Et. Tere, head kuulajad tänases saates räägime vähetuntud
puuvilja- ja marjakultuuridest nagu näiteks sinine kuslapuu,
palehine toompihlakas, karusmari, harilik lodjapuu,
must leeder, jaapani ebaküdoonia.
Nimelt Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses
uuriti seitsme aasta vältel just neid puid
ja põõsaid, nende sorte, kasvatamist, vastupidavust,
eesti kliimale, kuni istanduste rajamiseni välja. Nende viljade kasulikkust ning saatesse tulevad uuringu
tulemustest lähemalt rääkima maaülikooli teadurid Liina Arus,
kes tegeles just kasvatamise alaste uuringutega
ja Reelika Rätsep, kelle valdkonnaks oli skulptuuride
biokeemiliste väärtuste uuring ehk siis,
et kui palju nad sisaldasid kasulikke aineid
ja võib-olla on nende seas uued populaarsed imetaimed,
mis siis aitavad peaaegu kõige vastuprojekti tulemustest,
muuseas on ilmunud ka raamatud väikesed sellised need tunneb
selle ära selle järgi ära, et nad algavadki nimega väike
kuus Laporamat, väike toompihlaka, raamat,
väike karusmarjaraamat ja nii edasi. Vot sellised lood on täna ja head kuulajad,
on oodatud ka teie küsimused ja mõtted, avame saate jooksul
ka telefoninumbriga 611 40 40.
Iseenesest päris põnev on teada, kui palju meil veel aedades
näiteks kasvatatakse karusmarja või lodjapuud võimust leeder.
Kuigi mul on tunnetega must leedri, pruugi igal pool kasvada,
aga mine sa võta kinni.
Vaat, niisiis sellised jutud on täna helipuldis oma läbiks,
Silversagur, mina olen Krista taime, soovin teile head kuulamist. Kajab. Palja väiksed väiksed. Rannal. Raske. Ja Tartu stuudios on meil koha sisse võtnud Eesti
maaülikooli teadlased.
Liina Arus, tere.
Tere ja Reelika hämaria huvilistele.
Reelika Rätsep, tere.
Tere ka minu poolt.
Nii, nüüd on side loodud ja on mul teada,
et inimesed on täiesti olemas. Teate, räägime täna nendest vähe levinud puuvilja-
ja marjakultuuridest nagu kuslapuu, toompihlakas,
karusmari lodjapuu, must leeder, ebaküdoonia,
jaapani oma.
Öelge palun, miks te hakkasite neid seitse aastat tagasi uurima,
miks just selline valik, kas need olid uued
või hästi unustatud vanad puuvilja- ja marjakultuurid. Tegelikult võiks öelda, et need olid nii uued,
kuid mõned ka hästi unustatud vanad ja miks me just sellise
valiku tegime, et seitse aastat tagasi tundus,
et kasvatajaid või kas see huvitada oli juba selliseid huvilisi,
kes tahtsid rajada kuslapuuistandiku või ebaküdoonia
või aroonia tikrid, aga võib-olla oli puudu nendest teadmistest,
et millised on need kõige paremad sordid,
sest exuse sortide valik ka ju kogu aeg täieneb. Kogu aeg tuleb uuemaid sorte peale.
Et millised oleksid need kõige paremad sordid,
kõige vastupidavamad sordid, võib-olla kõigest saagikamat
sordid ja loomulikult, et kuidas on nendes sortides nende
erinevate biokeemiliste ainete sisaldus,
sest eks need ka sordid omavahel erinevad.
Ütides on rohkem aineid, see Eestis on vähem aineid sees.
Ja seetõttu siis jah, sellised kultuurid,
et võib-olla seda tikrid ja arooniat ja Kuslap puutvat see
teadmus selle nende kultuuride kohta oli kõige suurem. Ja minu enda selline väga suur huvi oli musta leedri vastu,
seetõttu lisasime ka musta leedri sellesse uuringusse
ja projekti siis koordinaator või läbiviija,
seedri puukool on väga väga selliste vähelevinud kultuuride
fänn ja tema soovis kindlasti lisada lodjapuud sinna,
siis loomulikult on olemas veel mitmesuguseid huvitavaid
ja vähelevinud kultuure, mida teatakse vähe.
Et, et noh, näiteks kas või kuldsõstar või kirss-kontpuu
või hiina sidrunväändiku, aga ma usun, et nende kohta
uuringud on tulevaste aastate küsimus. Ahaa, no kui ma vaatasin sinise kuslapuu ma aruannet,
siis istandikud panite 23 erinevat sorti,
see oli mulle täiesti üllatus, ma mõtlesin,
et no hea küll, kaks kolm sorti aga mille järgi siis need on need,
kas suurus, maitse või kuidas neil vahet. Need 23 erinevat sorti said valitud sinna istandiku selle järgi,
milliseid sort oli sellel hetkel võimalik kuskilt kätte saada,
et enamasti need sordid, eks ju, tulevad kas Venemaalt
või Poolast või üldse Euroopast ka Kanada sorte.
Ja, ja tõesti kuslapuusortide valik üle maailma ääre tult lai,
et sellel hetkel me panime 23 erinevat sorti
ja selle hetke valik oli just selline, nagu ta oli.
Kuid kui ma hakkaksin tänasel päeval ütleme,
jätk uuringut tegema, siis ma valiksin veel päris huvitavaid
ja just hilisema valmimisajaga sorte sinna katsesse. Aga karusmari, kui palju seal oli nüüd erinevaid neid variante. Karusmarja sort katses oli 12.
Iseenesest see number ei ole väga suur, kuid sinna katsesse
sai siis valitud Ühe osana vanad tuntud karusmarjasordid
nagu hinnang, punane hinnang kollane Invictaa.
Kuid lisasime juurde ka päris mitmeid uuemaid sorte,
mida kasvatatakse näiteks Kesk-Euroopas just sellisel
tööstuslikule eesmärgil ja masinkoristusega korjamise eesmärgil,
et siis võrrelda, et et kuidas on siis vanemate sortide
saagikus vastupidavus ja kuidas siis need uuemad Euroopa sordid. Meil siis käituvad ja etteruttavalt ma võiks kohe öelda,
et, et tegelikult Karus Marial tasub istutada nii istandiku
rajamise suuremat istandiku rajamise eesmärgil kui
koduaedadesse just neid vanu, äraproovitud sorte.
Nad on enamasti väga haiguskindlad, nad on enamasti väga talvekindlad.
Nad on väga saagikad ja hakkavad varakult Maria-Ann. Aga kuidas on lood aroonia, aga teeme väikese sellise ringi
peale ja siis hakkame sügavuti minema. Aroonia ka nüüd võiks küsida, et kas aroonia on tõesti nii
vähetuntud kultuur nagu me siin võib-olla projekti
pealkirjas ütleme et tegelikult noh, harmooniat
ja ka karusmarja on ju Eestis koduaedades.
No ma julgeks väita, peaaegu kõigis olemas.
Ja, aga aroonia ja tikrid on nüüd see lugu,
et et kuigi teda on koduaedades olemas, siis ütleme,
viimase 20 30 aasta jooksul väga palju ei ole just. Neid Istandike, mille siis Marju korjatakse suuremas koguses ja,
ja millest siis tehakse, noh, läheb tööstusesse.
Et seetõttu võiks harmooniat ja tikrid siis nimetada
selliseks unustatud natukene unustatud kultuuriks
või natukene selliseks tööstuse või kasvatada tamise
seisukohalt vähe levinud kultuuriks.
Nüüd aroonia sort.
Meil katses oli kuus erinevat. Et varasemat Nendel aegadel, kes mäletab nõukogude aega,
oli aroonia istandiku olija rooniat kasvatati kuid need taimed,
mida seal kasvatati, olid enamasti seemne paljundus- taimed,
mis tähendab seda, et erinevate taimede kõrgus oli erinev,
oli madalamad, olid kõrgemad, suuremate viljadega,
natuke väiksemate viljadega siis natuke rohkem kootavate
maitse maitsega või siis natukene hilisema valmimisajaga,
ehk siis need istandiku lõikes erinevatel taimedel marjad olid,
et ütleme, ebaühtlase kvaliteediga või korjamise seisukohalt
on oluline, et marjad oleks ühtlaselt suured,
ühtlaselt head, ühtlaselt valmis, et neid saaks ühekorraga korjatanud. Katses olid kuus erinevat sorti ja just nimelt sort disest
sordid on ju geneetiliselt täpselt ühesugused.
Nad on ühe kõrguse ühekõrgused ühesuguse valmimisajaga
ühesuguse või sarnase maitsega.
Ja ütleme kõik, kõik need arooniasordid,
mida me katsetasime, olid ühtviisi head ühtviisi saagid.
Ja igal juhul tasub neid istutada nii koduaedades kui ka tootmisaedades. Aga lähme edasi, must leeder, siiv igal pool ei kasvagi olemas. Musleder tõesti on selline tuur, mis ei ole Eesti loodusele omane,
ehk siis ta ei kasva Eestis looduslikult.
Et ta on tulnud Eestisse sisse siis lindude vahendusel
inimeste vahendusel ja ta on eesti loodusesse kandunud
ja kasvab metsikult, näiteks Lääne-Eestis
ja saartel väga-väga edukalt.
Tõsi, Lääne-Eestis ja saartel on ikkagi talvised
kliimatingimused oluliselt pehmemad ja ta peab seal väga
hästi vastu. Nüüd meie katse asus ju Polli lähedal, mis on tegelikult Kesk-Eestis,
ütleme talvised temperatuurid võivad olla üsna karmid,
kuid ma ütlen, et need sordid, mis meil olid,
kõik pidasid üsna hästi vastu, tõsi, mõnel aastal oli talvekahjustusi,
kuid Muslejadel on selline kultuur, et, et
ega see taim nüüd nagu täielikult ei hukku,
kui ei ole just väga palju erinevaid stressitingimusi.
Ühe aasta jooksul kaasatud. Et kui mõned deme oksad ka talve tõttu hävivad,
siis tegelikult taim taastab ennast väga-väga kiiresti
ja kergesti.
Et jah, mustalleetril on talvekahjustusi,
kuid ma olen ikka öelnud ja julgustanud inimesi panema aeda
musta leetrite, et aga tuleks valida talle selline soe koht,
et kuskil aias pisi ees kui terve põllu peale rajada
võib-olla selline, kus lõunakülg on avatud kuid just
eelkõige põhja ja idakülg on näiteks metsaga metsaga piiratud. Nüüd selle leedri kohta niimoodi nii palju veel,
et et need liitri musta leedrisordid, et mis on siis mõeldud eelkõige,
kas õiesaagi saamiseks viljasaagi saamiseks on niimoodi no
üsna vastu.
Üsna vastupidavad, eriti kui tingimused on head.
Kuid paljud Ledril on ka palju dekoratiivseid,
sorton lõhiste lehtedega on punaste lehtedega roosade õitega sorte,
vot need kipuvad küll olema oluliselt talveõrnemad
ja pigem võiks siis neid panna linnaaedadesse kasvama,
kus ta eelduste kohaselt, et võiks paremini hakkama saada. Aga kuhu panna harilik lodjapuu? Nüüd lodjapuu looduslikult kasvab kraavikallastel
metsaäärtes alusmetsana, et alati, kui midagi kuskile
kasvama panna, võiks mõelda selle peale,
kus ta looduslikult kasvab.
Tegelikult lodjapuu ju on eelkõige slaavi rahvaste kul tuur
ja tegelikult on väga hea talvekindlusega,
kuid kui panna ta on tõesti väga lageda põllupeale,
kus on põuaperioodidel või kuumaperioodidel varju natukene
vähe või jääb niiskusest puudu siis ta võib natukene pihta
saada või kahjureid, et saada, aga kui ta on niimoodi aia
ääres ilusti metsa ääres niiskemal kohal,
siis ta peab väga ilusasti vastu, õitseb enne jaanipäeva
ääretult kenasti ja siin septembri alguses siis kaunistavad
seda põõsast siis ilusad punased marjakobarad. Kohe varsti ma tahan Reelika teie käest teada,
et miks need kõik kasulikud on ja mul on tunne,
et siin on nagu jälle peidus üks selline noh ma ütleks,
reklaamitrikk ei ole võib-olla õige, aga see,
et on leitud supermarjad.
Et aga enne veel Liina paar sõna ka ebaküdoonia
ja toompihlaka kohta Ma alustaks siis toompihlakas, et toompihlakas on kõikidest
nendest kultuuridest seitsmest kultuurist,
millest me räägime kõige, kõige vastupidavam tal ei ole.
Mina ei ole siiamaani näinud kunagi talvekahjustusi,
tänavused kevadised öökülmad tema õite liigaid teinud põua
peale ta ei ole nii tundlik kui teised kultuurid
ja ta on imemaitsev, varjad, saavad valmis siin juuli
keskpaigast alates, et võib olla toompihlakas nimetusena. On inimestele, kes väga hästi kursis nende marjakultuuridega
ei ole veidikene ehmatav, et tahaks rõhutada siin seda,
et tegemist ei ole pihlakaga toompihlakas,
on täiesti omaette liik.
Et tõesti, kui inimesed kuulevad nimetust toompihlakas,
nad mõtlevad mõru, kibe, paha, vastik, aga tegelikkuses on
tegemist ääretult maitsva tumesinise marjaga.
Meeldib meile, meeldib lindudele väga-väga. Ja ebaküdoonia ebaküdoonia ebaküdoonia on hästi populaarne Lätis,
Lätis on ta ütleme sama populaarne, kui meil oli mingil
hetkel siis astelpaju, temast tehakse igasuguseid huvitavaid tooteid.
Jookidest kommide, vahuveinide, nii limonaadi,
ideni välja.
Et ta on tõesti üks väheseid selliseid puuviljakultuure,
mida päris põõsa otsast ei võta ja suhu ei pista,
sest on ikka päris hapu ja. Aga mahl, sellest tuleb imehea sukaadid,
sellest on imehead.
Vot siis ja väga hästi, väga dekoratiivselt ju õitseb
kevadel ja ja ilusate kollaste viljadega lõhnab imehästi. Reelika, kas kõik need seitse vilja on nüüd supertoit mootsalt,
küsisime? Jah, see supertoidusilt pannakse tänapäeval väga-väga
paljudele headele asjadele külge.
Ma arvan, et kõik, mis on meil kodu lähedal
ja oma aias kasvanud kõik on superhea ja supertoit.
Et nüüd, kui rääkida nendest seitsmest kultuurist,
siis tegelikult marjadest ja puuviljadest tegelikult
üldiselt me teame, et nad kõik sisaldavad selliseid inimese
tervisele olulisi mikroelemente, makroelemente vitamiine,
eelkõige, mille pärast me neid tarbime, aga ka selliseid
muid muid ühendeid ja eks igal kultuuril on siis oma spetsiifikat,
oleneb, mida temast valmistatud soovita. Soovitakse, et siis sellest lähtuvalt valitakse sordid,
valitakse kultuur.
Et, et nad tõesti kõik on väga väärtuslikud ja,
ja ka väga maitsvad. Kui ma nüüd vaatan neid siis ja katsun oma mälus natukene
sorides mõelda, mis millegi puhul tarvitusel on,
siis aroonia, vererõhu pool, must leeder,
immuunsüsteemile hariliku lodjapuud, samamoodi soovitatakse,
et immuunsüsteemi tugevdada ebaküdoonia parem kui sidrun.
Kuslapuu ja toompihlakas jään natuke hätta,
aga need tavapärased jutud, mis on olnud,
et kui soovitatakse soovitakse vererõhku langetada,
siis jooge arooniamahla või sööge marry. Et kas need peavad paika, tulid need ka teie uuringutest välja,
et neil on ka lisaks sellele, et nad maitsvatu nendest saab
süüa teha, et nendel on ka ravi, aga, aga tervist toetav
mingi mingis asjas.
Omadus. No eks nendel rahvajuttudel on ka oma tõepõhi all,
aga, aga meie oma uuringus konkreetselt nüüd ei teinud
inimkatseid katsetanud, et kas päriselt need asjad paika peavad,
aga need jutud on jah seotud siis sellega,
milliseid biokeemilisi ühendeid üks või teine kultuur sisaldab.
Et tõesti ebaküdooniad näiteks nimetatakse ka põhjamaa
sidrun üks sest et temas on on C-vitamiini märkimisväärses koguses,
mis on siis just immuunsusele väga hea ja nagu te välja
tõite ka lodjapuu ja mustleder. Et igal kultuuril on selline oma spetsiifika
ja kui nüüd arooniat nimetada, siis tõesti on soovitatud
teda vererõhku alandava vahendina.
Aroonia puhul võib välja tuua ka seda, et tegelikult tema
sisaldab sellist suhkrut nagu sorbitool,
mis siis on ka suhkruhaigetele nii-öelda parem suhkur
tarbida kui, kui muud suhkrut, et et tõesti iga iga kultuur
on omamoodi väärtuslik selles osas. Mis võiks olla kuslapuu väärtus, lisaks sellele,
tema marjad valmivad minu arvates enne maasikaid isegi. Ja tõsi on, et nad on ühed esimesi kultuurimarju meie
aedades ja ka linnud armastavad neid väga,
et et kui kuslapuud, kes veel ei ole maitsnud,
siis nad võib-olla sarnanevad kõige rohkem mustikaga
ja nad on sellised pigem hapukad või mõni sort isegi
natukene ja aga kuslapuu sisaldab üsna märkimisväärses
koguses C-vitamiini, et ütleme, et kui 200 grammi marju
umbes ära süüa, siis me saame põhimõtteliselt oma päevase
C-vitamiini koguse soovitusliku koguse kätte. Ja lisaks, kuna kuslapuu on selline hästi tumeda värviga
ehk siis ta sisaldab neid looduslikke pigment,
pigment, taim, aineid ehk Antotsioone, mis on siis nii-öelda
tõestatud kant, jooksu dance toimega, ehk siis
ehk siis nad on samamoodi immuunsusele head,
head ja sellised nii-öelda tervistavad marjad. Kui palju teie uuringute vastu on huvi tundnud
puuvilja-marja kasvatajad, aga ka toiduainete tööstus,
sest ma näen siin toiduvärvide kasutusala näiteks ühena. Tegelikult huvi on päris suur ja see kasvab.
Et praegustel viimastel aastatel onju inimesed,
kasvatajad, otsinudki selliseid nišitooteid looduslikke tooteid,
et nad looduslikud värvained kasutamiseks on,
on väga head, lihtsalt võib-olla, mis nende miinus on,
et, et kõik looduslikud ühendid ei ole nii püsivad kui kui
need sünteetilised või järeletehtud, et,
et peab lihtsalt arvestama, et aja aja möödudes need värvid
võib-olla tuhmuvad, aga, aga üldiselt ja huvi on suur. Me oleme ka teiste projektide raames erinevaid puuvilju,
marju ja nende jääkide väärindamist uurinud,
et toidutööstuses on see on see praegu väga-väga minev kaup.
Ja samuti me teame, et nendest seitsmest kultuurist saab ka
häid häid joogitooteid valmistada.
Nii et väga ilusa värviga.
Näiteks kuslapuuvein on väga-väga ilus tumepunane,
võiks ära petta isegi isegi vähem teadliku viinamarjaveini tarbija. Kas kas neid on lihtne kasvatada ja just üks asi on,
et ma panen kodu aedada.
Hoolitsen, vaatan tema järgi.
Aga et tööstuslikult kasvatada, mida need katsed näitasid,
et mitu aastat läheb aega, et saaki saada
ja kui pikka aega, siis nad kasvavad või on kandeos,
sedasi annavad. Annab pikaealised, tegelikult on neid kultuure üsna lihtne
kasvatada teada, et ma julgeksin isegi väita,
et neid on lihtsam kasvatada kui maasikat
või vaarikad.
Et neil on vähem kahjustajaid, nad on enamasti päris hea
talvekindlusega ja peaaegu igal aastal annavad korralikku saaki.
Nüüd tõsi on see, et nende kasvuaeg siis istutamisest kuni saagini,
et ei ole päris niimoodi üks aastat, et võtab ikka,
võtab ikkagi aega. Muidugi sõltub see sellest, kui suure taime maha istutada,
et mida suurem taim, seda vähem aega läheb siis esimese saagini.
Aga kuslapuu puhul võiks, võiks öelda, et noh,
kolm aastat tahab ta kindlasti ennem kasvada,
enne kui korralikult saaki saada.
Niisamuti võib-olla toompihlakas ebaküdoonia jaga tikker.
Et leedri puhul eeter kasvab väga-väga kiiresti,
tegelikult nipet-näpet natukene saaki saab ka seal teisel
aastal ja niisamuti lodjapuul. Aga tõsi, nad tahavad enne korraliku saagi saamist üsna
pikalt kasvada.
Samas on ka nende istandikes see eluiga küllaltki pikk,
eks eluiga ju sõltub sellest, kui hästi me hooldame.
Kas me anname põuaperioodidel talle vett,
kas me hoiame põõsaalused korralikult puhtad,
et kõik see ja kas, kuidas nende kahjustajate ütleme,
selline levi parasjagu mõnel aastal on, et kõik see mõjutab
seda istandiku, elu ja pikkust aga kuslapuul võiks olla
vähemalt 15 aastat. Kui kuslapuud masinaga ei koristatud, Ta siis kindlasti kauem,
täpselt samuti tikril 10 aastat kindlasti käsitsi korri
Istandikus oluliselt rohkem. Ja kui koduaias on, ma praegu hakkasin mõtlema.
No mul niuke mingi kolmekümneaastane tikker,
vähemalt. Ja minul on koduaias vähemalt 60 tikker,
et, et koduaedades on nad ikkagi oluliselt Pikemat aega kestvad või vastupidavad, et,
et eks koduaias Me hoolitseme oma taimede eest.
Võib-olla niimoodi natuke rohkem.
Võib-olla me läheneme igale põõsale personaalselt,
me kevadel ilusasti lõikame liiga vanad oksad välja,
teeme ta parasjagu hõredaks.
Hoiame põõsaaluse ilusasti umbrohust puhas,
paneme mult siia ja väed võtame võib-olla
ehk ana kokagraanulitega, kõik see taimedele väga meeldib
ja siis nad peavad ka väga pikalt vastu. Kena, me teeme nüüd ühe pisikese pausi jutule et siis juba
avata telefon numbriga 611 40 40 ja tänaseks teemaks on siis
kuslapuu toompihlakas, karusmari lodjapuu,
must leeder, jaapani ebaküdoonia ja Tartu stuudios on
maaülikooli teadurid Liina Arus ja Reelika Rätsep,
nii et pärast järgmist lugu avatud on telefon 611 40 40.
Kui teil on küsimusi või on rääkida mõni lugu oma lodjapuust
või miks mitte ebaküdoonia või senisest kuslapuust,
siis olete oodatud helistama. Niimoodi, ja nüüd on telefon avatud esimene helistajaga liinil,
räägime täna siis puuvilja-marjakultuuridest,
mida nii palju ei teata.
Tartu stuudios on teadlased Liina Arus ja Reelika Rätsep
ning meil on telefonil Merka Tartust.
Tere. Ere praegu Tartust ja tahtsin, tahtsin rääkida seda,
et kui me seto talu ostsime, siis me avastasime sealt heina seest,
tohutult mõnusad need mustad mägi, tikrid,
mingisugune hästi-hästi pikaaegne sort.
Jube mõnusad.
Aga mul on ka seal lodjapuud.
Ja nüüd ma tahaksin siin eetris, on suurepärased reketi.
Et see on lisaks kõigele veel, ma ei tea mingisuguse haiguse
ja tõve vastu ja ühesõnaga. Osad väidavad, et isegi isegi mõningaid vähke pidi maha võtma,
nii kirjutan jõest. Ja ühesõnaga tuleb lodjapuumarjad ära pihustada,
sellepärast lodjapuu marju nagu toored, nad on kergelt Irgis
lodjapuumarjad ära külmutada ja piim kergelt pärast
külmutamist tuli kergelt üles soojendada.
Noh, selles mõttes nagu täitsa nagu pliidile.
Et mitte lasta keema, aga noh, kergelt mul üles loendada.
Et nad näevad niimoodi mõnusalt vedelaks,
noh, kes tahab, võib, siis võiksid proovida need
seemnekesetud välja filtreerida, aga, aga noh,
ma ei tea, mul on nagu täitsa suva. Ja siis tuleb see asi segada meega. Ja kui kaua ta seisab?
Nii kaua koera sööd, ma saan aru. Just ta seisab täpselt nii kaua, kuni teda ära söönud
ja tegelikult tegelikult noh, ütleme nagu ravimina,
võttes siis kolm korda päevas väidetavalt liia kõhu peale
võtta siis selline noh, kasvõi dessertlusikatäis. Väga aitäh.
Peab proovima, ma pean kuskilt ka leidma lodjapuu endale aeda,
sest seda Kesk-Eestis ta nagu millegipärast ei taha kasvada
ka Reelika, mis te arvate, kuidas kommenteerite
lodjapuutöötlemist tähendab marjade? Jah, täitsa õige helistaja tähelepanek, et tegelikult et
sellest natukene ebameeldivast maitsest ja ka sellest
mõrkjas lahti saada, et siis võib neid marju külmutada või,
või siis kuumutada, et et tegelikult lodjapuumarjad on,
on teatavasti vanarahva uskumuste kohaselt 99 tõve vastu,
nii et et, et see on, ilmselt on sellel tõepõhi all
ja me teame, et tegelikult lodjapuu on ju hästi oluline
kultuur Ukraina Ukraina kultuuriruumis, et sellest tehakse
igasuguseid keediseid, marmelaadi, aga ka erinevaid jooke,
nii et täitsa kellel on olemas viljad ja kellel on tahtmist
ja pealehakkamist, muidugi võib järele proovida. Ene Setumaalt on meil nüüd liinil.
Hallo, kuuleme teid? Mina ühinen täielikult kult eelkõnelejaga,
minu kogemus lodjapuuga on nelja-viie-kümne aasta tagune,
olin sellest lugenud, keetsin esimese moosi Kastre võpstes
ja see ei kõlba kuhugi, ta oli nii algul.
Esimene purk läks aia taha ja läks mööda viis-kuus aastat
ja kavatsesin need purgid tühjaks teha.
Tol ajal oli purke väga vähe ja taevas hoiab kui imeline moos.
Ja siiamaani mul on keldris siin ilumetsas väga
ja maakelder. Ta seisab niikaua, kui ta ära süüakse, purgi lahti teed.
Jagan oma parimatele sõbrannadele, aga aitäh eelmisele. Ma teen nüüd ka meiega, sest ma olen väga suur meeaustaja ka
melissi mesinikud ümberringi, aga minu mure,
miks ma ennast järjekorda küsin teate tänavast,
no tänu sellele, et ma neid moose keedan.
Loomulikult viib selle Sagu ja, ja need kompostihunnikusse
ja mul omad lodjapuud omast käest võtta. Pulverisaatoriga aiandi poest taid tööd ta
ja kõik need pahalased sõid mu ühe lodjapuu täiesti tuks,
nutta või tee, mis tahad, teise sain päästa
ja nüüd sain realiseerimiskeskusest õige Pulveri saatori.
Vaat sellega saab rohelist seepi pritsida.
Ja nüüd ma tean, et ma suudan oma sõbrad jälle päästa.
Meie kandis siin Ilumetsa raudteejaama kandis Rebas mäel.
Jõe kaldad on lodjapuud täis headel aastatel,
ma olen ikka no pangetäie toon ära, siis mul on temaga tore
neid moosi keeta, aga nüüd aitäh teile, imeline saade. Aitäh teile, et helistasite ja ja jõudu.
Ma võtan nüüd ka veel Aivari Harjumaal kliinile.
Hallo, kuuleme teid? Tere, Jüri, ilusat suve, mina soovitan karvus,
marjaneegus ta ära ja kaitsva iseloomuga väga
ja mahlad ja moodi. Oot, mul läks nüüd algus kõrvust ärad?
Ei, väga vabandan. Mina soovitan Marianne haigus. A sorton neegos jah. Aretatud ja sellel on oma lugu pikk, aga väga head mahla
saab ja head voosi ja ta väga kaitsva iseloomuga tal on okkad. Kordab seda hästi ligi ei lähe. Aga jõudu ja tervist vikerraadiole. Aitäh teile, 611 40 40 on telefon, saame veel võtta mõned kõned.
Liina kui aplad on igasugused röövikud, ma ütleks lehetäid
ja kõik nende puude suhtes kes neid kahjustavad. No tänavu on ääretult eriline aasta.
Tänavu on lehetäide levikuks paljunemiseks väga soodne,
nii et neid leiab igalt kultuurilt.
Et tänavu on isegi Kuslap puhul väga palju lehetäisid,
tavaliselt Tal neid eriti ei ole.
Siis must leeder on tänavu lehetäisid täis,
kellel on must leeder kodus, minge vaadake,
tumedad lehedaid kobarad, isegi õievartel võivad olla
ja selleks taimele natukene ütleme leevendust
või kosutust anda kas rohelise seebi lahusega pritsida
või siis lihtsalt nad puruks pigistada, et muidu ta lihtsalt
paneb taimekasvu takistab taime kasvu ja arengut. Nüüd üks helistaja mainis, et lodjapuud söövad söödikud ära,
et tõsi on lodjapuu, et armastab üks väga eriline kahjur,
kelleks on siis lodjapuu ehmes Boy, kellel on kodus lumepall?
Lumepall on ka, eksju, hariliku lodjapuu,
eks ju, selline kultuurvorm natukene teistmoodi õitega,
mis ei vilju, eks ju kunagi siis ka lumepalli söövad
lodjapuu ehmesboid väga aplalt peaaegu et igal aastal
ja kuna tõesti siin oli siin korralik põuaperiood
ja kuumaperiood ja siis seda enam need kahjurid levivad
täpselt samuti alati võib-olla tikril. Selliseid rohelisi ussikesi lehtede peal,
mis ühe hetkega võivad tikripõõsa täiesti roogu süüa.
Nii et ühel hetkel võite märgata, et aias on põõsas,
millel on marjad küljes, aga lehti pole.
Et karusmarja leedik on siis üks üks selline kahjur,
et koduaias, mis teha, saab, et ma kindlasti ei räägi seda,
mida saavad suured kasvatajad teha, milliseid vahendeid kasutada,
et koduaias üheks võimaluseks tõesti pritsida rohelise seebi lahusega. Juhin tähelepanu, et see lahus ei tohiks olla väga kange,
maksimaalselt kümneprotsendiline.
Isegi soovitatakse neid lehetäisid, pritsida Coca-Cola
lahusega või siis lahjendatud piimaga. Kuulge, Coca-Cola, see on küll nüüd müüt.
Ma tean inimesi, kes on pritsinud Roose Coca-Colaga
ja ütleme nii, et pärast seda nad tahavad veel hamburgerit ka,
et see ei ole, sellel ei ole mõtet.
Või ma ei tea. Et ta, võib-olla ühest küljest see müüt,
aga Coca-Cola ju sisaldab ka suhkruid ja kui Coca-Cola
lahust pritsida lehedaidele peale, siis lehetäi on õrna
kestaga putukas ja selline suhkrulahus peaks kleepima siis
putukaõhulõhed kinni, et ta põhimõtteliselt nagu lämbub ära,
selge on see, et, et kõik sellised pehmed vahendid,
looduslikud vahendid, 100 protsenti neid putukaid maha ei võta.
Mina ise eelistaksin lihtsalt nende putukate puruks pigistamist. Selleks et natukenegi populatsiooni vähendada. Võtame Uudo Järvamaalt on tükk aega nüüd liinil oodanud
hallo kuuleme teid. No tore, tore.
Mul on selline mure.
Astelpaju on mul siin aastaid. Ja näiteks ütleme niimoodi, et mul mitu korda on niimoodi olnud,
et olen täitsa välja ei uurinud ja eelmine aasta kandis väga
head saaki.
Sai okste viisi ära võetud tänavu aastal,
nagu oleks kuivanud mõni üksik roheline leht.
Mis probleem on? Ma ei tea, ega ma Liina vastab ja ega ma astelpaju ka nüüd
väga kursis ei ole, et kes ja kui palju teda ohustada võivad.
Aga kui te korjate saak Ki okste lõikamise teel,
et tahes-tahtmata tekitab poole mingisuguse stressi
ja tänavu oli paljudel kultuuridel suuri talvekahjustusi,
et eks võis ka astelpajud esineda talvekahjustust.
Ja kas on minu oletus? Just Helgi Järva-Jaanist kuuleme teid ka. Tere minul on selline küsimus, millele ma ei ole kuskilt
vastust saanud, et minul oli lapsepõlves kodus üks tikripõõsas,
mis küll õitses, aga ei kandnud kunagi.
Ja nüüd paar aastat tagasi küsis mu üks ammune tuttav,
täpselt sama küsimuse etalon.
Aias tikripõõsas õitseb aga väga harvu marju küljes,
aga marjad on väga maitsvad, et mis viga võib olla? Aitäh mina jään küll siin vastuse, täiesti võlgu,
sest ma ise ei ole seda kohanud ja ei ole ka sellest lugenud üldse. See on mingi anomaalia tee katsetes selliseid põõsaid. Ei olnud, ei olnud ja tegelikult ka kirjanduses väga
sellistes sellisest asjast ei räägita. Ja minul on vastuse võlgu tuttav anomaalia selles suhtes,
et mul on üks mustsõstrapõõsas selline.
Ta on juba vanas, ta annab väga hästi lehti
ja neid on ka vaja, aga marjadega on väga kitsi.
Aga noh, ma olen võtnud seda kui paratamatust,
ju ta siis nii talle sobib paremini.
Aga teate, mis viimane asi veel, millel tahaks peatuda,
on see, et kui tahaks Pistoksa võtta, no näiteks
karusmarjalt tean, et on hea sort, mida kas praegu saab
võtta või, või kuidas on, ei tea, paljundada oma tarbeks mitte,
nüüd hakkaks istandust. Et karusmarja on oma tarbeks koduaias väga-väga lihtne paljundada,
lähete põõsa juurde, painutad oksa maha mulla peale panetada
näiteks mingi konksuga kinnitada, sinna mulla sisse kuhjata
natukene mulda oksale peale ja sügiseks juba on sellel
oksakesel juured all.
Siis võite ta põõsa küljest lahti lõigata
ja istutada sinna, kus teile meeldiks ta istutada. Aga näiteks lodjapuu, leian seemne, panen potti. Ja lodjapuud võib seemnega paljundada, sest tegelikult
linnud levitavad lodjapuu seemneid.
Niimoodi need metsaalused ja kraaviäärsed ju täis saanud ongi.
Et kui õnnestub seemnest seeme idandada,
siis jah, loomulikult võib. Tiiu turbast on meil ka liinil, võtame temaga nüüd veel
vastu viimase kõne, Hallo, kuuleme teid. Tervist ütlete, et ei kanna mõned põõsad aga järsku on see,
et ta õitseb liiga vara, et tulevad hilised öökülmad
ja ühesõnaga need õied hävinevad, kui nad on avanenud juba,
et ta hävitab ära need, mille andmed nagu.
Ja ma olen näinud punast sõstart, kes oli kobaras õisi täis,
nõres täis ja siis tuli hiline öökülm, kas midagi kaheksa
kraadi või kui palju, et tulbid olid kõik Laabakil maas,
nad õitsesid ja nüüd teised olid hilisemad,
teistel olid pungas õied ja nendele tuli siis külge nagu
tulid marjad külge pärast. Aga see põõsas üksikud marjad olid jäänud,
järelikult need, mis ei olnud jõudnud selleks öökülmaajaks avaneda. Väga huvitav aitäh sellise tähelepaneku eest.
Jah, kas võib nii olla?
Võib küll. Mis te kostate?
Jah, see võib täiesti niimoodi olla, kuid hiliseid
öökülmasid ei ole päris igal aastal, et kui tõesti põõsas
mitte ühelgi aastal saaki ei anna, aga õitseb siis suure
tõenäosusega on seal mingisugune muu probleem.
Aga tänavu kevadel olid ka ju hilise töö külmad tõesti siin
minu kodukandis ka miinus seitse ja miinus kaheksa kraadi
ja selleks ajaks kuslapuu õitses ja tõesti,
kuslapuumarju on sellel aastal oluliselt vähem. Hilised öökülmad teevad liiga. Öelge, aga kui nüüd kellelgi on huvi teie katsete vastu,
et tahaks omale aeda panna ja kindla peale sordi,
sest te olete katsed ära teinud seitse aastat,
see juba näitab, kas taim sobib Eesti kliimasse
või mitte, siis kust ta saaks selle kohta informatsiooni,
et vot tahan endale panna Jaapani ebaküdoonia taalne marjad
oleks suured, oleks kõik tore, kena ja peaks vastu ka. Ma ütleks, et kõige paremat infot saab nendest väikestest raamatutest,
mille me siis selle projekti raames koostasime.
Et ebaküdoonia kohta näiteks väike ebaküdooniaraamat
või siis ekso aroonia kohta väike arooniaraamat
ja nende raamatute täistekstid on ilmad tasuta vabalt kättesaadavad,
näiteks ma Eesti maaülikooli raamatukogu kaudu,
et kui trükid googlesse sisse otsingusõna väike ebaküdoonia raamat,
siis tegelikult see raamatu PDF versioon tuleb teile täiesti
arvutis täistekstina kättesaadavalt kättesaadav. Kas tuli ette ka selliseid sorte, mis panite maad?
Meil siin küll müüakse, aga tegelikult nad meie kliimasse
ikkagi ei sobi, et kes kukkusid katsetest läbi? Tegelikult ei ütleks, et mõni sort päris läbi kukkus nendest katsetest,
et iga sort oli omamoodi omamoodi hea võib-olla lihtsalt
mõnel sordil oli see saagikus natukene väiksem
või oli mõni sort natukene väiksema viljaga,
mistõttu võib olla väga teda ei soovitaks isegi koduaeda panekuks.
Aga päris läbikukkujaid ei olnud, aga selle katsete raames
ikkagi selgus see, et et vot sellised ja sellised
ja ühed või teised sordid on väga sobivad suuremat istandiku rajamiseks. Samas mõned teised sordid, mis võib-olla suurte istandiku
rajamiseks nii sobivad, ei ole mingite omaduste põhjal,
aga kindlasti võiksid sobida koduaedadesse,
et ma toon siin näiteks kuslapuu.
Et on üks sort, mille nimega Moreno, mis on ääred tult
saagikas imehea maitsega, kuid suurte istandiku rajamiseks
ta ei sobi, sest ta variseb väga kergesti.
Et aga kodus võiks ta olla või siis üks kanada sort nimega
boreaalis või ka tundra. Et nad on ka väga saagikad üsna suurte viljadega väga vastupidavad,
kuid need viljad on põõsa küljes nii tugevalt kinni,
et marjakorjamis kombain, neid ütleme hästi
ja tervelt kätte ei saa, aga koduaias püsiv,
püsivad nad põõsas väga kaua ja saab seal isegi kuu aega
neid järjest käia, põõsa otsas noppimas. Võib-olla veel mõni selline soovitus mida võiks valida koduaeda. Tuleb sedasi ette toompihlakas, mina julgen öelda,
et peaaegu kõik sordid on koduaeda väga head.
Et võib-olla üks sort nimega obelisk sobib rohkem Hebki
hekiks sobib rohkem õitsejana ja natukene vähem viljade
näoga viljad võib jätta siis lindudele, aga kõik teised
sordid oma vilja suuruse ja maitse poolest sobivad aroonia sorte.
Ma juba enne mainisin, et kõik sordid on väga head,
et kui koduaed on väike ja tahaks väiksemad,
madalamad põõsast, siis võiks valida, kas viigingu
või Aroni. Vanadest sortidest. Nüüd ebaküdoonia sort katses palju ei olnud,
aga me katsetasime eelkõige just Läti sorte
ja Lätis aretatud sordid.
Kindlasti sobivad ka meie kliimasse väga hästi,
kuid lisaksin ebaküdoonia juures aga kuus Lapu juures juurde,
et nende sortidel, kui te tahate neiltelt sortidel,
et. Ilusat korralikku saaki saada, suuri vilju saada,
siis nad on rist, tolmnejad ja neid peab olema aias vähemalt
kaks erinevat sorti. Ma väga tänan teid.
Liina Arus ja Reelika Rätsep nende nõuannete
ja soovituste eest ning helistajad, kes andsid nõu,
rääkisid oma lood kahjuks.
Meil saateaeg on nüüd juba läbi saanud, aga ma usun,
et mõtteid ja inspiratsiooni said paljud.
Veel kord südamest tänan teid ja head kuulajad.
Tänaseks on saade läbi. Helipuldis oli Silver Sagor, mina olen Krista taim.
Tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast ning kuuleme juba
õige veel. Paistan? Reale nii tume. Et. Vihma või? Sul? Muinasjutt räägib. Kui karussell pea ringi ei käi.
Nii armsasti Uskordney Kui ta seal Vaila kuni see tädi Oma näidet. Tiime. See dias. Ja.
