Huvitaja tere hommikust, head sõbrad, huvitaja saade on
alguse saanud, minu nimi on saatejuht Jakob Rosin
ja kell on 10 null viis on reede ja õues on palav,
palav suvi.
Mis sellest ikka.
Meie räägime ikka tehnoloogia teemadel järgneva tunnikese
jooksul ja täna läheme me linnast välja.
Maale, kus toimub suurem loomakasvatus ja loomakasvatuses. Eriti just seakasvatuses on väga palju digitaalseid lahendusi,
erinevaid nutikaid lahendusi, mida on võimalik rakendada
igapäevases kasvatuses, et seda optimeerida,
et loomade tervist suurendada ja et loomad oleksid kenasti
hoitud ja toidetud.
Ja kuidas see kõik toimib, sellest me hakkame rääkima,
siis Eesti maaülikool on läbi viinud ühe põneva projekti
ja selle teemaga vägagi kursis. Eesti maaülikoolist on meil külas Eesti maaülikooli
tõuaretuse ja biotehnoloogia vanemlektor Alo Tänavots
ning Varpo Vare, kes on söötmisteaduse doktorant
ning ka Kaubi farmiloomakasvatuse valdkonna Juht.
Saate teine pool on aga ikka lühemate tehnoloogiauudiste
päralt ja seal vaatame me natukene otsa ühele suurele
skandaalile või kohtuistungile, mis videomängude maailmas
praegu vältav, kus suured gigandid nagu Microsoft
ja Sony rinda pistavad ja seal on ka kõvasid põnevaid
lekkeid olnud, nii et selline plaan tänaseks saateks on,
hakkame peale. Huvitaja saade läheb edasi ja loomakasvatus on valdkond,
mis on ühtpidi põnev ja teistpidi kiiresti arenev.
Tehnoloogiamaailm on jõudnud ka laudadesse,
seda mitte täna, päris eile.
Aga Eesti maaülikool on osalenud ühes suures projektis,
mis on uurinud seda, kuidas kasvatatakse erinevaid tõuloomi
ning linde Eestis ja mujal riikides ja seda nutikate
lahenduste abil. Kuidas seda tehakse, sellest me hakkamegi nüüd rääkima.
Meile on külla tulnud Eesti maaülikooli tõu tõuaretuse
ja biotehnoloogia vanemlektor Alo tänava tänavates,
tere hommikust.
Tere. Ning külas on ka Varbo are, kes on söötmisteaduse
doktorant ning kaubi farmide loomakasvatuse valdkonna juht.
Tere hommikust teile.
Tere hommikust. Kui rääkida looma kasvatamisest, siis eks me teame neid.
Loomakasvatajaid on Eestiski väga erineva suurusega,
on suuri farme, lautasid, on väiksemaid kasvatajaid,
kui mõelda nutitehnoloogia ja digilahenduste peale.
Kui suure kasvatusulatusega farmer peaks olema,
et üldse mõelda automaatika ja robotite ja erinevate
analüüsiseadmete peale, et mis hetkest see võiks inimesele
hakata kasu tooma. Konkreetset suurust on raske välja tuua.
Aga kindlasti, mida suurem farm on, seda kasumlikum see
tehnoloogia rakendamine seakasvatajale või loomakasvatajatel on? Marko teie kasutate tänapäeval erinevaid lahendusi,
mis lahendused teie farmides nii-öelda praktilise poole
pealt kasutuses on? No põhimõtteliselt on, kaamerad on osakondades
ja siis need on ühendatud siis loomulikult nutitelefonidega,
et siis saab nagu jälgida otse otsepilti,
et ja arvutit ka ja noh klassikalised ventilatsiooni juhtimissüsteemid,
mis, mida muidugi läbi nutitelefoni veel juhtida ei saa,
aga aga, aga see, see on nagu tulevik ja,
ja ma arvan, et üsna pea No mis on sellise loomakasvatuse puhul ja tehnoloogia
ühendamise puhul selleks motivaatoriks, mis need eesmärgid
seal taga peaksid olema, et me püüame seda valdkonda automatiseerida?
Varpo. No eelkõige on ikkagi loomade heaolu tagada 24,
seitse ütleme loomade jälgitavuse, et tänapäeval on hästi palju,
rõhutakse selle peale, et loomad oleks hästi kaitstud,
hoitud, kaitstud ja, ja samaga, samas saaks ka
loomakasvataja tõestada seda, et et me toodame väga kvaliteetset.
Nüüd me räägime sealiha, et siga on väga hästi hoitud
ja söödetud, kaitstud ja sealt tuleb ka kvaliteetne toode,
see ongi ütleme see üks põhiargument. Alo teie olete üks selle Eesti eest selle projekti
Eesti-poolsetest läbi viietest ja suhelnud siin erinevate
farmeritega eestistki, kes erinevaid lahendusi kasutavad.
Mis nende selline motivatsioon on kasutada erinevaid
lahendusi ja neid uusi lahendusi kasutusele võtta. No seal kasutust nagu iga teine ettevõtmine on äri
ja loomulikult iga investeering sellistest
nutitehnoloogiatesse peaks ära tasuma.
Et see ongi üks motivatsioon, et et ta peab selle
rakendamine olema kasumlik.
Ja loomulikult igasugune nutitehnoloogia,
mis loomakasvatuses kasutusele võetud, on suunatud just nagu
Arpo ütles loomade heaolu parandamisele. Ja samuti aitab see keskkonna jalajälge vähendada
ning ka suunatud just tööjõu mitte kulude vähendamisele,
aga eelkõige just tööohutuse seisukohalt võimaldavad need
tutitehnoloogiat üle võtta siis selliseid riskantseid töid,
mis võivad tekitada tööõnnetusi.
Et see siis on suunatud ka töötaja heaolu parandamisse. Alo, millistest tehnoloogiatest me tegelikult täna üldse räägime,
kui lai, kui laiad võimalused täna tehnoloogia abil saab
kasutusele võtta ühes farmis, milliseid lahendusi täna eksisteerib? Ja et neid lahendusi on väga palju.
Baiba rääkis kaameratest.
Aga need kaamerad on, pole veel nii targad,
mis meil farmides on, et nendele kaameratele on võimalik
juurde panna ka siis mõni rakendus, mis aitab tuvastada
näiteks loomade käitumist.
Et kui tuvastatakse hälbed käitumises, siis annab kaamera
või õigem tarkvara otse seakasvatajale teada,
et kuskil on probleem. Siis on võimalik kaamerate abil ka loomade juurdekasvu jälgida. Samuti kehatemperatuuri termokaameratega siis on kasutusel
erinevad sensorid, näiteks mis hindavad õhu kvaliteeti
Sigalas samuti sensorid, mis. Loomade liikumist jälgivad ehk liikumisandurid,
aga sigade puhul on see natuke problemaatiline.
Nimelt veistel on võimalik panna need andurid ümber jala
või ümber kaela.
Siis sigadel sellist võimalust ei ole, kuna siga on väga
uudishimulik loom mistõttu ta võtab need andurid kohe
algosadeks lahti.
Ja seetõttu on need sensorid paigaldatud näiteks kõrvamärkidesse. Siis mida on kasutusel on veel mikrofonid erinevad mis
registreerivad siis sigade häälitsusi näiteks köimist
ja võimaldavad tuvastada siis, kas kuskil on mõni haigus tekkimas.
Või siis registreerivad näiteks põrsa appihüüu,
kui emis kogemata talle peale võib lamada.
Ning siis tööohutuse seisukohalt on kõiksugused
puhastusrobotid kasutusel mis võimaldavad siis näiteks
sulgusid puhastada. Kui nüüd kõik see komplekt kasutusele võtta jääb selline tunne,
et ega koha peale füüsiliselt minna on vaja suhteliselt harva.
Milline see tegelik reaalsus võiks olla Varpo,
mis, mis teile tundub? No ei, inim inimfaktor on ikkagi number üks,
et loomakasvatus ei saa olla, et kõik teevad robotid ära,
et et inimese abita ei saa.
See, see on nagu, ütleme selline, need nutiseadmed on
selline boonus, et ta ikkagi aitab, kui ikkagi seal on 1000
pealine või 3000 pealine nuuma või reproduktsioonifarm on see,
kus toodetakse põrsad ja kui sul on veel täis tsükliline farm,
kus on ka nuuma sead, siis neid osakondades hästi palju. Ja tänapäeval on hästi raske saada kvalifitseeritud tööjõudu
ja eriti veel noori, et farmi, et siis ongi see,
et ta need seadmed aitavad, et registreerida väga palju kõrvalekaldeid.
Ja, ja kui sa suudad, kui need on ühendatud näiteks arvutiga
ja arvutiprogrammiga ajases arvutiprogramm kohe annab sulle
teada või otse telefoni, et antud osakonnas on õhu liikumine
takistatud antud osakonnas toimus nagu alu,
ütles, et sigade võib-olla seal tugevad häälitsused
ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kergendab tunduvalt,
ütleme sellist visuaalset loomade vaatlemist,
et aga inimene jääb ja ta peab olema seal kohapeal. Juttu on tulnud palju sellisest õhu kvaliteedist,
õhutingimusest, millised üldse peavad olema need
elutingimused ühes laudas, kui täpselt see kõik peab
reguleeritud olema, kui, kui suured kõrvalekalded seal on
ja ma saan aru automaatika täna suudab natukene seda esisega
seal reguleerida. Ja et tegelikult on see, et eks ideaalne oleks selline mõnus õhk,
nagu meil siin stuudios on, et et kui siga saab sellise
ventilatsioonisüsteemiga toa endale, on see siis
või suure osakonna, et siis on kõik okei.
Aga, aga lihtsalt ongi see, et, et noh, ütleme,
et tavainimene võib-olla ei saa aru, et mõtleb,
et kui ventilaatorid käivad farmis, et siis kindlasti on,
on kõik okei ja siis mõni inimene mõtleb,
tee aken lahti, et siis tuleb hea õhk tuleb sisse ka,
aga tegelikult me ventilatsioonisüsteemidega peame kontrollima,
et tegelikult aknad peavad kinni olema. Nad võtavad hoopis laka pealt õhku ja ja kui me teeme akna lahti,
siis me tõmbame kogu selle osakonna seda parajat leitsakud täis,
et see 27 28 kraadine kuumus tuleb sisse ja,
ja sea eripära on see, et siga ei higista.
Ja siis siga hakkab otsima selliseid niiskemaid kohtasid
ja siis ta hakkab veega mängima ja küljealust endale märjaks
tegema ja siis siis juba hakkavad õhuparameetri niiskust
tõuseb ja, ja nii edasi ja nii edasi, et,
et väga oluline on nüüd ka ikkagi selle lauda keskkonna
temperatuuride ja ja loomade kontroll, et,
et see, see on noh ja tänapäeval on tegelikult tehnoloogiliselt,
et kontroll, ütleme siis kapid, kus on
ventilatsiooniosakonna kontrollgrupp, et need võik
insenertehniliste poole pealt on kõik ära ilusasti
reguleeritud ja ega väga inimene seal näputama midagi ei pea,
et ainult on noh, kui kui väga vajadus tekib,
et kas midagi muuta natuke, aga aga üldjuhul on kõik väga
hästi tehnikute poolt juba reguleeritud. Ehk siis enamjaolt on süsteem abiks inimesele,
andmaks märku, et nüüd tuleks, nüüd on nüüd on miskit
valesti ja, ja ole hea, tule vaata, mis,
mis võiks ette võtta, et et asi lahendatud saaks.
Alo, te mainisite ka korraks siin lahendusi,
mis, mis, mis söödavad, kui populaarsed need tänapäeval on,
et loomad sööd, jõuab nendeni kuidagi automaatselt või,
või on see süsteem hoopis peenem? Söötmine on paljudes farmides automatiseeritud,
aga otseselt sellist robot söötmist, kus sigadel on
elektroonilise kõrvamärgid ja talle antakse vaid selline portsjon,
mis talle ette nähtud.
Et Eestis on suhteliselt vähe, et kuskil näri farmimist
kasutavad sellist süsteemi ja tõtada need elektroonilise
kõrvamärgid pole leidnud väga palju kasutamist ka mujal.
Et potentsiaal on seal suur. Aga jah, rakendus pole veel taha tulnud,
aga jah, robot söötmine on küll väga levinud,
näiteks Taanis ja Rootsis. Mis selle põhjus võiks olla, et miks, miks see tundub
natukene loogilisena, et süsteem saab väga hästi aru,
milline siga on nüüd kohale tulnud, millisele,
kellele mida tuleb anda.
Miks sa siis järgi jõudnud? Jah, et see aitaks vähendada sööda raiskamist,
kuna sööt on üks suuremaid kulu siit seakasvatuses.
Et iseenesest oleks see hea lahendus, aga ilmselt on
probleemiks ka näiteks töökindlus nendel süsteemidel.
Et kui paralleelset lahendust ei ole, et siis võivad sead
söömad teada.
Et sellised töökindluse probleemid kipuvad olema automaatsüsteemidel. Marko, kas teil on kogemusi automaatsete söötmislahendustega,
kui töökindlast teiega kindlate lahendustega tegemist võiks olla? Jaa 2014 15, kus, noh, ühesõnaga, mina alustasin tegelikult
seal juba 2005 selle ühe farmi rekonstrueerisime vedelsööda
peale ja kõik oligi seal.
See farm töötab praegu väga hästi, aga, aga see asub siin
Tartu külje all muidugi.
Ja see oligi ehitatud, et selle põhimõttega,
et kinnine söödasüsteem, kiipide süsteem,
aga, aga nagu halo mainis, et, et tegelikult tõrkeid väga ei olnud,
probleem on selles, et nagu võib-olla et see kiip võib ära
kaduda noh, mis iganes, mõni teine siga võtab kõrvas selle
ära või lihtsalt see kiip ei tööta, eksis arvuti,
annab teadamine otsises iga üles sealt suurest suure ala
peal need sellised väiksed probleemid. Aga tegelikult on jah see, et kui nüüd tekib selline suurem
elektrikatkestus või või, või mingid tehnilised tõrked,
et siis on nii, et, et siis on väga raske seda looma hakata söötma,
siis noh, antud farmis, mille, mille me nagu üles ehitasime,
seal oli, oli noh, mul oli esmatingimus ka,
et tuleb juurde pääseda ka kindlasti söödale käsitsi manuaalselt,
et kärudesse, et kui tekib avariisüsteem,
et siis saab ka saab loomad gara, söödetud
ja joodetud. Aga aga selles farmis, kus mina praegu toimetan,
seal on, põhimõtteliselt on poolautomaatne,
seal tuleb lihtsalt käega reguleerida seda söödanormi ja,
ja siis tuleb see sööd koridori lõpus on sellised vändad,
et see tuleb lihtsalt ette kedrata ja muud midagi,
aga liinid täidavad automaatselt kõik need sööturid
ja ja jootmine on samamoodi kõik, noh, nagu öeldakse,
nippel jootmine ja probleeme ei ole, et siin siin on valiku küsimus,
et kuidas farmer tunneb ja tahab ja ja, ja nii on,
et mina pooldan mõlemaid ka lihtsalt kui söötmine
või selline käsitsi, noh, kuna ma olen teaduspõhine inimene,
siis mul on väga hea jälgida sellist normeeritud söötmist
individuaalselt sigadel. Nii et, et jah, et Ma arvan, et mõlemad süsteemid töötavad. Täiesti võhiklik küsimus, kui palju erineb üldse ühel seal
ja teisel seal võib-olla see söötmise sööd söödakogused,
kui suured erinevused seal võivad olla? No võtame klassikaliselt, ütleme seesama nuumsiga,
kes lõppkokkuvõttes kasvab kuus kuud, tegelikult on juba
viis pool kuud, ütleme et noh, klassikaliselt ütleme sünni
sünnist kuni väljaminekuni, ütleme, kui ta juba farmist
välja sõidab, ütleme, et väga hea sööda väärindusega siga,
kes kõik selle sööda, mis ta saab.
Laseb, noh, kasutab kõike ära maksimaalselt,
siis ütleme selline 260 270 kilo. Jõusööta siis selle oma kasvuperioodi jooksul,
siis tarbib ära, aga ütleme näiteks emis,
kes põrsaid imetab, ütleme, see on see neli nädalat,
siis tema söödanormid võivad kerkida seal päeva,
ütleme juba ööpäevas isegi kaheksa kuni 10 kilo võib see,
mis ja ta peabki sööma, et toodab piima.
Ja et see põrsas saab sellest piimast kõik,
mis talle vaja on, et sellised, sellised. Erinevused nagu on Üks teema, mis meie vestlusest korraks läbi käis,
on ka loomade puhastamine.
Kas täna on see olukord selline, et arvuti ütleb,
et nüüd on vaja sellesse osakonda minna puhastama
või on ka tänapäeval olemas juba puhastavad robotid
või lahendused, mis siis looma kas siis eluaset
või looma ennast puhastavat, kuidas see lahendatud on? Farmis on tegelikult enamus, farmid on ehitatud restpõranda
peale On lamamisala, mis on, ütleme, põrandaküttega
ja siis on ütleme siis roojamis ala, mis on nagu restpõrand
ja üldjuhul siga on väga tark loom.
Ta valib ikkagi selle restpõranda osa endale sinna,
et ta teeb siis tualeti sinna ühte nurka
ja kõik sead käivad siis sinna.
Ja, ja lihtsalt on see, et see operaator
või inimene, kes käib, et siis tema peab nagu,
ütleme, et kui liiga suur hunnik tekib, et see tuleb
natukene laiali tõmmata ja poegi, mis iga alates on see,
et et on emisel. Samamoodi pool on betoonala ehk lamamis,
alaja tagumine osa on siis restala ja seal tuleb tegelikult
ikkagi inimesel natukene.
Sellised on nagu öeldakse, korgid, võtad selle,
tõstad korra eest ära ja siis tõmbad selle sõnniku sinna
alla läga kanalisse, paned korgi jälle ette tagasi ja,
ja kogu see sõnnikusüsteem, mis jääb risti alla,
seal on omakorda süsteem on selline, nagu meil on,
vannis on, ütleme, kork põhjas, siis sa tõmbad selle korgi
ära ja siis see vedel läga siis läheb läbi vahekaevude,
kus on pump, mis lööb selle suurde lägahoidlasse,
et selline see, see põllurammu teekond siis on. Aru, kui ees Reinas täna Eesti erinevate digitaalsete
nutilahenduste kasutamisega erinevates farmides on,
et me teame, et siin juba seitsmekümnendatel meie president
ja põllumajandusteadlane Arnold Rüütel Tartu lähedal
lehmalaudas töötas lehmadega, kust koguti siis
elektrooniliselt informatsiooni andmeid oli see,
kui nüüd vaadata maailmas selle valdkonna ajalugu,
midagi ainulaadset, kus me täna selles innovatsioonis oleme. No veisekasvatus on üsna heal järjel, et siin on oma smart,
farmi ettevõte ja pakub erinevaid digilahendusi.
Seakasvatajad nii heas seisus ei ole, kuna seakasvatajad on vähe,
siis pole ka sellist ühtset firmat, kes pakuks täislahendust seakasvatajatele.
Aga peks tulevikus vast kui rohkem huvi tekib,
siis selliseid ettevõtteid ka ka tekib. Milline on see olukord teistes riikides,
kui agaralt seal laenduse kasutatakse? Kuna teised riigid on ka suuremat kui Eesti,
kus see projekt arreteedis, siis mõnevõrra mõningaid
seadmeid rohkem nagu mainitud, siis robot söötmine oli just
siis Skandinaaviamaades populaarsem.
Aga Eesti paistis silma just eelkõige oma sisekliima
kontrollimise poolest, et see on ikkagi selline kriitiline
teema ja see on siis rohkem automatiseeritud,
meil. Kui rääkida kliimast, kui rääkida siin loomade tervisest
üldiselt ma saan aru, lisaks sellele, et jälgitakse seda sisekliimat.
On olemas tänalaga lahendused, mis hoiavad loomade tervisel
silma peal, kui levinud need lahendused on või,
või tuleb loomadel ikkagi tervisekontrollis nii-öelda käia. Jah, ehk Eestis ikkagi talitaja peab jälgiva loomi regulaarselt,
et hetkel sellist lahendust.
Ma ei tea, et oleks kasutusel et mujal maailmas kasutatakse
selliseid liikumisandureid, mida sai mainitud,
et juhul, kui siga siis seisab paigal pikemat aega,
et siis tuleks seda üle vaadata, et äkki on tal midagi viga,
et miks ta ei liigu. Ühelt poolt on selline automatiseerimine,
tööjõu optimeerimine ja tööaja kokku hoidmine,
teiselt poolt kindlasti kogutakse ka hulgaliselt andmeid parko,
millised, kas on, saab välja tuua mingisugused olulised andmed,
mida automaatselt tänapäeval kogutakse, millest võib-olla
pikemas perspektiivis loomakasvatusel ja tõuer seal kasu
võiks olla. Noh, tegelikult on see, et, et andmeid ütleme,
jõudluskontroll kogub, ütleme, selliseid viljakuse andmeid,
aga kui me lähtume nüüd ütleme sellisest noh,
ütleme siis digitaliseerimist, nutiseadmete andmete kogumisest.
Et see nüüd sõltub sellest, et kui, kui automatiseeritud see
farm on et näiteks, et on jälgida farmi aastaringset
keskmist näiteks hoonete keskmist temperatuuri,
et kas farm on suutnud hoida endal stabiilse temperatuuri
sõltumata kuumast külmast perioodist. Et see, ütleme see sisekliima, et see nagu on selline,
aga see sõltub jälle sellest, et kui millised lahendused on
farmil nagu endal tehtud ja samamoodi tänapäeval on ka noh,
ma siin kõrval päikeks ütlen, et on isegi sellised kerged
niisutusudu udusüsteemid, mis näiteks kui temperatuur läheb
liiga kõrgeks seal farmis sees siis hakkavad sellised noh,
nad on nagu öeldakse, udupeen, Auron, et ta natukenegi
jahutab seda keskkonda. Et tegelikult need on juba mitte lähiajal,
vaid need on juba siin oma seitse, kaheksa 10 aastat tagasi
juba juba kasutusel mõnedes farmides, aga aga noh,
kokkuvõttes ongi tegelikult see, et, et,
et ikkagi see sisekliima, et kui sul on värske õhk,
et korralik õhk, puhas vesi ja kvaliteetne söök
ja inimfaktor loomulikult ka juures, kes sind jälgib,
siis polegi rohkem vaja. Alo te toote oma uuringu kokkuvõttes või puhul välja seda,
et Eestis jälgivad selliseid andmeid ja informatsiooni pigem
farmide omanikud või vähemalt juhid aga mitte siis kõik töölised,
kes seal farmides on ja tegelikult võiks olla just niimoodi,
et kõigil on nendele andmetele ligipääs,
miks see, miks see hea oleks, et kõik talitajad,
kõik töölised pääsevad nendele digitaalsete andmetele ligi. No siis need esmatasandi töötajad näevad ka oma töö tulemusi
ja samuti kui tekib probleem, siis nad saavad kohe otseselt reageerida.
Et ma tean, et näiteks Rakvere farmides on üleval
televiisorid sööklas, kus siis töötajad saavad jälgida siis
farmi tulemusi millised probleemid seal võivad olla.
Samuti on Eesti Tõusigade aretusühistul kavas luua selline
tahvlite süsteem, kus farm saaks kirjutada välja erinevad tootmisparameetrid,
mille järgi siis on võimalik hinnata töötajal enda siis
tööprotsessi Ehk siis tegelikult oluline on, et töötaja teaks,
mis ta teeb ja ei saaks selle osas ka nii-öelda ammendavat tagasisidet. Kui vaadata selle valdkonna tulevikku kuu,
võib-olla alustame siin Varpost, et mis on täna võib-olla
loomakasvatajal selline soov või unistus,
kas on midagi mingi valdkond või mingisugune lahendus,
mis võiks muutuda veel paremaks, automaatsemaks,
töökindlamaks või on või on täiesti midagi uut soovida või,
või juba tulemas, millest nii-öelda tehnoloogilises mõttes,
eks loomapidaja täna unistab. No tegelikult esmatähtis on loomatervis ja eks loomulikult
mina unistaks sellest, et, et kui mulle annab väga nutikas seade,
annab teada nii kui individuaalselt looma terviseseisundist,
et ma suudan ennetada näiteks mingit haigusnähtu või,
või kui või annab kohe teada, kui näiteks siganuma näiteks
natukene jalga vigastanud hakkab lonkama
või et see ongi oluline tegelikult täitsa tervis.
Et meil ei ole eesmärk, ei ole see, et et kasutame hästi
palju ravimeid ja antibiootikume. Et minu eesmärk on see, mida vähem ravimeid,
seda tugevam organism.
Ja sinnapoole tasapisi me liigume ja, ja see ongi,
ütleme see nagu ütleme minu unistus, et ka,
et kui võib-olla tõesti on sellised sensorid-andurid kaamerat,
mis suudavad nagu hoiatada juba etet, vaat vaata see
indiviidi üle, et sinna vaja on võib-olla natukene abi anda,
et see on nagu minu nägemus. Alo, kuidas teiega on, mis teie vaatest võiks olla tulevik
selliste seakasvatuse või loomakasvatuse digitaliseerimise puhul? No kuna Eesti on seadnud endale raha eesmärgid,
siis üks valdkond oleks ka need digilahenduste kasutuselevõtmine,
mis aitaks keskkonna jalajälge vähendada,
näiteks. Ja loomulikult Varpa mainis, ravimite küsimus on
üleval siis igal pool maailmas suund antibiootikumide
vähendamisele on.
On oluline Aina digitaalse maks muutuvad kõik valdkonnad,
ka loomakasvatus, püüdsime selle väikese vestlusega siis
anda põgusa ülevaate, kuidas seakasvatuses need lahendused toimuvad.
Alo Tänavots, Varpa Vare, Eesti maaülikoolist.
Ma väga tänan teid selle põgusa vestluse
ja tänase raadiokülastuse eest. Reegliks olla üksi.
Kui vaikust kuulen.
Austan oma aega, leida endale on, sina tuled siis,
kui sulle sobiv aeg.
Ka Läänes. Üüri. Suulaele siin leida seina, ta on müürini. Pragude vahele see sinu jaoks vaid mäng. Ei kehti reedi.
Ma Mei SAABi, kui sa. Ja ikka selle jääkihi mune. Kui kohtuvad silmanud lahku, löövad käed teineteisest eemal,
aeglaselt, nii möödub selle pinge ja ma peaks silla kuuma
seina poole valmised meid puuda.
Su seinatoon, müürid, tuul, puu, ma üürin su pragude vahele.
Iseltsin, Leida, proovin su seina on müüritud.
Puu, ma üürin su pragude vahele.
See sinu jaoks vaid me. Ei kehti reegi.
Ma meid Saabi mõisa. Ja ikka selle järgi mune. Seina riid. Rinsu pragude vahele endiselt meid leina proovin.
Need seinad on nööri vabal siin üürita, leida aega meile kahele. See sinu jaoks vaid. Eigi teeveegi ma Mei saabi ta, kui sa. Ja ikka selle järgi mune see sinu jaoks. Keegi ei räägi.
Ma me ei, sa, kui sa. Ja ikka seal jää Ki une. Ja nüüd on aeg huvitajas ette võtta uudised,
mis tehnoloogiamaailmas on möödunud nädalate jooksul ilma
teinud ning lähme nüüd aga taevasse.
Lennukitootja Erbas töötab lahenduste kallal,
mis annaksid autopiloodile suurema kontrolli lennuki üle.
Projekt Dragon flai on selline projekt, mille kallal Sizeer
passi tublid mehed ja naised töötavad.
Selle eesmärgiks on luua paremad lahendused lennuki
automaatseks maandamiseks ning abistavaid lahendusi lennuki
ruleerimisel ning muuhulgas ka lennuki automaatseks
maandamiseks siis kui on hädaolukord, ehk siis lennuk peaks
saama iseseisvalt hakkama hädaolukorras uue
lennuväljaotsimise ja seal maandumisega. Just see viimane teema on kõige, ehk põnevam.
Tehisintellekt peaks aitama siis piloote olukorras,
kui on vaja teha kiireid otsuseid ja teame nii filmidest kui tõsielulugudest.
Et lennuõnnetused on küll harvad, aga seest on vaja teha
kiiresti väga suuri otsuseid.
Et pilootide, sellist mõttemaailma natukene
või koormat vähendada on tehisintellekt ja siis
väljaõpetatud hädaolukorras laskumiseks ning maandumiseks. Tehisintellekt, mis lennukis on, võtab automaatselt arvesse
ümbritsevaid ilmastikutingimusi, lennu- ja lennuvälja tüüpi
lennujuhtidelt saadud informatsiooni ümbritsevaid lennukeid
ja muud informatsiooni.
Süsteem on isegi nii nutikas, et räägib kõnesüntesaatori
abil raadio teel lennujuhtidega, kes lennujuhtimistornis
olukorda koordineerivad ning on võimeline ka kuulama,
mis siis teiselt poolt vastu öeldakse. Seega Eeerr passi sõnul peaks lennuk automaatselt mõistma seda,
mida lennujuhid kõnelevad ja mida ütlevad valima selle
põhjal hädamaandumiseks sobivaima lennujaama
ning suunama lennuki sinnapoole.
Samal ajal võivad piloodid tegeleda näiteks rikke
või vea põhjuse väljaselgitamise või selle kõrvaldamisega.
Testlendude ajal on siin lennujuhid, on öelnud,
et süsteemiga on võimalik väga edukalt suhelda
ning lennukite, mida on siis katsetatud on ka edukalt maandunud. Ei ole siin öelda, et kas see on päris lennukite
või simulaatoritega toime pandud Testaga vähemalt on
sellised lahendused arendamisel tavaolukorras maandumine
siis tavalise, näiteks reisilennukiga maandumine on samuti
hõlpsamaks muutumas.
Keerulistes ilmastikutingimustes võib see olla päris raske
ja kui lennujaamal ei ole ka sellist lahendust nagu täppis
maandumise abisüsteem, siis võib-olla see üsnagi keeruline. Kasutades aga infrapunakaameraid, tavalisi kaameraid,
radareid ja muid erinevaid andureid, on võimeline
lennukisüsteem andma pilootidele lisainformatsiooni näiteks
tiheda pilvkatte puhul võib-olla maa peal olevaid soojasid
objekte infrapunakaamera abil lihtsam märgata. Ja ka kolmas lahendus ruleerimisel ehk siis lennuke,
kui sõidab näiteks värava juurest hoovõtu rajale
või tagasi.
On lahendusi loodud, näiteks annab lennuk siis pilootidele häält,
hääle helimärguannetega, siis märku, kui mingisugused
takistused peaksid liiga lähedale sattuma.
Selliste lahenduste kallal töötab Eeerr basset lennundus
veelgi turvalisemaks, mugavamaks, automaatsemaks
ja kindlamaks muutuks, eks saame näha, millal siis need
lahendused jõuavad siia lennundusmaailmas. Päriselt teadupärast tegemist on väga reguleeritud alaga,
nii et eks mõnda aega ikka kulub.
Internetti lekkisid aga soni, salajased andmed PlayStationi
ja selle mängude kohta.
Nimelt. Kui Sony esitas Microsofti ja Ameerika Ühendriikide riikliku
kaubanduskomitee vahelises kohtuasjas Siis omade tõendid, Microsoft kaevati siis sellise monopoli
süüdistusega kohtusse, kui viimane soovis osta
videomängutootjate aktivishin lisand seda 69 miljardi
dollari eest.
Hageja sõnal sõnul annab see tehing Microsoftile liigselt
suure osa videomängude tootmise Turust, pärssides seega
valdkonna arengut ja innovatsiooni.
Microsoft, kellel on siis teadupärast mängukonsool Xbox? Tema konkurentideks üks neist on soni, kellel on
mängukonsool PlayStation just Playstationiga seoses erinevad andmed.
Lekkisidki lekkinud dokumendid eemaldati internetist üsnagi kohe,
aga loomulikult ajakirjandus ja konkurendid eelkõige said
kiiresti küüned taha.
Nii teamegi nüüd mäng Holm Ryzen Forbitne quest näiteks läks
Sony'le maksma 212 miljonit dollarit ning sellele kulus viis
aastat huule üle 300 inimese. Töö mängi läästofass kaks.
Aga näiteks läks Sony'le maksma 220 miljonit dollarit
ja selle kallal töötas üle 200 inimese.
Infot lekkis aga näiteks veelgi.
Üks suur vaidluskoht on olnud kohtuistungil mänge koolov,
Chuti ning pigem just see, et kes selle mängu kasutamise
õigused endale saab.
Microsoft on siis on avaldanud soovi vahepeal seda
eksklusiivselt enda platvormile saada, soni puhul on nüüd lekkinud,
et üle miljoni Playstationi kasutaja on ainult seda mängu mängimaski,
siis neil ongi PlayStation ainult selleks,
et mängida mängu, mille nimi on cool of Tiuti. Kui natuke täpsemalt neid andmeid vaadata,
siis 2021. aastal oli 14 miljonit kasutajat,
kes oma mänguajast 30 protsenti selle mängu mängimiseks kasutas,
kasutasid ning kuus miljonit kasutajat, kes veetsid 70
protsenti mängukonsooli taga veetud ajast mängides mängu
siis golf miljon oli siis neid, kes mängisid ainult kogu aeg
aga veel juttu natukene Microsoftist.
Microsoft sobib operatsioonisüsteemi Windows viia täielikult pilve. Kui täna on meie arvutis olevat failid, programmid,
erinevad menüüd, ikoonid, igasugused tegevused,
mis me seal teeme nii-öelda osa operatsioonisüsteemist,
mis on meie arvuti kõvakettale Ta oli ja meie arvuti sees
mis tähendab seda, et me võime internetist välja minna
ja ikka töötab kõik edasi.
Siis Microsofti idee on nüüd see, et viia Windows täielikult
pilve ja sealt see kõik inimese arvutisse striimida
ehk voogedastada. Ehk siis, kui vajutad arvutisse näiteks Microsofti ikooni peale,
et hakata teksti avama, siis mitte ei avata seda Microsoft Vöödi,
sinu arvutis, vaid arvatakse sa kusagil ütleme,
pilveserveris, mis asub hoopis kuskil mujal
ja see Microsofti pilt saadetakse ainult sinu arvutisse.
Kui sinna kirjutada, siis sinu arvuti saadab kirjutatud
tähed serveris olevasse Microsoft vöödia seisatab jälle
pildi näiteks tagasi. Väga lihtsalt on see niimoodi lahti seletanud.
Kindlasti on seal keerukusi veelgi.
Microsoft neid täna rääkinud lahti ei ole,
aga teadupärast ärikasutajate puhul sellised lahendused juba
natukene töötavad.
Windows 365 on selline lahendus, mis Windowsi erinevatesse
seadmetesse just kontorite puhul edastab.
Microsofti soov on nüüd aga tuua selline lahendus ka erakasutajateni. Plaan on tõenäoliselt seotud ka sellega,
et Microsoft soovib aina rohkem ehitada oma servereid oma protsessoreid,
milles siis Windows kõige paremini võiks töötada.
Eks pilve paigutatud Windowsil on omad head
ja vead, annab see kindlasti võimalusi kiiremaks,
arvuti kasutamiseks.
Kui endal nii kõva protsessoriga arvutit ei ole,
on võimalike pilves tõmmata käima nii-öelda kõveva Vungiga seade. Aga teistpidi, kui internet ära läheb, mis siis saab?
Seda ei tea, eks see tuleb kõik meil välja selgitada,
aga lahendusi tulebki välja mõelda, mis neid arvuti
kasutamise kogemusi Meil paremaks muudaks.
Ning üks uudis veel, mis siin juba möödunud nädalal on läbi käinud,
kuid Euroopa parlament on hääletanud eelmisel nädalal selle poolt,
et Euroopa liidus müüdavatel nutitelefonidel peaks saama
inimene iseseisvalt akut vahetada. Seda aastast 2027.
Põhjuseks on tegelikult see, et aku on üks põhilisi komponente,
mis telefonides läbi läheb.
Kuna telefone kasutatakse päris palju, et iga päev,
siis aku tööiga kipub vähenema ja tänapäevased nutitelefonid
on ehitatud niimoodi, et ega seda akut seal väga lihtne
vahetada ei ole.
Või kui, siis tuleb minna spetsiaalsesse hoolduskeskusesse
makstav kallist raha selle töö eest. Nüüd on siis soov, et et seda tegema ei peaks
ja lootus on, et tänu sellele, kui akusid saab vahetada,
on võimalik telefonide töö iga siis pikendada.
Mis tähendab seda, et kui aku on läbi, ei pea inimene endale
tervet telefoni ostma, vaid läheb lihtsalt
ja ostab uue aku.
Euroopa liidus käsitletakse ka keskkonnasõbraliku disaini regulatsiooni,
mis võib aku vahetuse tootjatele juba varem kohustuslikuks muuta. Muuhulgas öeldakse selles regulatsioonis,
et akut peab saama vahetada ilma lisatööriistadeta
või koostööriistadega, mis tulevad siis varuosa
ehk siis selle akuga kaasa ja kusjuures neid varuosi
ehk siis akusid näiteks peaks, peab müüma seitsme aasta
jooksul peale seda, kui telefon tuleb turule.
Ning lõpetuseks üks uudis transpordi vallast Euroopas
hakkasid sõitma akudel töötavad rongid. Hitachi Masatio võimase chio nimelised rongid sõidavad nüüd
Itaalias ja nad kombineerivad, sõites siis võrgust
elektrivõrgust tulevate elektrienergiat,
diiselmootorit ning akudest tulevat elektrienergiat.
Rongid on valmistatud 80 90 protsendi ulatuses vabandust 93
protsendi ulatuses taaskasutatavatest materjalidest
ning nende süsiniku jalajälge peaks olema 50 protsenti
väiksem kui teistel tavalistel rongidel. Lisaks on linnas sõitvad elektrirongid ka mürasäästlikumad
ei põhjustanud nii palju mürareostust.
Itaaliasse sõitvad rongid on kolme kuni nelja magunilised
ja mahutavad kuni 300 reisijat.
Akutoitel sõidab rong 15 kilomeetrit, kuid akusid laetakse
ka siis, kui rong näiteks pidurdab või rongil on siis
laudtee kohal teadupärast elektriliinid,
kus ta siis voolu võib ka saada, et ka sealt on võimalik
neid akusid laadida. Ka selline lahendus on siis käsile võetud.
Sellised on tänased uudised tehnoloogia vallast. Aeg on nii kaugel, et huvitaja saade hakkab lõppema,
aga enne seda vaatame natukene tulevikku
ning uudis pluss loomulikult keskpäevane,
uudistemagasin Arp Mülleri juhtimisel varsti-varsti eetris.
Arp, tere hommikust, sulle ole hea, anna väike ülevaade siis,
mis teemad tänases saates tulemas on? Tere, Jakob, tere kuulajad.
Kuna on noorte laulu- ja tantsupeo nädal
ja Tallinn on tulvil siia üle kogu Eesti kokku sõitnud lapsi
ja noori, kes sel nädalavahetusel tantsivad
ja laulavad vist üle 30000 lausa on neid siis ka uudis pluss
saates lausa kohustuslik vahendada meeleolusid nende seast.
Täna hommikul algasid ka laulupeo proovid.
Esimesena alustasid kell kaheksa 40 juba proovi
neidudekoorid ja seal kohapeal püüdis meeleolusid hea
kolleeg Kadri Põlendik ja uudis pluss saates just lauluväljakul. Täna hommikul proovis püütud teile vahendame.
Aga muidugi räägime ka poliitika jutt, uudis pluss saade on
juba selline.
Stuudios on lubanud tulla Euroopa kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus,
vist 15 kuud lausa ei ole ta vikerraadio stuudios käinud.
Aga plaanis on Keit Pentus-Rosimannusega juttu rääkida
eeskätt sellel nädalal avaldatud üsna kriitilisest eriaruandest,
milles audiitorid seavad kahtluse alla, et Euroopa liit
ikkagi suudab vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030.-ks
aastaks 55 protsenti. Stuudiosse tuleb ka Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp.
Temaga räägime Kanada kaitse-eelarvest, miks ei täida Kanada
NATO ees kaitsekulutuste kohustust ja suunab kaitsevajaduse
rahuldamiseks vaid 1,29 protsenti oma sisemajanduse
kogutoodangust ja samuti käsitleme Kanada rolli Ukraina
sõjalisel toetamisel, aga ka meie naabrite lätlaste
sõjalisel toetamisel.
Ja veel. Meelis Oidsalu käsitleb päevakommentaaris riigi uhu
kommunikatsiooni kahe irilise päeva näitel 24. veebruari
2022 ja 24. juuni 2023 näitele. Vaat sellised teemad on siis praeguseks teada. Teemasid nagu ikka palju ja erinevatest valdkondadest,
aitäh, sularpa ning aitäh teilegi, head kuulajad olemast.
Tunnike vikerraadioseltsis, olge edasigi,
sest et palju põnevat sisu on meil veel teile pakkuda.
Mina ütlen teile siit aga kõike kena ja ilusat suve,
lähen tõmban isegi kaks rõõmu heinamaahõngu
ning Meie kohtume teiega juba rõõmsasti.
Augustikuus olge terved. Talvel, uisud, talguid, suvel püüan. Kogun marke joonistan spordis pikka lugu peal,
näiteks möödunud kolmapäev mängisin ma üksikkulli looduses.
Mulle meeldib käia, siis saab linnulaulu kuulda.
Meeldib kõike teha igasugu vingeid asju.
Näiteks teisipäeval pani kokku suure teleka. Juba poisipõlves olin päris hea fantaasiaga näitlejaks,
palun mul probleemiks teha, vallis pani elus hätta ma ei jää,
olen selles päris kindel, kui sa ikka oskad,
siis ei ole karta miskit.
Läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumli
ja ei ole tõesti asju, millega ei tuleks toime. Mulle meeldib mõelda igasugu asju välja pärast nendest asju,
et ka teistel oleks hea.
Suhtlemises olen tugev, suhtlen täitsa vabalt.
Näiteks eile, terve päeva rääkisin ma sõbraga.
Niisiis olen mitmekülgne, ilus, tark ja osav.
Näiteks võin ma ära süüa terve tonn. Eile tegin väikse katse, panin pirukad muna,
maitse oli nagu oleks pirukas pandud muna tulevikuks allul
plaan teha võimas firma, seal mul töötab neli töölist,
mina olen rahul.
Kunagi mul pole igav, kuna olen huvitav.
Isegi kui mul on igav.
Mul tuleb välja.
