuse võlgu,
et ma ei oska täpselt öelda, kas seal suurusega nii täpselt
midagi seostan nende ainete puhul. Aga on uuritud, et kuidas nad Peehaaessis keskkonnas levivad
ja ja tahaks teada, võib-olla, kuidas ka näiteks Eesti Eesti
keskkond nendega saastatud või nendest puhas on. No eks nad liiguvad v õhuga erinevatesse kohtadesse,
siin on hiljuti, on just siis oli prantsuse ajakiri mood,
kus oli siis üle 100 ajakirjaniku, kes siis kaardistasid üle
Euroopa erinevaid siis nende perfloro ühendid,
et leiukohti ja eile õhtul vaatasin just seda kaart
ja see oli päris huvitav, et seal on erinevad siis kas
nii-öelda tootmispunktid kasutamispunktid,
et mis siis Eesti kohta seal on? Eesti kohta ei olnud ühtegi siukest kindlat punkti,
et kus neid võiks leiduda, olid küll nii-öelda arvatavad punktid,
mis olid siis peamiselt erinevad prügilad,
jäätmekäitluspunktid sest paraku prügilasse need ühendid ju
jõuavad läbi meie olmejäätmete. Aga tuleks tagasi korraks veel nende ainete Peehaaesside
siis Pikema nime ütlen ka välja, siin saate keskel ka,
et Beria polüflooritud Al küül ühendeid ehk igavesed
kemikaalid nende tootmise juurde.
Et kaks sellist suuremat firmat on, kes selles viimases
uuringus nii-öelda teadlastele hambu jäid
ja ja nemad on, siis tuleb välja, et on teinud oma uurimusi.
Aga, aga nende tulemusi osanud siis avalikkuse eest varjata,
nii et ka sellised poliitilised regulatsioonid on,
on, on jäänud nõrgaks, pikaks ajaks. Paljude kemikaalide puhul on niimoodi, et tööstus jookseb
ees ja seadusandlus jookseb järgi, et jaa,
paljudega muude asjade puhul inimene avastab selle
positiivse asja, siis läheb natuke aega mööda,
tuleb välja see negatiivne pool sealt.
Aga no eks me samm-sammult liigume sinnapoole,
et nüüd loodetavasti siis Euroopa liidu või nende viie riigi
algatus jõuab siis ka selleni, et need ühendid siis ka
reaalselt keelustatakse, neid enam kasutada ei tohi. Aga noh, teadusuuringutega paraku on ju see,
et neid võib nii ja naapidi kohati tõlgendada,
aga üldiselt ikkagi Nende ühendite puhul nende kahjulikud
omadused on ikkagi väga selgelt tõestatud,
et siin ei ole nagu mitte midagi vaielda. Kas neid siiski toodetakse minu teada edasi? No niikaua kui neid ju keelustatud ei ole,
siis paraku küll küll aga on ettevõtteid järjest need,
kes ütlevad, et nemad otsivad siis asendusi
ja nemad tahavad oma toodetest need välja võtta,
et see on ka täiesti olemas, et nii-öelda tööstuse omapoolne
initsiatiiv Kas teil, Kai Klein, endal on juba teflonpann öelda
minevikuks saanud ära visatud köögitarvete seast? Jah, ja ei, et mul on küll mitte nakkuva pinnaga pann,
et aga ma jälgin väga täpselt seda vähemasti,
et neid paariühendeid seal sees ei ole, et kui ma ise ikkagi
suudan kasutada ka mingit nii-öelda vähem mugavat panni,
siis paraku lapsed, kes hakkavad süüa tegema,
siis nendel alustamiseks, et mitte seda mõnu ära võtta. Kas on mõni alateema, mida ma ei ole osanud küsida,
aga mida oleks veel võib-olla huvitav meie kuulajatel teada? Ega ei olegi selles mõttes sellist.
Kõige lihtsam on ikka üleüldse võimalikult vähe tarbida,
et vaadata üle, mis on olemas, kasutada neid asju
võimalikult pikalt, kui nad on ohutud.
Et ega me nende perfloro ühenditega kahjuks nii-öelda
silmnähtavalt midagi ette võtta ei saa. Ja kellel on huvi ennast kaitsta, siis parem natuke rohkem
kaitsta kui natuke liiga vähe.
Ja seda kindlasti.
Niisugused lood on siis meil niinimetatud igavest kemikaalide,
Peeeff Aaessidega ja nende levikuga ja loodetavasti siis
peagi ka need ühendid keelatakse, keelustatakse vähemalt
Euroopas ja ja leitakse neile ka asendusi,
mis meie eluga väga ebamugavaks juures ei tee. Tehase panni puhastamine ka ju, kuigi kuigi meeliülendav
tegevus alati ei ole.
Aga Kai Klein, balti keskkonnafoorumi keskkonnaspetsialist
oli mu vestluskaaslane siin saates aitäh,
aitäh. Mis saama hakkab eid? 11 nii kiiresti jaganud ka ainus eksju hargnes põimus
ühtäkki nii võimus. Regreesia põimus ühtäkki nii peale jäi. Kell huvitaja stuudios on saanud nüüd 10
ja 32 minutit ja püüame nüüd ühendust saada Tartuga,
et kutsuda saatesse Mihkel Zilmer. Taia kuulate huvitaja saadet ja nüüd on mul hea meel
ülehelisilla olla ühenduses Tartuga ja tuua huvitaja
saatesse uus osaline kelleks on Tartu Ülikooli
meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel
Zilmer muuhulgas ka tuntud toitumisspetsialist
ja ka teaduse elutöö preemia tänavune laureaat.
Tere Mihkel. Tere vot otsustus oli vägev.
Selles mõttes läheme siis edasi. No kavatseme rääkida söömisest ja joomisest lähemalt
ja ütleme välja ka väikese saladuse, et mitte ainult tänases
saates tänases saates teeme väikese sissejuhatuse teemasse,
aga, aga ma loodan väga, et professor Zilmer on nõus rääkima
ja tegelikult ma selle nõusoleku olen ka ka juba saanud
rääkima sellest teemast ka mõnedes edasistes huvitaja saadetes.
No esialgu on plaan selline, et võib-olla kord kuus teeme
siis söömise ja joomise teemal. Mihkel Silmeriga huvitaja saates juttu.
Ja tõepoolest, teema on aktuaalne iga päev,
inimesed söövad ja joovad aga ka seda infot selle kohta,
et kuidas on ikkagi kõige õigem süüa, mida,
millal ja mis on kõige tervislikum.
Sellest ka kubiseb ikkagi terve eeter ja,
ja internet ja kirjasõna ja ja ka naabrilt võib üht-teist
ikka aeg-ajalt kuulda. Võib-olla oleks sellesse virvarri vaja, aga rohkem sellist
selget teadlase sõna teaduspõhiselt põhjendatud mõtteavaldusi,
et see oleks nagu selle asja minupoolne mõte.
Aga professor Zilmer, mis võiks, me räägime nüüd sina,
eks ole, selline omavaheline kokkulepe?
Mis võiks sinu arvates olla kogu selle asja mõte nii-öelda
üldülevaatlikult pikemas plaanis meie selle huvitaja rubriigikese? Jah tere ja tore veel kord, ma väga seletan,
mis asja. Vaat mul oli väga hea meel, Priit,
me räägime tõesti sina ja hakkamegi sina rääkima ja,
ja, ja sa võid ka Mihkel vahepeal öelda,
mitte koga.
Professor Mihkel Zilmer, aga tõepoolest ma olen alati öelnud,
et professorite üks selline missioon on ka seletada asjadest
rahvale lihtsalt. Ja eeldusel, et see professor ka seda asja tõesti väga hästi tunneb,
see nüüd ei ole kiidujutt.
Sellepärast et kuna ma olen ainevahetuse progressoriale
nende teemadega süvitsi tuttav, siis mul on alati hea meel,
kui natuke seda informatsiooniga rahvasse levitada.
Tegime seda Kuku raadios Madis Ligiga, aga vikerraadio mulle
meeldib ka väga ja kindlasti ei ole see kõik nii-öelda
samane stiil ja samane info. Mulle. Pikemas perspektiivis on asi selles nii,
nagu sa kenasti ütlesid.
Vaat seda kõikvõimalikku igasugust informatsiooni tuleb iga päev,
eks ole, üks päev on laos lause, et kohvi on kahjulik,
siis on kohvi kasulik, siis läheb pool kuud mööda jälle kahjulik.
Meie räägime asjadest tegelikult nii, nagu nad on,
ja nota bene inimorganismi seisukohalt, sest maailmas on
palju sellist informatsiooni, mis on ka söömise alal
katseloomadega tehtud. See ei ole üldse kasutu info, aga see ei ole ka alati otse
üle kantav inimestele.
No ma toon ühe väga lõbusa näite, et uuriti rottide peale,
leiti, et rottidel on kõige kõrgem kolesterooli sünteesitase
südaööl südaööl ja pärast seda sellest järelduse,
et oi-oi, et inimestele peaks kolesterooli sünteesi
langetavad ravimeid andma vahetult enne südaööd unustada
ainult üks pisiasi ära, et see on ka rottidel toitumisperiood. Siis olemegi süntees, kõrge see muidugi oli tore informatsioon.
Ma tõin selle näite selleks, et selline info ei ole kunagi
ka täiesti vale, selgub tõesti, et kui on teatud
südameravimi mõõtensiin, statiine, poolestusaeg väga lühike,
siis ka inimesel on tõesti südaöösel ja pärast seda mõni
tund on kolesterooli süntees kõrgem ja siis seda tüüpi
ravimid on tõesti õhtul mõttekas manustada sellest kui anud hommikul,
siis on ta õhtuks lihtsalt läinud. Ja ma loodan tegelikult, et me võtame ka kolesterooli teema
ükskord päris oma oma jutamise põhipunktiks. Jaa, täiesti kindlasti ja see on ka teema,
kus me ikkagi anname teatud praktilisi nõuandeid,
mis, mis tasub kõrva taha panna, aga pikas perspektiivis ma
mõtlen seda, et vaat, kui me nüüd plokke käsitleme,
need jäävad ju kusagile üles, ripuvad üleval,
siis on inimestel alati alati võimalik kuulata,
kuidas asjad tegelikult on, sest me räägime nii kolesteroolist,
räägime piimast, räägime lihast, räägime paljudest muudest
asjadest ja kindlasti räägime ka sellest tohutuma jalajäljest. Nii et me käsitleme asju nii, nagu sa kenasti ütlesid,
sisuliselt teaduspõhiselt ja räägime asjadest nii,
nagu nad on.
Ma olen alati öelnud, ma olen seda alati nii teinud,
vanaema ütles mulle, räägi nii, nagu on.
Mind ei ole kunagi huvitanud, kas see kellelegi meeldib
või mitte, sest minu ülesanne on selgitada,
kuidas inimeses asjad toimivad. Aga ütle, Mihkel, kuidas on see virr-varr,
mis, mis praegu meid, meid ümbritseb segadus kergelt,
nagu sa ka mainisid selle kohvi näite puhul.
Kuidas on see inimestele mõjunud, kuidas seal see inimeste
tervisele mõjunud on, siin on siin sellel ka mingisuguseid
tagajärgi olnud. No nagu sa prii tassi, tead, ma olen ka protsessi rajak,
algab, see protsess käib edasi, ma ütleks selle kohta õnneks
koega asi niimoodi olnud, et niipea, kui jõuab mingi
negatiivne informatsioon kusagil üles riputatud
või keegi jälle öeldakse uurijad tegid seda
ja toda siis õnneks kovi sureb õige Varstuge positiivne need,
kes, nagu need informatsioone väga ei nendest lugu ei pea,
sellele probleeme ei tekita, aga mingiks ajaks ta ikka tekitab. No vahepeal oli selline, et kui juua kohvi väga usinasti
ja palju siis peaaegu, et vaata, Alzheimerit ei tule.
Jah, ei ole õige, aga küll me kohvi puhul sellest räägi küll
ma ütleks veelkord, et mul on ülimalt hea meel,
et, et vikerraadio, mis on ju riigiraadio,
on täiesti kena, kui ka riigiraadios üks väike blokovitas on
galati söömise kohta.
Noh, püüame inimestele selgitada. Ja ma väga usun, et nii paljudki, kes kuulavad,
saavad nii paljudki asjad selgemaks.
Ja veel kord kordan, see on ainevahetusepõhine,
see on teaduspõhine, see ole kallutatud paremale
ega vasakule, vaid asjadest räägitakse nii nagu on
ja me räägime seal hästi lihtsalt. Seda me püüame, jah, aga, et asi ei jääks väga üldülevaatlikuks,
ma tahaks küsida ka midagi konkreetsemat ka tänases esimese
nii-öelda sissejuhatavas saatelõigus.
Peagi jõuab kätte aasta kõige lühem aeg jaanipäev
ja praegu ongi juba päevad pikad ööd hästi lühikesed.
Kas selline aastaaegade vaheldumine ka mõjutab
toitumissoovitusi ja kui mõjutab, siis mida näiteks
juunikuuks juunikuus? Söömise joomise puhul tasuks tähele panna erinevalt näiteks
võib-olla jõuluajast. No enne vahetust ta ei mõjuta, sellepärast noh,
ütleme jah, on valgem periood ja teatud asju noh,
teatud asju toodetakse teatud rütmis, ma ei taha minna keeruliselt,
melatoniin on üks näide, aga, aga vastus küsimusele on selline.
Tõepoolest selline suvine aeg, juunikuu võiks olla
võimalikult kerge söömine.
Kui soovite otsest vastust sellele, kui tahate mõnikord liha grillida,
noh ütleme juunikuus neli-viis korda, mitte järjest siis
probleeme ei ole, aga ikkagi rohkem värsket puu
ja juurvilja, sest vaadake, teil on nüüd kodumaised,
hakkavad kõik tulema ja kõikide riikide toitumisjuhistes on
alati üks lause. Kõigepealt eelistage kodumaist puu- ja juurvilja,
nii et juuni on see periood, kus seda kenasti süüa saab,
ka kodumaist.
Samas ma ütlen, et juunis ei tasu ära unustada,
et kanamuna on kõrgväärtuslik.
Ei tasu ära unustada ka tükike väga head liha nädalas saada
on ka tip-top.
Nüüd kui minna kiiresti sinna sinu küsimusele jõulude ajal,
siis kui on nagu pimedam ja külmem periood,
siis peaks ka toit, ütleme lihtsas eesti keeles. Ma olen Lõuna-Eesti talupoeg, toit ka rammusam kindlasti olemas,
sest meil on teatud resurssi energia Rus resurssi rohkem
vaja selleks meile lihtsustatud vastus, küll ma ütleks veel
ühe asja, head sõbrad, jätke meelde.
Kui teil mis tahes kuul, olgu see juuni,
juuli, august, september või Yana nii edasi,
üks päev te sööte midagi, naatori, tahtmine.
Teen endale suure portsu toitu, seda, mida söön sel päeval kõvasti. Siis jätke meelde üks või kaks päeva midagi palju süües,
kõht on lihtsalt punnis tee oma ainevahetust,
selle ainevahetusele probleeme ei tekita,
nii et ei tasu karta, et kui joonist satute,
pulmalauda, siis tagasi hoidma.
Organism on niivõrd võimas, et kaks-kolm päeva nii-öelda
valesti tehtud.
No ütleme, osaliselt valesti ei jäta mitte mingisugust jälge
juhul pange tähele, kui te ülejäänud olete enam-vähem normaalne,
söö. Ahaa no selline on siis tänane söömise nõuanne Mihkelt
Silverilt ja loodetavasti tuleb neid nõuandeid siis nüüd
huvitaja saates iga kuu vähemalt üks, aga,
aga võib-olla ka ka mitu ühel ja samal teemal küll. Ja kindlasti ma ütlengi, et me jõuame ju järgmistes saadetes
konkreetsemate asjadeni, eks ole.
Nii et küll tuleb neid konkreetset informatsiooni veel rohkem.
Aga veel kord, ma kordan, inimese ainevahetus on pikas
evolutsioonis niivõrd võimsaks treitud, et üks-kaks päeva mingisugust,
noh, ütleme kas söömatust või, või siis uhkesti söömist
ainevahetust mõttes, kui teil ei ole muidugi tõsist
terviseprobleemi mitte mingisugust kahju teile ei tee,
nii et laske rõõmsadiaanid tulla. Nii et jõuame ka järgmise jutuajamise ära oodata ilmet,
peaksime kartma, et oleme vahepeal väga valesti oma oma
söömisega läinud.
Aitäh, Mihkel Zilmer. Saare. Temast. See oli vana hea fiks ja nüüd vaatame üle ka saate uudis
pluss teemad.
Tartu stuudios on saate toimetaja Lauri Varik,
mis jutuks tuleb. Tervist head kuulajad tänases saates kaunil suvepäeval
siiski tõsised teemad.
Me räägime saate alguses alkoholi tarvitamise kasvust Eestis
ja tegelikult ka siin narkosurmade arv on kasvanud
ja kes on poes käinud, on näinud, et viinapudeli hind väga
palju tõusnud ei ole, võrreldes teiste toodetega,
ehk siis ka alkoholi kättesaadavus, tegelikult on iga
aastaga siin muudkui kasvanud. Aga otsustasin sel teemal võtta kõne hoopis sõltuvusnõustaja
Kaja Heinsalule, et küsida, mis ajab siis inimesi jooma
ja kohe rohkem.
Ja mis siis aitaks olukorda muuta, millised on need tema
tähelepanekud nende tavapäraste soovituste kõrval,
et alkohol võiks kallim olla ja vähem või kuidagi raskemini
ka kättesaadav, niisiis selle eest saate alguses.
Ja teine teema avatunnis puudutab olukorda piimandusturul
siin kaks päeva tagasi. Tuntud mõjukas väljaanne Financial Times kirjutas,
kuidas või, hind on Saksamaal hakanud langema
ja see võib anda märku sellest, et võib-olla ka laiemalt
toiduainete hinnad Euroopas hakkavad langema.
Samas näiteks Prantsusmaal või Hispaanias ei ole
või ka ja ka muude piimatoodete hinnad langenud,
pigem tõusnud, aga Eestis ka siin viimase kuu jooksul on
või paari kuu jooksul on siin just või, ja juustu hind langenud,
nii et mis ja miks toimub, helistan ühe suurema tootja
Nordic Milki tegevjuhile, Ülo Kivine ja teises saatetunnis
tuleb meile stuudiosse loodusteadlane Lennart lennuk,
kellega arutame loomulikult praegu kogu siin maailma
või vähemalt läänepoolse osa kõige erutavamad teemat
ehk seda hirmsat Tammy katastroofi Ukrainas,
kuigi ma olen lugenud, et tegemist ei ole vaat ka tammi,
vaid hoopis paisuga, nii et see on omaette huvitav küsimus. Aga mis siis, millised tagajärjed on see kahodka,
tammi, paisu purunemine loodusele ja keskkonnale,
Ukrainas ja ka kaugemal võib põhjustada Lennart lennuk,
ehk oskab meile sellel teemale vastata ja siis räägime veel
ka Eesti puidukeemia edusammudest.
Eile siis pandi Imaveres puidukeemiatehase fibenol
territooriumil maha esimesed lõigud asfaltsegu,
kus on siis kasutatud mitte bituumenit, mida tavapäraselt
ikka tehakse, vaid hoopis Puidust saadavat liigniini,
ehk siis sellist liimijat massi, mida sobib siis kaupis
asfaldis ehk siis teedeehituses kasutada. Ja fiben oli siis selle puidukeemiatehase arendusjuht.
ITK räägib meile lähemalt, kuidas on see võimalik
ja milline see kvaliteet on ja millised on üldse
tulevikuvõimalused ja väljavaated puidukeemias,
kus need perspektiivid on igatahes vägagi suured.
Nii et need teemad siis tänases uudis plussis. Aitäh Lauri, niisugused teemad siis pärast keskpäevaseid uudiseid,
vikerraadios. Tänaseks otsad kokku.
Kai Klein rääkis meile igavest kemikaalidest
ja Mihkelt Silmeriga.
Pidasime söögi Jutada plaani.
Mina olen Priit Ennet.
Helirida ajas Villem Rootalu ilusat hiliskevadist varasuvist,
päikeselist, päeva ja kohtumisteni järgmistes saadetes. Alusta suve muusikaliselt särisema ja hubase kontserdiga
pärimust tuua Leidki hinnatud kitarrist Andri maaker tulevad
Eesti saartele ja rannikualadele.
Põnevad pärimuslood kõlavad seitsmendast 10. juunini Haapsalus,
Vormsil, Hiiumaal ja Saaremaal.
Vaata lisafolk poee. Mis pidu, see on, see silma tantsuta.
Nii nõuab viisakuse seadus, tantsuõpetaja,
vanalinna hariduskolleegiumi teatrikooli 25. lennu
lõpulavastus etendused alates kaheksandast juunist.
Vaata, tead trump, et küll on siin jalgadele tööd.
