Tere, head kuulajad ja eriti need kuulajad,
kellel on väikene aialapikene või mõni viljapuu
või siis kasvuhoone, mille eest hoolitseda
või paar tomatitaime või kurgitaim.
Nimelt tänane saade on pühendatud aiale ja laiemas,
laiemas pildis siis sellele, kui palju, kuidas väetada keda,
kuidas tõrjuda, kuidas hinnata oma koduaeda
ja räägime ka müüt ning võib-olla vähetuntud aiandusnippidest,
mida aeg-ajalt levitatakse, küll siis internetiavarustes,
küll suusõnaliselt edasi, noh, olgu näiteks toodud,
kus siis Coca-Cola joogid lehe täidele või siis no mis ma
võiksin veel tuua näiteks võtate toore kartuli hakata
sellest roosi kasvatama. No palju selliseid toredaid päid liigub ringi,
kas neid ka tõele vastavad?
Täna kuulete ja hea meelega ootan ka teie nippe nõuandeid,
aga miks mitte, aga võib-olla küsimusi.
Sest täna on saates külas Tallinna Ehituskooli PO T4 käger,
kes on õige mitmete aiandusalaste ja taimekaitseteemaliste
raamatute autor ja teada-tuntud kindlasti vikerraadiokuulajatele.
Nii et tänane saade puhtalt aiandusest minu nimi on Krista taim,
helipuldis on Marika Leetme ja head kuulamist. Oya. Ju ei näinud midagi ja kahjuks kõik.
Ei ma meelespea mesilane sääski võsas, väikesi tuuleliblikaid. Uus üsna, kui ei lei metsas leida. Ka aga tean, palju laululin leidub. Seina. Teele mida, kuid kahjuks kõiki ema meelespea,
pääsuke ja tehase lehmik, punane ööbik.
Kevadel, hääl taeva all, vares, kraaksuktiivse hall neile ei luba. Heina. Ka palju kauneid lilli leidub ja metsa oma jutustan teile nendest,
mida te on kahjuks kõiki ei ma meele ja rockil
ja meelespea piibelehe lõhna. Loksa pääsu see raasilokassi Movee Lumelillel valge müts ei
leiduva metsa ja. See oli küll ilus laul, kõigest sellest,
mida aias võib kohata ja näha, heinamaalgi võib leida
üht-teist põnevat, aga kui sa nüüd hakkad oma aias ringi vaatama,
siis kindlasti näed sa seal ka üht-teist,
mis sulle mitte ei meeldi ja tekitab küsimusi,
et kuidas nad eemale saada.
Täna on saates nõu nõuga abiks Tallinna ehituskooli õppejõud
Enelige Kerder. Tere minu poolt teilegi energiajulge sellist asja,
et iga aasta on ju isemoodi kasvõi ilma mõttes,
milline on see aasta olnud? No kui me ilma mõttes räägime, siis meil tuleb eelkõige
meelde see, et palju lund oli, mis kadus äkki ära
ja siis hakkas pihta see pikk põud.
Ja sellest oli ju kohutavalt külm ka, et ikkagi
jaanipäevalgi tuli veel mõelda selle peale,
et kui palju see riided selga paned siis tuli meil ju
niisugune kaks nädalat ülikuuma suve noh,
nüüd võiks öelda, et oleme sügisesse jõudnud. Eks see on löönud ka taimekasvud segakasvuajaja perioodi segamini.
Et siin mõned asjad, mis ei tohiks veel õitseda,
juba õitsevad teised, mis alles noh, oleks pidanud seal
jaanipäeva aegu juba lõpetama, jälle õitsevad,
et taimed on ka segaduses, eks see loodusele ka siukse
piisavalt segaduses.
Ilmselt nüüd nad alustavad kõik jälle rõõmsasti kasvu,
väga palju tekib siukseid vesivõsu siia noori kasvu,
mis üle talve ei taha hästi püsida. Et dekoratiivtaimedel võib-olla peab siis viin kusagil
augusti keskpaiku, võib-olla neid tippusid näpistama,
et nad õigel ajal taipaksid puituma hakata.
Me teeme siis niimoodi, liigiline mitmekesisus natukene,
võib-olla silmatorkavam.
Sest tõepoolest, et need ilusad punased putukad,
nõndanimetatud on tänavu aasta kuidagi eriti rikkalikult punalutikad,
siis tegelikult on neid punaseid kahte moodi
ja üks on siis punalutikas ja ühed on triiplutikad. Ühel on niisugune täpselt nii nagu musta-punase triibuline
pidžaama seljas.
Aga mõlemad nad on oma olemuselt siuksed,
mitte siukseid, kõrgeid kuhikud võib nii,
nagu öeldakse, madalad lapikud natukene noh siis võib-olla
siis ütleme lesta moodi, mitte nii palju räimemoodi
punalutika puhul ja ka triiplutika puhul tõepoolest ei ole
täheldatud kahju meie aiakultuuridele, et punalutikas
valdavalt peaks siis toituma tegelikult hoopis pärnapuu seemnetest. Miks neid nii palju on?
No need on ka sellepärast koos palju, et me neid märkaksime,
varasematel aastatel pole neid niimodi märgatud kuhilatena?
Jah, et eks nad ole nüüd ka rohkem niuke parkidest
ja koduaedadesse jõudnud, nii et, et jah,
et nüüd on küll aastaid 20 siin võib-olla juba märgatud,
aga nii palju kindlasti mitte, aga kuna nad hulgi on,
siis linnud märkavad neid paremini. Punane toon on hoiatuseks, et ära tule mind torkima.
Maitse poolelt on nad kergelt mõrkjad.
Et kui mõni noor ullike linnuke proovib ära,
siis rohkem ei proovi, aga jah, see värvitoon julge
esinemine on nendel kaitseks.
Aga jah, paanikasse ei maksaks sattuda. Muidu see kuiv kevad ja nüüd siis vihmane suvi on putukatele hea.
Ma mõtlen kõiki igasuguseid mutukad-putukad,
olgu nad siis kahjurid, kelleks me liigitame mõned
või siis ka head, kes. Kiiremini hästi sellepärast, et eks see kuiv aeg,
mis on, ei sobinud ju ka näiteks lehe täidele Nad lihtsalt
kuivasid ära, nendel ei olnud piisavalt seda niiskust
ja ei olnud ju taimest ka väga võtta.
Ja kõik siuksed putukad, noh, võtame kas
või needsamad õeldud või õnnelikud lehetäid,
kuidas sööb, siis ta eraldab oma läbi keha sihukest magusat naistet,
mis siis jääb lehe peale ja sellega ta jahutab end. Ehk ta pidi hästi, palju see aasta siis nagu sööma,
et ellu jääda.
Ja muidugi alati tekitab paanikat see, et noh,
et pind jääb kleepu, mida nüüd teha, oma arust ma olen
lehetäi maha löönud sinna peale ja need valged putukad ju,
et seda inimene ei oota, et see on lehedai nahk.
Eestlase ütlemine, ka lehetäinahka läheb vaja.
Aga jah, et kuna vihma ei olnud, siis need olid ka siis
sinna peole kleepunud ja tänavu aasta oli siukest põhjuseta
paanikatekitajaid tegelikult on olnud päris palju
ja mis pöörab tähelepanu sellele, et need asjad,
mida me Peame vaatama, jäävad kahe silma vahele. Nagu näiteks, mida me peaksime aias vaatama? No täna vastan nüüd täpselt seesama kuiv periood sai läbi,
vihm tuli peale ja praegu on viimane aeg näiteks
jahukastetõrjega hakata tegelema, sest juba on ta peal
ja kui me ta väga hulluks laseme kätte, siis me võime ka oma
saagist ilma jääda, ükskõik kas või söögi toime puhul
või siis ilutoime puhul, milline see jahukaste välja näeb.
Seal ei ole vorstiga stel hakkliha, kas ära tunnen?
Jahukaste on nii nagu siukene hallituse kirme taime lehe peal. Ta võib olla tume või hele, hele.
Alguses on ta ilus niisugune valge siis kui tal tuleva teos
kandjad peole, siis ta muutub siukseks koledaks hallikasmustaks,
võib-olla tuleb esimene asi, kõikidel tuleb meelde
karusmarja jahukaste, et mustad loigud karusmarja peale.
Mis ma nüüd peaks tegema siis?
No neid asju, mida ma söön, neid ma reeglina keemiaga ei pritsi,
mis ma poest ostan. Dekoratiivtaimede jaoks on jah, keemilised vahendid poes olemas.
Et asub siis saaja keskustesse minna, küsida,
et praegu peaks olema siis niiskoore, kui Breivik Uri
nimelised vahendid seal olemas, mis siis ka natukene ravivad
ja pidurdavad seda toidutaimede puhul, siis eelistaks pigem
siis ikka siukseid looduslikke asju kosutada.
Noh, seesama, et kodus meil söögisooda on ju ikkagi
tavaliselt olemas, söögisooda lahus näiteks pidurdab päris hästi. Sinepiveega pritsimine pidurdab päris hästi,
et söögisooda puhul on arvestus, noh, see on nüüd see suur
arvestus oli 125 grammi läks 10 liitri vee kohta
ehk 12 pool grammi läheb siis liitri vee kohta.
Kaks teispool grammi on niukene tugev teelusikatäis kuhjaga,
nii et veekohta ja siis pritsin ja, ja see nüüd pidurdab
siis haigustekitaja seene sihukest arengut
ja levikut ära päris ei võta. Aga ma olen saanud pidurdada siukseid, lihtsaid asju on
tegelikult kodus päris palju.
Kaasa arvatud siis seesama, et, et isiklikum,
seda rohelist seepi parasjagu kodus ei ole,
võin võtta kas või oma öko, on selle nõudepesuvahendi,
mis samamoodi kleebib nagu Netseeniouse eosed kokku
ja lase nendel levima hakata. See on, ma arvan, et selle vihmaperioodiga,
mis praegu sedasi kestab vahelduva vihmaperioodiga
ja ka soe ja vihmane, niiske, see ongi seentele kõige parem
aeg ja igasugustele sellistele seenhaigustele. Jah, sest ikkagi ütleme ausalt, et ega kevadel väga palju
neid seenhaigus ei ole, et see on ikkagi suve teise poole
niisugune rõõm ja mure.
Et kuivas on eosed levinud, nüüd on nad siis taime kahjustanud,
hakkavad arenema.
Milline. Või millega on tegemist näiteks lokside puhul,
kui nad lähevad Alt sedasi mustaks, tekib nagu mustjahukaste
ma ütleksin niimoodi. No eks see jahukaste hakkabki alumiste ja ülemiste lehtede
pealt flokside puhul ei olnud jah altpoolt üles
lehepõletikud ja nii nagu ma ennem ütlesin,
kõigepealt me ei märka neid pisikesi halle täpsu kohe varsti
ongi nad siuksed, mustad ja koledad seal peal.
Ahaa, nii et juba nagu hiljaks jäänud.
Jah, aga jälle alumised lehed kokku korjata ei tohi siis
neid maha variseda laste ei floksid, ei Leimonordadel kõrge
kukekannust roosid kindlasti täpselt sama moodi,
et haigused on nüüd kõvasti peale tulnud. Et mahakukkunud lehed kõik kindlasti kokku korjata
ja roosi puhul siis ka tegeledagi ikkagi taimekaitsega. Aga et taim peaks haigustele vastu, sest noh,
kõike me kaitsta ei saa, siis ta aegse toitaineid head kasvukeskkonda,
et olla tugev ja neil nendega hakkama saada.
Kui nüüd mõelda kevadet ja kevadel, kus antakse lämmastikku,
et taim kasvaks ja kõik oli kuiv kes sai kasta,
kes ei saanud, et justkui nad jäid ka selle kuivaga natukene nälga,
et kas praegu kedagi väetada, et ta talveks tugev oleks. Ma arvan seda, et ma isane ikka jube laisk,
mina soovitan, inimestel kasutage pigem pikatoimelisi
väetisi ja ka ükskõik millist väetiste kosutate ei tohi
jätta seda mullapinnale, vaid kindlasti sisse segada
ja igasuguseid niuksed kastmisväetised on selle tõttu juba
ka siis nagu mugavam kasutada, et ta saab kindlasse juurte
piirkonda May lödistada seda väetisevett kõikjale.
Kõik need looduslikud vahendid ütleks niimoodi,
et seesama, et rohite volace kuum vesipeol laske kaks-kolm
päeva seista, selle sellega juba saab kasta
ja siis on ka see umbrohi ju muutunud tegelikult ohutuks
müristagi ära saate panna kompostihunnikusse komposti jälle
teada-tuntud on ju nii väetamiseks kui ka leotist tegemiseks,
et kõik see tugevdab taimi. Kas ka praegu võib seda teha, et ma väeta ületa,
hakkabki vohama ja siis ta ei jõua puituda näiteks. Panin kõik nendest looduslikest, ütleme taimedest tulev ma
võin su juuksed, need kasulikud komponendid on ikkagi
siuksed aeglase toimega, võib-olla loodusliku lämmastiku
poole pealt, kanakaka on niisugune, mille puhul tõesti tüüp
peaks juba taltsutama, et seda enam ei pane,
et kevadel, kes panid omal kasvuhoonesse kõvasti seda kanakakat.
No on tasapisi juba hakanud ka lämmastiku kogus vähenema,
tomatid hakkavad ka juba punaseks muutuma,
mitte ainult ei ole rohelised. Miks ei lähe tomatid punaseks, kaaliumi puudus lämmastiku
liig ja kuidas seda tasakaalu?
No ongi, siis tuleb vaadata kaaliumirikkaid,
väetisi sinna juurde.
Ja mis nendes võiks olla, on kõik needsamad.
Alati ütlen niimoodi, et kõrvenõges on meil tegelikult
koduaias peaks alati olemas olema, ta on ikka haruldus
aedades jah, me kipume ju kõike välja rohima. Et see on ikka, tundub niimoodi, et ebaesteetiline ei ole,
kõik kõlbab selleks.
Kõrvenõges tuleb kevadel hästi vara, siis on ta
lämmastikurikas nüüd kui ta õitseb, on ta loopis lämmastikku,
vähem seis, kaaliumit, fosforit rohkem sees.
Et ta on täpselt niimoodi meie kultuurtaimedest nibin-nabin,
niisugune kaks nädalat oma kasvu sees.
Ehk ma võtan tänada ära kahe nädala pärast,
on mul kääritis või see leotis valmis ja siis minu koduaia
toimub just seda vajab täpselt sellises koguses,
nagu ta kõrvenõgese sees oli. Meil ühes saates. Üks proua helistas ja rääkis, et tema teeb omal sellist
kodust väetiselahust, et ta lisab lisaks kõrvenõgesega varemerohtu. Ja kõike sinna saab panna nii varemerohtu tegelikult ju
päevalill näiteks on hästi kaaliumirikas taimed,
et jõud, et kui on nüüd seemned maha külvatud,
teed kõike me ju ei lase kasvada, samamoodi päevalillel võib
hakata sealt neid alumisi lehti ära võtma.
Kapsas on karjuv teada kaaliumirikas taim sama moodi,
et korjati ju vanasti kanadele neid alumisi,
lehti, numboweeniusis, taimi leotis sisse ka neid panna sisse. Et kaaliumirikkad, väetised, ka mineraalväetised on olemas.
Ja ega need tänapäevased mineraalväetised nüüd nii väga
hullud ei ole.
No olles ma kuulsin ka mingit uurimistööd mineraalväetiste
tõttu meie toidutaimed muutunud vesiseks
ja maitsetuks, et tegelikult ma ei süüdistaks mitte neid väed,
tänapäevasid mineraalväetisi, vaid uusi sorte,
sest me tahame ju porgand on mahlane ja kõike seda,
et jah, et lihtsalt juba ka sordiaretuse käigus on siis nii
palju taime koostis muutunud. Aga kas siis võib juhtuda, et kui ma ostan just äsja
aretatud porgandiseemneid ja kasutan vanu võtteid,
siis ma ei saa seda tulemust, mis ma tahan. Tegelikult küll jah, ja kui me nüüd räägime sellest,
et me tahame nagu mõelda ja käituda roheliselt,
siis ütleme ausalt, et tegelikult me peaksime loobuma
nendest Tänapäevastest uhketest aretistest
ja otsima uuesti välja siukseid neid vabanevaid.
Miinagno olid need pärandsorte ja liike,
nendega on siis ka lihtsam hakkama saada.
Kas neid üldse liigub? Liigub ikka, et kui ka internetis ringi vaadata,
meil on ju see vanaema aed olemas, kes siis pakub neid
huvitavaid seemneid ja asju.
Ja täpselt see, et ei pea alati tormama aiakeskusesse,
et nüüd on uus, mingisugune roosisort välja tulnud seal?
Ei, ei, see ei ole üldse vajalik.
Et ka need, noh, võtame meiega tomati aretused
ja asjad kevadel ju tulid ju välja. Jõgeva on ju aretanud ju need uued, need oranžid teed,
need on meie tingimustes katsetatud, tehtud,
et pigem jah, et eelistada siis neid kohalikke sorte,
mis on ikkagi meie oludes, et ei pea olema alati mingisugune
eliitsort kusagilt Hollandist, viinast või Saksamaalt. Sest siis ta nõuab vastavaid juba tingimusi
ja vastavaid väetis, et, et üldse ellu jääda. Jah, ja siin on ju palju asju, et me räägime kliima,
vöötin mõõtmetest ja vaianurgast, testija tuultest
ja me unustame ära ühe asja, et meil on ka päike taevas
ega see valguse nurk ja kõik need võivad hakata määrama,
et et ja et õige taim õiges kohas ja meil on ka neid muresid vähem. Noh, see on juba teadus, A2, meie muresid püütakse
leevendada erinevatel meetoditel, inimesed mõtlevad välja huvitavaid,
kasulikke, vähetuntud aianippe, eile just leidsin ühed sellised,
ma paluks teie kommentaari mõningatele.
Banaanikoored on suurepärased, kaaliumi allikad.
Neid saab kuivatada, purustada.
Ja noh, kas see töötab, et kui ma panen banaanikoore nüüd
tomati alla, mis tahaks punaseks minna ka ei lähe,
sest koolimehi on vähe. Kas see töötab? No ütleme ausalt, et ega seda tomatit ei maksa nüüd sinna
alla nüüd praegu küll minna uuristama seda banaanikoort panna.
Banaani puhul on see, et siis ta võiks ikkagi olla see ökobanaan,
mitte sissekasvatusest tulnud, et kui vaadata ka näiteks oma
kompostkasti sisu, ega see banaanikoor ei taha mitte klaasja
ära laguneda, ta on ikkagi nii palju töödeldud
ja tehtud. Et seda kindlasti siis sinna mitte toppida.
Aga noh, kaaliumi on ka näiteks kala teised,
kui kevadel see räim siin tomati olla läks,
siis oli seal nii lämmastikku kui kaaliumi praeguselt võtta fosforit. Et jah, et saab küll mängida, aga jah, neid müüte on
tegelikult tänapäeval väga palju ja praegu on väga palju
tulnud niisugust noh, meil on see internetivabadus.
Ja Venemaa poolt on tulnud nii häid kui halbu nippe.
Võib-olla mõned, mis teil on silma hakanud nende poolt on
hästi palju just seda joodi ja vesiniku kasutamist.
Et ongi, et pannakse siis seal 30 tilka joodi 10 liitri vee
kohta ma enam ei mäleta, kui palju vesiniku läks
ja sellega siis kastetakse, pritsitakse taimi,
mis siis juhtub seenhaiguste ja putukate vastu. Pluss siis see taim vajab kasvuks neid joodei õppisinikoni hapnikusisaldusega,
et egas need kahju ei tee, aga.
Ma ise ei ole nagu erilist kasu ka leidnud,
aga noh, see on täpselt see, et võib-olla ma ei ole tahtnud
seda sellise pilguga vaadata.
Aga muidugi jah, tuleb siukseid omapäraseid asju ka alates sellest,
et võtad punase viinamarjalõikad pooleks,
võtad rohelisi viinamarjalõikad pooleks ja vot selle
tomatiõie külge ja siis tulevad sinna viinamarjad külge. See vana nipp, mis nad teevad.
Keroosi lükkad kartulis, paneb maha ja roos võtab juured
alla ja hakkab kasvama, paraku hakkab kartul kasvab,
niisuguseid toredaid ära keeda.
Kas siis on lootust?
Sisekartulit ka ei tule, aga jah, et kellel on aega
ja tahtmist, tegelikult on see ju huvitav alati katsed. Linnu, kui seal neid ka vaatad, siis on selline tunne,
et kõik on võimalik, ainult lõika, pane ja sul on nagu
botaanikaaed toas. No see vaid termiidid, huvitav on katsetada,
aga kas me peame seda tegema terviseaias
ja selles, et tegelikult mõned asjad töötavad,
mõned ei tööta, mõned töötavad teie aias,
mõned naabri aias, et et seda ei saa niimoodi ühiselt öelda,
et oi, ärge seda nüüd üldse proovige või tehke. Aga mingid vanemad asjad on siiski, mida,
mille kohta tahaks küsida näiteks seesama karusmarja
jahukaste ja et puutuhka on soovitatud? Puutuhk on aluseline ja tema reageerib siis täpselt nii nagu
segase söögisooda.
Et need pisiseened ei armasta mitte üks raas siis seda
happesuse kõikumist, et ükskõik, kas ma oleks võinud ka
sidruniveega pritsida, oleks tulemus täpselt samamoodi olnud,
et jahugaste levik pidurdab.
Aga jah, et selle tuhaga ikkagi toimetada,
siis pigem kevadel, kui taimel ei ole veel lehti peol põõsas
märjalt märg, jääb tuhk sinna peale, jääb igasuguste
koorepragudesse lehega vanadesse kaenaldesse
ja hävitab tõepoolest pisi seeni. Aga praegu, kui nüüd mõelda, et tehase taim märjaks
ja visata see tuhk sinna peale, no ega keegi neid juba
nakatunud korrusmariga väga süüa ei taha,
mitte ükski laps, kuigi see ohtlik ei ole
ega midagi.
Aga kaotsi sama põõsast näeb siis ju veel koledam meil välja
ja kuna tuhk on hästi tugevalt aluseline,
siis ta võib ka kõrvetada seda rohelist taime lehemassi,
seal peal läheb seal põõsastel veel koledamaks kätte,
et, et praegu jah, pigem mitte kannatate seda tuhka sinna
peale loopida. Jah, seesama sooda lahus ei jäta nagu siukseid märke sinna peale.
Ja muidugi jõukostet pidurdab ka see, kui te võtate oma
kompostihunnikust ämbritäie komposti valati sinna vee peale,
kurnata ära.
Ja sellega taime pritsite, mis nüüd juhtub.
Ega see jahukaste seenele ei meeldi ka see,
kui ma seda taime väetan, aga see kompostivedelik on siis
toitaineterikas tema jaoks liiga palju. Ja jälle see õnnetu jahus hosti Seenzo Puka. Aga on ju veel tikri põõsastel, nende juurde jõudsime väiksed.
Ma ütleks ussikesed, kes ööga jõuavad süü ära kõik lehed,
kes need on ja kuidas. See on siis kollane karusmarjalehe vaablanneliseks
karusmarjale sööb ta väga meelsasti punasest sõstrale terav
valge sõstralehed ära.
Muretaks siis lehe alumisele küljele.
Tõepoolest nii, kui nad sealt kooruvad, hommikul lähed,
on põõsaslehes, õhtul tuled, vaatad, keegi on lehed ära
korjan taga ja marju korjata.
Selleks ajaks on nad juba reeglina ka jalga lasknud. Lasevad end päästenööridega, kukutavad siis sinnasamasse
põõsa alla ja lähevad mulla Beatmisesse kihti kusagil viie
sentimeetri ulatusse nukkuva teiega.
Järgmine kevad on jälle nad olemas.
Nii et nende vastu aitab väga hästi see,
kui meil mitte ei ole põõsaalused mulsitud
ja rohuga, vaid et me saame seal kõplaga
või argiga kergelt läbi kaevata. Kuidas suhtuda? Kogulasse mitte joogina, ka tõrjevahendina,
millega soovitatakse tihtipeale roosidel lehetäisid.
Siis. Ja nad tõepoolest hukkuvad selle Coca-Colaga pritsimisega.
Esiteks on ta siis appeline, teiseks on ta magus
ja ta kleebib hingamisteed kinni. Kindel, ma olen ise seda proovinud ja mulle tuttavad on
proovinud ja kõik ütlevad, et see ei tööta,
et see on nagu jama jutt, kohe. Vot nüüd ongi see, et alles jäävad need valged
ehk need kesta.
Aga tegelikult selle Coca-Colaga ma ei soovita pritsida
hoopis sel põhjusel, et seal on seesama suhkur sees.
Juba need lehedaid eraldavad seda magusat mõistet
ja see coca-cola sinna juurde.
Nüüd juhtub see, et meil on seal taime peale hea kasvupind
erinevatele seenhaigustele ehk Coca-Colaga pritsides,
tegelikult me saame lehedaist lahti ja seenhaiguste õid soodustama,
aga lehetäi elutsükkel on nii lühikene, et selle aja peale,
kui ta, ega ta ju ei ole ju nii nagu kärbselaksuga täna löön
ja kohe on surnud. Ta võtab aega see kaks-kolm päeva, selle aja peale on juba
uus põlvkond jälle kusagilt juurde tulnud.
Nii et kogu aeg, see lehetäi seltskond on seal peol olemas.
Kas sel aastal on kartulimardikaid palju kolaradasid?
Nüüd on juba paar viimast aastat päris palju,
et vahepeal oli vähem ja nüüd on jälle see arvukus tõusnud.
Ja kuna meil puudub tegelikult koduaedadesse
viljavaheldusvõimalus siis paraku osad kartulimardikad ju
lähevad meil mulda magama siis nõnda puhkefaas on,
seal tuleb järgmine aasta sealtsamast mullasest ülesse
ja ta asurkond ongi meil selles aias ikkagi kogu aeg siis olemas,
et teinekord on täpselt, et kaevad vaod sisse paned
kartulimugulad maha juba nad ronivad sinna mugulate peale,
sealt mullast, et et nende jaoks on ikka jah see füüsiline
ärakorjamine kõige niukene, tõhusam töö. Aga kuulamegi siia vahele kartuli, Heeesztee loom saates on
täna külas Eneli käger ja head kuulajad pärast seda järgmist
lugu aga me telefoni 611 40 40 ja hea meelega ootaks teie lugusid,
et kuidas teil aias lood, mida olete teinud kellega
sõjajalal ei taha just öelda, aga kellega natukene tülis ja,
ja kes on siis hästi vastu pidanud ja, ja mida olete teie
oma aias kasutanud? Ümber telliskivid kadunud. Suured jäljed üle liiva otse kuuri alla viivad Mil uskuma. Gandalf võlaakna ees mineerida. Killud oma. Kui õhtupäike laste juhus tuli. Pall kirjas kooli lapse elu kirjasse jälle läheb alla. Ja meiega oli rooni hõimu dub moldova õhtu haige üle kogu lasteaia.
Johust. Tuli tuli ees. Õhtupäike hääleks laenudega uus. Proovipõõsa ümber telliskivid, kadunud, käedki murtud,
roni roosiks.
Suured liiva otse kuuri alla viivad Mil.
Usqvarnaloogs tuli käärtuvi ees. Roni soe. Õhtu väike aiaäärt oli, tuli ees. Õhtupäikesele õõnlaste juust. 611 40 40 on telefoninumber, tänaseks teemaks on aed
ja aiatööd juulis-augustis.
Saates on külas Tallinna tehnika, vabandust,
Tallinna ehituskooli õppejõud Eneli käger
ja küsin teelt, head kuulajad, kuidas on teie aias lood,
kas olete teinud midagi, midagi erakordset,
midagi teistmoodi.
Te olete nõus teiega teistega jagama. Ja esimene helistaja Elle on meil liinil,
kuulame teid. Tervist minul küsimus, olen ka kasutanud ära kõik need Vene
Vene infoallikad, kuidas saada peenrast lahti sipelgapesades? No sipelgate ka nüüd tõesti selline olukord,
et, et ega meil looduses pole väga nendele enam ruumi jätnud.
Ja peenart me kastame, muldonn, seal Koppe sipelgas tunneb
end seal väga hästi söögitaimede puhul ainult siukene
uputamine ja kõik see kauplustes on tegelikult olemas üks sipelgatõrjevahend,
mis tõrjed on, ta ikkagi ju hävitab, nad on mullo bakteri
Spino saadiga, et see on tegelikult niukene,
toimiv vahend. Aga jah, et nende igasuguste teiste ühenditega mitte siis
pigem toidutaimi taimede vahel neid taga ajada,
siis kui sipelgas ära sureb, on ta siis happeline mis siis
kergendab jälle taimel toitelementide omastamist mullas.
Ja tegelikult sipelgamürgid ongi siis enam leitud siis
taimekaitsevahendite üldiselt, mis laborites avastatakse. Ka looduslikku vahendit ei ole, soovitatakse jälle kaneeli,
ingverit. Mida iganes. Täpselt see mõnes kohas aitab, mõnes kohas mitte.
Kui te mõtlete selle peale, et istute aias,
sööte kaneeliga õunakooki, siis ausalt öeldes sipelgad
voorivad ja vaata, et need võivad sul õunakoogiga. Minema tõsi ta on.
Aivar Põlvamaalt, kuuleme teid. Tervist Mul ei ole küsimustki, aga mul on vastus,
palun roosi.
Mul on roniroosid maja juures ja siis on kõige parem vahend
on kobra. Kui juba avastada, et juba seal
lehetäideliikumised ja mõned augud sisse tulnud siis Cobraga
üle lasta ja on probleem lahendatud, enam sinna roosipõõsa
juurde asja ei ole. Kas teil või kellelegi teisele ka mitte või ainult putukad? Meil ei, no ma ei, ma olen teistele soovitanud
ja öelnud, aga ma olen juba kuskil 10 aastat kasutanud seda
ükskord Cobraga üle lasta ja sellest pudelist jätkub,
ma ei tea ikka paljudele väga paljudele roosid,
võib-olla 10 20 Roosi saaks sellega ära ja sinna enam asja
ei ole. Arusaadav ei tule, õhtu hakkaks ja ja aitäh teile. Ja teistele teadmiseks, et kui te vaadata nendes poes neid
aerosooliga putukate tõrjevahendeid seal ei ole nüüd vahet,
mis firma omad, osad on, siis pikatoimelised nende
tavaliselt kas musta korgiga või hinnangu peale kirjutatud.
Aga kui te neid kasutate, siis palun kasutage nii et taimest
vähemasti niisugune pool meetrit kaugemal,
sest kõik, mis on aerosoolide, pritsiti külm,
et sellega te võite oma näiteks roosile täiesti valgeks muuta. Ja üks, mis on kindel, et tõenäoliselt siis nendest
roosiõitest teed ka ei kõlba teha. Jah, et, et see on ikka jah, et mittesöödavad taimed
ja inimesel Margit Tallinnast, Hallo, kuuleme teid. Nüüd raja peal juba guugeldasin ühtima saati kohta,
et mul on nüüd kaks küsimust, üks on see sipelgad,
nad on nüüd niimoodi, et nad on roninud juba maja soojustus
selle vahtplasti sisse teinud sinna igale poole käigutatunud
selle plekihall.
Ja kui ma hakkan midagi sinna, kui nad välja tulevad,
mida ta välja paneb ainult need, kes välja tulevad,
ka nendel on seal mõned hukkunud, aga pidevalt tuleb sealt
vajadusest välja kogu elamise vallutanud. Ja teine küsimus on tokkroosilehed näevad välja nagu
kuivanud Kuu kuidagi karvased või nagu grotellis pruunikad-hallikad. Arusaadav, ma vaatan, Enele juba noogutab,
et ta teab, millest on küsimus.
Aitäh, Margit. Sipelgate puhul näiteks enda puhul võin öelda seda,
et oleme kasutanud subsleri sipelgapulbrit,
sipelgad veavad selle ilusasti sinna muna vahele
ja oma üllatuseks pärast seda, kui suvilasse ta see
kasutatud oli, siis c5 la seest välja valgunud niisugune
viis liitrit surnud sipelgaid.
Nii et saab, nad viivad ise sinna pesasse,
et ükskõik, kas nad siis valguvad sealt välja
või mitte, tegelikult tuleb neid siis tõrjuda. Jaa, Docroosidel on siis need kaks probleemi,
üks, mis on natukene suurem, on see, et Ocroosilon,
rooste sihukesed pisikesed oranzid, püstolid tulevad,
lehe peale ei alla.
Nüüd praeguseks ajaks on juba ka talieosed peol,
mis on siuksed, mustad pisikene, nii nagu kärbsekaka seal
peal või natukene kohvipuru moodi vanad lehed kõik kokku põletada,
et see on nagu ainukene see või siis ka,
kui te külvate või ostate endale taimi, siis vaadake,
et nad juba ei ole nakkunud, sest tokkroosi roostet on väga,
väga raske tõrjuda. Ja teine mist on tokkroosidele kipub peale tulema,
on ka kedriclest, et seesama kuiv periood,
mis oli, et õhuniiskust ei olnud, et siis oleks lihtsalt
võinud puhta veega natukene piserdada, aga jah,
praegu kahjuks enam ei tee midagi. Tuletati täna meelde, et teate, minul on juba tomatid punased,
ma sõidan juba tomateid. Oi kui tore ja ma vaatan, et Marika teisel pool klaasi noogutab,
temal on ka punased.
Minul veel ei ole, on üksikud, kes on kollased
ja tõsineb, peakski kollased olema. Korraga ei lähegi aga aeg-ajalt, aga teine küsimus näiteks tomati,
mis sorti keegi tomatit kasvatab, ma tegelikult ei ole
kunagi turult ostnud.
Tomatitaimi tähendab oma, ostsin taimed ja teate,
minul on nisukesed tomatid, osa, mis ei lähegi punaseks,
vaid mis lähevad tumesiniseks tumesiniseks kohe sealt saba juurest.
Ja siis nad tulevad peale alla, triibud keebuda,
tumedamad ja samas kõrval on samane tomat,
mis on rohelise täpselt samuti toome tumeroheline
ja veel tumedamad triibud ja väga suured tomatid niimoodi,
et ühes kobaras kaks õie kaks õie seda jalga on seal
kummagis on kolm, kolm kurki või tomatit ainult jagada on väga,
väga suur ja ei tea, mis sort võib olla. Aitäh no neid tumeda viljalisi võin intervjuutiaid,
mustri tomatid on tegelikult päris palju,
et kuigi väiksem on, siis ta võiks olla näiteks siin Tiigo
on natuke niisugune viinamarja või broomi tomati moodi.
Aga jah, et liigub päris palju jälle neid vene seemneid
ja sort, et paraku nende puhul on see, et kuna sordid on
sordi kaitse all siis nemad, nendel on komme panna
omapäraseid nimesi sinna juurde, niimoodi,
et seda ei oska küll nüüd praegu öelda, et missuguse sellega
võib olla tegu. Ingrid Pärnust kuuleme teid. Tervist, tere.
Meil on probleem maipõrnika vastsetega, kes teevad muru alla,
võid, muru juured närivad läbi, hooneid on palju,
siis neid on palju. Ega siin midagi põnevat ei ole, nad on ju seal maa sees ju
kaks või kolm aastat ja ainukene võimalus on see,
et kui kuldnokaparv tuleb peale ja nad sealt siis üles leiab,
paraku jah, mitte ühegi asjaga muud moodi neid sealt kätte
ei saa, et neid ei huvita isegi see, kui seda pinda pidevalt uputada,
et nad lähevad natukene sügavamale, tulevad jälle tagasi. Helve uuesti olete liinil, nüüd? Kõne katkes ja ja ma tahaksin võib-olla niimoodi öelda.
Järsku näitas, kui kurgid räime osta, turult soovitaksin
osta vene vanaemade käest.
Parimad kurgid on need, mis kasvatavad venelased. Ahhaa hea teada, aitäh.
Nii. Võtame nende raja Rakverest, olete kaua oodanud,
kuuleme teid. Mis taimsenid oli kurereha?
Nendel ongi juba looduses hakkab sügisvärv peale tulema.
Et vanemad lehed lähevad. Aga ta on noor taim, tegelikult paar aastat oli täitsa
rohelised lehed.
Nüüd on juba teine aasta, kui on niisugune viga. See on ikka jah, seesama taime, lehe vanus on selline
ja mida päikselisema on olnud siin vahepeal
ja kuiv siis seda värvikamalt.
Tegelikult need lehed. Kas võivad isegi viinapuud hakata juba värvi vahetama? No viinapuud täpselt sama moodi, et seal on see kuiva põhjus,
aga seal on ka natukene siis toitumishäired,
et jääb ka kaalumist puudu. Ivo Tallinnast olete liinil? Tere, tere.
Mure. Pojengid roosad hakkavad, vaatan, et on nagu suures lombis
järsku üksikud varred nagu lehed kuivavad ära,
vaatan alla on nagu nagu tumedaks läinud
või nagu kuivanud pruunikaks või midagi taolist,
nagu seal päris maapinna ligi.
Mis selle põhjuseks on ja kas, kuidas selle vastu siis võidelda,
sest ma olen mõõdukaid, lõikan ära selle oksa,
eks ole. Aga kas seal nagu läheb, siis edasi,
see on hallitus või et. Seal on tegu siis pojengi-hahkhallitusega.
Ilmselt kas see pojeng on liiga sügaval,
on seal ümbrus liiga märg pritsida kindlasti siis praegu on
siis Breivik kooriga, see tõmbab siis seda haigust tagasi.
Kui nüüd väga palju on selle maapinna pealt just seda
mädanema minekut, soovitan natukene käega ettevaatlikult
sealt seda pinda ka ära võtta ümbert ja panna kasvõi puhast
liiva sinna asemele, et vältida, et see niiskus seal on. Ja kuna praegu oli jutt just jah nendest pojengide,
siis poi endil hakkab kusagil augusti esimesel poolel hakkab
ta kasvatama siis järgmise aasta neid punga Aldmeid.
Et see on siis see aeg, kus pojeng jaama tegelikult
korralikult kastetud ja väetatud, et siia lihtsalt juurde märkused. Ja viimane helistaja Tiiu Randverest, kuulame teid,
kaera. Tere mina tahaks küsida kasvuhoones, viinamari läheb halliks
ja lehed lähevad Alliks ja, ja viinamari kängub
ja läheb kalliks pealt. Järjekordselt tegusid seenhaigusega ja tegu on siis kas on
siis nüüd ebajahukaste või on hahkhallitus,
oleneb nüüd, kuidas ta seal käitub tegelikult ühtemoodi
esimesed nakatunud lehed kõik ära korjata
ja need viljakobarad siis sarid avada päikese kätte,
et see siis nüüd ka pidurdab jälle samamoodi,
et põhik siis teha, noh, jälle sugune rahvalik soovitus on
kaljunbermaganaadi helelilla lahusega pritsida mis omab
päris head toimet ja teine on jälle seesama söögisooda,
et sellega teha, et nagu keemiat ma jälle praegu ei tahaks kasutada,
aga sügisel, kui teed korrastajate oma kasvuhoonet et siis
võiks teha ka taimevartele asjadele peale,
siis kas väävlisuitsu päris näiteks tänapäeval on ka müügil
seal küüslaugusuits, mis ei ole siis nii mürgine
ja kindlasti siis ka võib kasutada sinna olla seda tuhka
ja tuhaga siis ka taime üle raputada. Enne oli viimane küsimus veel, sest ma tean,
et sa kiirustad, on juba järgmised tegemised.
Sügisväetist kas võiks hakata juba panema
või kellele? Sügisväetisega on selline teema, et need,
kes on kevadel kasutanud siukest loodusliku
või pikaajalist väetist ei ole tegelikult vajadus seda
sügisväetist kasutada.
Kui seda ei ole tehtud, on kasutatud ainult siukseid,
kiiretoimelisi lämmastikuväetisi siis meie oma kodumaised
taimed on juba hakanud sügiseks ettevalmistama viljapuud
kõik vajaksid juba praegu kohe juuli lõpp. Augusti esimesed päevad. Selge, ma väga tänan südamest, Eneli kägered tulid,
leidsid aega meil täna saates nõu anda ja tegelikult on ju
aiandushooaeg või ütleme, selline aiaelu kestab ju.
Ma ütleks, et jõululaupäevani välja, siis tuleb väike paus. Tuleb uuesti alustada.
Ja on, kui saaks oktoobri lõpuks aiast välja. Ei tea, oleneb aastast, kõik aastad on erinevad.
Veel kord. Sügav kummardus, tänu, et saatis sõdurid kõike
head teile. Hallikas hallikas, elanud, varjates tegu saava ilma kusagil maapõues,
salajääk orjates, valgus, mis tehtu on? Talade puude ja kivide vahele pead tõstab. Last vaid ühele.
Ilmutad kuumal ja. See, kes on leinud korteesi, jätke aprill endasse all etappe. Hallikas hallikas.
Alguseks vatsu varjad. Ainult et suurlinna võimukas valgusest teistmoodi voolavad.
Skandinaavia suudad rastest varjata püksi keskvarjulist.
Kuu suur hetk võib uuesti alata, kuni sülle ei. See, kes on leidnud korteesi jakke puude
ja pilvede all endasse all etapp täidetud.
Mis on puhas see, kes on leidnud kordee siia kätt?
Puure aprill all endas tal etappe tulla Te ei mis on puhas kristall.
Mis on puhas kristall. Kui Vendena Käin kruusa seid.
Kui mind enam ei ole. Ei ole. Neid. Tee olemas säde mis köige Smeis Ometi olevas ma kui jumalavallatu Vedena. Seal kohta nii paljusid. Poometi olemas kõik uus ja ole ma üks kadunud Ongi tööks köik.
Köik. Poometi olemas köiks.
Palema. Kadunud ongi, eks köiks, köik. Tänases saates andis nõu Tallinna ehituskooli õppejõud,
paljude aiandusalaste raamatute autor, enneli käger
ja muuhulgas tuletab veel kord meelde, et sügisel siis võib
anda pisut sügisväetist, aga tuleb oma aeda hästi tunda,
et kellele mida, kellel huvi kuuleka uuesti üle
ja ma usun, et kindlasti tuleme veel augustikuus
taimeteemade juurde aiateemade juurde, nii et kui teil on mõtteid,
kirjutage mulle, arutame ja vaatame, mis edasi saab. Helipuldis oli täna Marika Leetme, mina olen Krista taim,
soovin teile ilusat päeva.
