Tere hommikust, on teisipäev, 27. detsember
ning te kuulate huvitaja saadet.
Rasvased jõuluroad on kõigil vast nüüdseks seeditud
ning saame edasi liikuda selle kohustusliku detsembri lõpuosapoole,
kus me ei kuulu enam jõululaule või räägi kingitustest,
vaid vaatame tagasi lõppevale aastale.
Seda seda teemega täna huvitajas, nimelt võtame kokku aasta
2022 teadusmaailmas. Minuga on liitunud Teaduste Akadeemia medali laureaat,
novaatori teadustoimetaja, Jaan-Juhan Oidermaa,
tere hommikust.
Tere hommikust.
No hakkame õige pea rääkima sellest, millised on need kõige kirkamad,
kõige tähtsamad teadussaavutused, mis jäävad seda aastat iseloomustama.
Palusin sul natukene meenutada kirja panna kaks kõige
olulisemat teadussaavutust siis välismaalt kaks kõige
olulisemat Eestist niimoodi kiire sissevaatena. Millised märksõnad?
Võib-olla neli märksõna, iga iga uudise kohta üks märksõna.
Neid nelja uudist iseloomustaksid, millest me tänases saates räägime? Üks asi on kindlasti nende uudiste praktilises,
et meil pole absoluutselt energiakriisist,
pääsuga teaduses ja see on väga hea meel,
et Eesti ideaalselt ka selle nimel tegutsevad,
et see on kohe kindlasti ühe uudise läbiv teema.
Aga otseloomulikult on väga jõuliselt arenenud viimase
aastaga ka biomeditsiin ja seda suuresti just
tehisintellekti arengute tõttu. Nii et võib-olla meil on tulevikus kõne ikkagi kergem elada
ja erinevaid haigusi ravida.
Aga absoluutselt, et sel aastal või lõppeval aastal tuli ka
väga palju avastusi just kosmose valdkonnast,
kuna me, nagu me teame, siis saadeti enam-vähem täpselt
aasta tagasi orbiidile üks väga võimas teleskoop
ja see on tohutult meie maailmapilti avardanud juba.
Aga kui me tuleme ka Eestisse tagasi, siis on muutunud tänu
just ehitusvaldkonnas tehtav, tehtud Ta arengutele
ja suurele ehitustempole ka meie teadmised selle kohta,
mis me Läänemere ümbruses ikkagi ei toimu umbes 600 700
aasta aia taga, nii et me oleme saanud ka väga targemaks oma
päritolu ja üleüldse koha kohta thers selles ilusas universumis. Sellised teemad täna saates mina olen Johannes Voltri helipuldis,
Emma tamm, head kuulamist. No rahvusringhäälingu teadustoimetaja Jaan-Juhan Oidermaa
milliseid mõtteid sinus lõppenud aasta aastal 2022 üldse tekitab,
kas teaduses oli hea või halb aasta? Ta on kohutavalt raske küsimus, et osaliselt oli muidugi
väga hea aastaid, kuna tõepoolest tuli selliseid mõnusaid
läbimurdeid või selliseid murdelisi punkte,
mis viib meid, ma ei tea, 10 20 aasta pärast oluliselt edasi aidata,
et kui me võtame kasvõi umbes paari nädala taguse teateid
meil õnnestus lõpuks Ühes katserajatises seda tuumasünteesi
alal hoida peeglit päris pikka aega ja sealt küllaltki palju
nagu Erreka tagasi saada, et see võib meie energiamuresid,
siis ma ei tea, 30 40 aasta pärast. Kui leevendada, aga ütleme, kui laia pilti vaatame ikkagi,
siis võib-olla selliseid väga väga kirkaid sündmusi sellel
aastal niivõrd ei olnud, mis oleks nagu kohe silma hakanud.
Et kas või nende uudiste valimisel oli ikkagi küllaltki
raske neil sellist sama tasandil, sellest oli küllaltki palju. Aga ütleme, nagu põhimõtteliselt võib selle tee sadel
saastaga ikkagi rahule jääda ka lihtsalt see teemade valik
oli tunduvalt raskem, kuna kui me võtame kas
või selle peale, et see koroonapandeemia siis üllatima
praeguseks läbi et sellist maailma selles mõttes maailma
muutvaid avastusi või on kelleltki nagu selle kõrval raske
välja valida. No üldiselt on seda aastat ju tugevalt ikkagi ilmestunud
sõda Ukrainas ja kõik sellest lähtuv kaasa arvatud ka energiakriis,
kuidas see kõik teadusmaailma mõjutas või on need ikkagi
eraldiseisvad sündmused, kuigi energiakriis
ja võib-olla inflatsioon?
Ma eeldan ikkagi võib-olla teadusrahastuse poole pealt seda
maailma ikkagi päris tugevalt võib mõjutada. Ütleme, nagu energiakriisi puhul tuleb oluliselt välja tuua see,
et see võimaldavat lõpuks särada nendel teadlastel,
kes on saanud projektiraha või grandiraha umbes 50 aasta eest,
et neil on lõpuks ometi võimalik õigustada Tõin ta teadvuse
ala arendamise tehtud investeeringuid näiteks kui võtame kas
või selle energiakriisi ja suure energiatarbimise,
siis me peame kas vaatama otsa sellele, et umbes 40
protsenti Eestis kasutatavast energiast kulub nende hoonete
ülalhoidmiseks hoonete kütmiseks, hoonete jahutamiseks. Et et tõepoolest, et kui me peame nagu leppima sellega,
et meil on energiahinnad, jäävadki näiteks kõrgeks,
kuna kui me, kui meil tuleb, kas siis taastuvenergiast tuleb
mingisugune revolutsioon, me toodame rohkem,
siis suur osa sellest taastuvenergiast kulub hoopis teistest rakendustest,
eks kui me praegu seda proovima, et kas või ma ei tea terase
tootmiseks või vesiniku tootmiseks, et sellega saaks autosid
kunagi käima panna. Nii et nagu me peame väga selgelt Te panustama enda hoonete
energiatõhususe tõstmisesse ja kui me vaatame
ehitusvaldkonna tervikuna, siis see on tõepoolest selline valdkond,
et kui sa peadki üheksa korda mõõtma, üks kord lõikama,
et kui me teeme mingeid valesid investeeringuid praegu,
siis me panemegi selleks kulutatud raha järgmiseks
30-ks 40-ks aastaks lihtsalt lukku, oleme selle raha
lihtsalt maha visanud, nii et seda on väga hästi välja selle,
et miks me peame just nagu ehitusvaldkonna teadlastele raha
andma ja siis ka energeetika valdkonnas tegutsevatele
teadlastele raha andma. No ehitusvaldkonnast võib-olla võib-olla mitte,
jõuame täna kindlasti rääkida, aga nii valisid välja kaks
kõige olulisemat teadussaavutust teadusuudist.
Nii piiri sees, Eesti piirides, Eesti vabariigis kui ka välismaal.
No alustame välismaast, mis sulle niimoodi tagasiulatuvalt
meelde jäi?
Mis on kõige olulisem, mis välismaal juhtus teadusmaailmas? Minu enda jaoks on väga selgelt kõige olulisem see saavutus,
mis on seotud just tehisintellekti valdkonnas toimunud
suurte arengutega.
Et nagu me teame, siis tegelikult suur osa meie organismi
toimimisest ja meid ümbritseva maailma toimimisest on tänu
erinevatele valkudele, et mida, et kui me võtame kasvõi valgud,
et siis näidetena palkadeks näiteks meie keha kaitsvad
antikehad ja meie juuksed ja küüned ja kas
või ma tea, piimasuhkrut lagundada black taas. Et kui me suudame nagu välja nuputada, kuidas need valgud
täpselt toimivad ja mida nende organismis teevad,
et siis meil on väga palju võimalusi, avaneb just näiteks
kas või haiguste vastu võitlemiseks või siis ka erinevate
uute eksootiliste valkude loomiseks, mis võimaldab meil,
ma ei tea, kas või energeetikas nähtavaid probleeme Riinal lahendada,
et põhimõtteliselt kuna me teame absoluutselt väga paljude
liikide neid geenijärjestusi, siis nagu teoreetiliselt oleks
meil võimalik juba selle puhtalt selle geeni järjestuse
põhjal nii-öelda teha väga häid ennustusi,
et millised nende geenide poolt valmistatavad valgurile
üldse välja näevad. Aga kuna need valgud koosnevad omakorda väiksematest osadest,
siis need valgud võivad ennast väga, väga erinevat moodi voltida.
Ja lihtsalt seeni on jäänud sellest arvutusvõimsusest
lihtsalt vajaka, et me ei suuda lihtsalt selle geeni
järjestuse põhjal täpselt ennustada, et millised need valgud
välja näevad ja mille vastu nad töötavad
või kui aktiivsed on.
Ja siin tulebki mängu see suur masinõppe
ja tehisintellekti vallas toimunud arengud. Nüüd ja nüüd see uudis siis ongi see, et Google'i all
tegutsev ettevõte, tyyp, maa hind on siis loonud tehisintellekti,
mis ennustas, kuidas näevad välja umbes 200 miljonit
teadusele tuntud valku. Põhimõtteliselt küll, et seni on see valkude struktuuri
valkude funktsioonide ennustamise vallas,
teised teadlased ei olnud võimalik, nii et tõepoolest üks
doktorant võib-olla terve oma doktoritöö kirjutab ainult
ühest valgusest teeb järjes katseid uurib seda
röntgenkiirtega ja nõnda edasi ja nõnda edasi.
Aga praeguseks on meil kogunenud neid selliseid alusandmeid
juba tänu nendele tublidele doktorantidele. Piisab palju, et me suudame teha ennustusi praktiliselt
kõikide teadvusele antud valkudega koju ja funktsioonide kohta,
mida on tõepoolest siis kokku umbes 214 miljonit.
Ja sisuliselt peale tsirka innusti, kui täpsed need
tehisintellekti tehtud ennustused on ja siis selgus,
et umbes 35 protsenti nendest kirjeldatud valkudest
tehisintellekti puhul on umbes sama head kui seda oleks
tehtud tõepoolest laborikatsetega välja selgitatud,
kuid valgud täpsemalt teevad. Ja siis umbes 80 protsenti nendest valkudest,
et mingisugust Bagdadis ka seda tõotab toimuda näiteks
ravimiarenduses või siis ka näiteks erinevate haiguste kulumõistmises. Vot seda ma mõtlesin ka kohe küsida selle uudise kohta veel,
et kuivõrd see siis aitab nagu ravimitööstust,
kuivõrd see kiirendab uute ravimite väljatöötamist. Ütleme, kui me vaatame praegu seda ravimiarendusprotsessi,
siis absoluutselt kui me leiame mingisuguse palju töötava
toimeaine mingisuguseid erinevate organismide teed uurides,
siis kulub umbes kaks, kolm aastat selle jaoks,
et täpselt välja selgitada, et kui aktiivne see toimeaine on,
võtame näiteks lihtsa näitena mingisuguseid antibiootikumid
ja põhimõtteliselt sisuliselt viskama ja praegu umbes paar
aastat võime visata lihtsalt ma seetõttu
ja kulutades läks ilgelt palju raha, et välja see,
et ühel hetkel avastada, et tegelikult see toimeaine ei
olegi väga hea. Aga kui me põhimõtteliselt teame juba enam-vähem,
kui aktiivne see toimeaine on või kui hästi see ainult
toimeaine aitab.
Ootuste kohaselt anti neid erinevaid baktereid tappa näiteks
siis meil on võimalik seda ravimiarendusprotsessi lühendada
umbes 10 korda, et ühesõnaga paari kuuga juba välja selgitada,
kui hea see toimeaine või valk üleüldse haigustekitajate
vastu näiteks aitab. Siin mängib suurt rolli, eksju, eraettevõtlust siis me
liigume kõige tähtsama või ütleme, ühe tähtsama Eesti uudise
Eesti teadussaavutuse poole ja siin täpselt samamoodi mängib
rolli tegelikult eraettevõtlusräägime siis teha sellise
renoveerimise võidukäigust, nimelt veebruaris avati siis
sauel tehases eeltoodetud lisasoojustuselementidega tervik,
renoveeritud kolme- korruseline kortermaja.
Miks see on oluline, mis asi see üldse on selline? Sisuliselt, et kui me vaatame praegu Eesti Honde hoone fondi,
siis nendest suur osa on ehitatud ikkagi kuskil 50 60
aastajad eest et millalgi pärast seda teise maailmasõja lõppu,
mis tähendab seda, et nende eluiga hakkab praegu juba
vaikselt lõpu lõpule saama, kui me nende majadega midagi
ette ei võta või, või needki ürita kuidagi renoveerida.
Ja siis põhimõtteliselt, et paari aasta eest ilmus näiteks
tuli analüüs välja et kogu selle Eesti hoone fondi
renoveerimiseks kulub sisuliselt toonaste hindade juures
umbes kaks Eesti riigieelarvet, ehk me peame leidma
mingisuguse olulise viisi, kuidas seda protsessi kiirendada,
muuta odavamaks. Ja teine häda muidugi see, et meil ei jätku lihtsalt selle
hoone fondi uuendamiseks endal tööjõudu,
et me ei saa käituda nagu näiteks katarride suure osa
võõrtöölistest lihtsalt sisse tuua.
Ja nüüd tulebki välja nagu selline suur ilus kontseptsioon
nagu seda tehase renoveerimine.
Et sisuliselt me valmistame juba tehases nagu
seeriatootmises ette sellised soojustuselemendid,
mida me saame kinnitada majade külge ja kui me võtame,
et see võimaldaks seda renoveerimist Repat muuta olulisekt kiiremaks. Et sisuliselt me saame panna ühe korruse jagu neid
soojustuselemente paika umbes 30 minutiga 30 minutiga,
kui seda teeksid, ma ei tea.
Ehitusbrigaad, seal ta muidugi ei istu tsikliga suurusest,
aga neil võiks võtta see terve päev, et ühesõnaga,
see renoveerimis step on tunduvalt suurem,
tõhusamalt kiirem.
Ja need soojustuselemendid on siis öeldi,
et seal on nagu soojustus juba sees selle
ventilatsioonielemendid kõik sees, et me,
meil on lihtsalt nagu vaja need seina panna. Ja kuna need soojustuselemendid on juba eos disainitud niimoodi,
et sinnani koguneb mingisugune niiskus ega ka teised
nii-öelda praegu renoveerimise puhul tekivad probleemid on
sisuliselt juba kõrvaldatud juba eelnevalt teadlaste tõttu
siis meil on võimalik tagada, et hoonete sisekliima oleks
juba garanteeritult juba eos, tunduvalt varemgi seda. No rääkisin ka natukene Tallinna tehnikaülikooli
ehitusfüüsikaprofessori Targo Kalamehega.
Ta ütles jah, et täitsa poole kiiremini annab niimoodi
renoveerida ja võib-olla eriti efektiivne on see just
lasteaedade koolide renoveerimisel, kus praegu peab
võib-olla lapsed üheks õppeaastaks kuhugi teise hoonesse viima,
aga tulevikus saaks siis juba suvevaheajal võimalikult
võimalikult palju töid või ütleme, väga suure hulga töid ära tehtud,
seda teha selliste renoveerimist, selle tehnoloogiat siis
kasutades ja aga lisaks Targo Kalamehele oli selle
kortermaja rekonstrueerimisel veel teine partner ka Timbeku
ehituse projektijuht Eero Niguman. Ta ta Tallinna tehnikaülikooli ehitusfüüsikaprofessori Targo
Kalamehega tegin natukene juttu ka, uurisin mida järgmisel
aastal siis plaanis.
Tallinna tehnikaülikooli professor Targo Kalamees,
no kui me mõtleme ukraina peale, siis seal vajavad ju terved
linnad renoveerimist.
Milline see potentsiaal sellel tehase renoveerimise
tehnoloogial näiteks Ukrainas oleks? Puitmatööstus on kahtlemata tehnoloogia,
mida seal saab kasutada ja tegelikult ka juba kasutatakse,
et kõik siin paar nädalat tagasi kuulsime uudist,
et Eesti, Eesti riik ehitab sinna lasteaia,
siis lasteaed Palmidki tehases toodetud puitmoodulitest,
mis võimaldab seda seal objekti tööd tunduvalt kiirendada
ja samas samas on ka kvaliteet tunduvalt parem tehase tingimustes.
Et see, see puitmajatööstuse tehnoloogia on juba sinna minemas. Ja Ukrainas on tõepoolest siis olukord, kus väga palju hoone
fondi tuleb uuesti üles ehitada.
Palju on kindlasti ka täiesti uusi hooneid,
aga ka need olemasolevad hooned, mis seisavad püsti ka need
tuleb ära soojustada, sest klimaatiliselt on ka seal talvel
väga külmad ja see tehnoloogia on kahtlemata võimalik seal rakendata. Millised plaanid teil järgmisel aastal selle teha sellise
renoveerimise tehnoloogiaga on või kuidas nüüd edasi? Edasi nii, et Eestis on käivitanud teha sellise
renoveerimise pilootobjekt KredExi poolt finantseeritud,
kus on 19 maja renoveerimisel kahe ettevõtte poolt puitmaja
ettevõtted siis kaant Krist vääbja Estnar,
kes teevad nii-öelda 19 maja renoveerimist üks maja Sindis
on juba valminud siis üks suur suur projekt,
mis on koostöös Tartu linnaga käivitunud on see,
et Tartu linn on aru saanud, et ka kohalik omavalitsus peab
kaasa aitama hoonete renoveerimiseks ja ta on võtnud sihiks
siis teha innovatsiooni üheksa korrusest hoonete
renoveerimisel ja Mõisavahe kvartalil on siis väljavalimisel
vähemalt kolm hoonet, kus siis renoveeritakse selle tehases
eeltööd toodetud lisasoojustuselementidega
üheksakorruselised elamud. Et skaleeritakse seda praegust tarkust siis kõrghoonele,
mis seab omad omad väljakutsed arendustööle ja,
ja tehnilistele lahendustele. Mida me Saame. Ehitame huvitaja saadet edasi, mina olen Johannes Voltri
minuga koos novaatori teadustoimetaja Jaan-Juhan Oidermaa
helipuldis Emma Tamm ning võtame kokku aasta 2022 teadusmaailmas.
No võib öelda, et kõige olulisematest, kõige olulisemast
teadusuudisest välismaal ja Eestis sai juba räägitud.
Aga mis võiks olla see uudis number kaks välismaalt siis. Täielikult meeles see, et kui me aasta tagasi kohtusime
ja tegime täpselt sama saadet, siis oli mõne jaoks peamine
ootus 2023. aastale Champs Sweebeedee kosmoseteleskoobi uued tulemused,
et nagu me teame, siis aasta tagasi saadeti orbiidile maast
umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele. Maksa maksab see 10 miljardit dollarit. Ja täpselt, ma ei tea, mitu näljaseid, laps,
paljud labidad sellest ära toita.
Aga kohe kindlasti see rekordiliselt suur teleskoop
võimaldab meie maailmapilti vägapalju avardada.
Meenutuseks, et see on tõepoolest kõige suurem kosmoseteleskoop,
mis üleüldse on orbiidile saadetud, et selle peapeegli
läbimõõt on 6,5 meetrit.
Ja teiseks, et see tegutse infrapunakiirguse spektrialas,
et ühesõnaga, see võimaldab meil registreerida,
avastada just universumi algus, päevidest tulevat valgust. Mida see kosmoseteleskoop siis juba avastanud on,
nüüd on aasta aega seal kaugel taevalaotuses olnud. Põhimõtteliselt, et niipea, kui see kosmoseteleskoop hakkas
oma pilte maale saatma, siis tulid järjest uued
ja uued rekordid selles mõttes, et kui vanu galaktikaid Se
kosmoseteleskoop on avastanud, et siis alati iga teine päev
ja iga paari nädala tagant rekordid järjest purunesid,
et praeguseks ongi see uus rekord.
Selle Seimpsoypydegosmode Skabikse saadult näitab,
et galaktikad olid olemas vähemalt 350 miljonit viis aastat
pärast suurt pauku. Et see inimesel skaalale jaoks võib tunduda ilgelt pikk ajavahemik,
aga kui me mõtleme kasvõi selle peale, et ma enda valusa
vanus on meil praegu 4,5 miljardit aastat siis viitab sellele,
et need galaktikad tekkisid väga-väga kiiresti.
Et teadlased hindavad praeguseks uute kogutud andmete põhjal,
et ikka esimesed galaktikad olid olemas juba 100 miljonit pärast,
on neljandat aastat pärast suurt pauku.
Ja otse loomulikult see mõjutab ka seda,
et kuidas me praegust seda Magosmoloogilist mudelit
ja Universumi arengulugu üleüldse mõistame. Aga see on niisugune noh, et lihtsalt huvitav teada,
et ega sealt ju praktilist kasu on natuke keerulisem otsida.
No otseselt. Teadustulemustest küll, aga kui me mõtleme kasvõi selle
tehnoloogia peale, mis on selle Champs sööbi
kosmoseteleskoobi loomiseks ja arendamiseks kasutatud,
et siis sellest võib-olla tulevikus on kasu ka erinevates
eraettevõtete ettevõtmistes.
Et kui me võtame, võtame kas või ma ei tea selle
rahvusvahelise kosmosejaama analoogiline,
siis väga palju seid, neid uusi materjale on kasutatud just
nagu argipäeva argielu rakendustes. Et selles mõttes ei ole täielikult mahavisatud raha pluss
võtame sinna juurde ka inimeste enda maailmapildi avaldamise.
Ja kui me vaatame seda kolme teleskoopi enda võimekust,
siis on praeguseks juba hästi väga hästi tõestanud,
et sellega saab avastada erinevaid gaase,
mis asuvad maast kümnete ja kümnete valgusaastate kaugusel
asuvatel planeetidel.
Et sisuliselt nende keemiliste sõrmejälgede põhjal võib olla
teadlastele inimeskonnale õnnestub üks kord kinnitada,
et teistel planeetidel on ka mingit sorti elu olemas,
et kasvõi on mingisugune bakteriaalne elu,
kui väga hästi läheb, et siis me suudame leida ka jälgi
mõnest arenenud tsivilisatsioonist, et kes on muutnud juba
oma atmosfääri koosseisu piisavalt palju,
et see välja paistaks, et siis öelda, et kui me mõtleme
kasvõi maa peale, siis inimkond oma tööstusrevolutsiooniga
suutnud seda atmosfääri Sõmmelge muutva piisaval määral,
et kui keegi oleks pikemat aega jälginud,
siis ta saaks aru, et siin tegutsevad mingisugused õudsed intellekt,
duaalselt võimekamad olendid, täitsa et ta tõepoolest,
et see nagu kosmoseteleskoop võimaldab meil väga hästi nagu
avardada just meie enda maailmapilt, et võib-olla need meie
maal praegu toimuvad konfliktid ja sõjad
ja kõik muu tundub selle kõrval natukene selle võrra tagasihoidlikum. Mõttetu Jackelemisena rohkem. No teadlased otsivad otsivad uut taevalaotuses,
avastavad taevalaotust, aga samas avastavad ka maapinda
või ütleme, avastavad ka mitte ainult üles,
vaid ka allapoole sellega seotud siis teine Eesti uudis,
mis sa välja valisid täna?
Jah, täpselt. Niimoodi, et kui majandusel läheb võrdlemisi hästi,
siis inimesed asuvad otse loomulikult kaevama seda eeskätt
just linnades ja kuna, kui me hakkame linnades kaevama
ja need linnad asuvad asula paikades, mis on võib-olla
olemasolevad juba sadu ja sadu aastaid varem siis tuleb
teadlaste silme ette arheoloogide silme ette väga üllatavad avastused.
Ja antud juhul tuligi siis selle aasta aprillis. Tallinnast Lootsi tänaval büroo ehitamisel tuli päevavalgele
14. sajandi teisest poolest pärit suur suurkaevuga kaubalaev,
mis oli, mis on praeguseks ilmselt üks läänemeremaade kõige
suuremaid toonaseid kaevule kaubalaevu üleüldse,
et see on 24 meetrit pikk ja üheksa meetrit lai
ja siis arheoloogid praeguseks hinnanud,
et sellega sai vedada juba toona 100 tonni jagu kaupa.
Kui seal on väga muljetavaldav, kui me mõtleme nagu vähemalt
nagu sellisele meie ettekujutusele, milline see keskaeg
ikkagi Eestis oli. Kui tihti üldse selliseid selliseid arheoloogilisi leide
ette tuleb või või?
Või ma küsin teistmoodi, mida meil veel see aasta Eestis
näiteks maa seest avastatud? Ütleme nagunii suremis leida ikkagi päevavalgele ei tule,
et tõepoolest, et kui need leiud ütleme,
edukas Eesti mullastiku ei soosi võib-olla niihästi nende
leidude säilimist, aga kui me mõtleme just selle kaubalaeva
poole kaubalaeva peale, siis on säilinud umbes 3,5 meetri
kõrguse kõrgusena, et sisuliselt, et see on peaaegu
tervikleid ikkagi võrreldes nagu väga paljude teiste laevapakkidega,
mis on niisugust näiteks Tallinnast endiselt sellelt
rannaalalt praeguseks välja kaevatud ja välja tulnud. No selle laeva avastas ja neid väljakaevamisi juhatas Mihkel
Tammet muinasprojekto ööst esimeste mõõdistamist.
Kaebamistega tegeles ka Silver Jäger.
Raija Heikile määras luid ja nüüd uurib laeva edasi Priit
Lätti ja Lisette Reinvars meremuuseumi arheoloog Priit Lätti
ka tegin ka natukene juttu, et mis need leiud siis laeval
olid ja mis sellest laevast tulevikus edasi saab.
Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti, mis seni kõige
väärtuslikumad leiud on, mis laevalt on avastatud? Kui me nüüd kaevamistest hakkame rääkima,
siis kompass loomulikult, sest et see võiks nihutada selle
teab kompassi kasutamisest Läänemerel umbes 50 aastat varasemaks,
et varasemad on kõik kirjalike allikate põhjal
või eelmised teated, nüüd on meil füüsiliselt üks kompass olemas,
miks ta on väga haruldane leid, on see, et nii vanu
navigatsioonivahendeid on üldse vähe ja,
ja teine on see, et ikkagi pikka aega arvati,
et, et Läänemerel väga ei kasutatud kompassi,
sellepärast et et Läänemeri on väike meri
ja sõidetakse ikkagi rannikute lähedal. Keskajal kasutati selliseid asju nagu, nagu see puhid
otsetõlkes mereraamatud.
Ehkki seda võiks veel isegi tõlkida rannikuraamatuks laskma,
sellepärast et see on meresõidukirjeldus,
et, et kui, kui sa oled jõudnud laevaga mingisse punkti,
kus sügavus on selline ja selline brannad rand paistab nii
ja nii, siis keera sinna ja sinnapoole.
Ja, ja kui kogu aeg on maamärgid silmapiiril,
siis mis sa seal ikka kompassiga, Norrigeerid,
aga, aga noh, seda on ka enne peetud usutavaks,
et ikkagi paremad ja keerulisemad navigatsioonivahendid olid
pardal ja noh, lihtsalt see meie meie laev nüüd tõestab
selle ära, et ilmselt ikkagi suurematel merelaevadel olid
kompasid pardal täpselt samamoodi sealt leiti üks lood,
ehk siis sügavuse mõõtmiseks kasutatav töövahend siis
väärtuslikud leiud ikkagi väga hästi säilinud Tööriistad
isegi ilmselt laevapuusepatööriistakast kus olid noh,
me võime öelda, et varuosad et suurel hulgal naelu ja,
ja muid taolisi esemeid sees isegi natuke kurioosne leid on,
on need laevarotid, mis on väga hästi säilinud tõrva sees. Jah, ühe kala leidsime täpselt samamoodi,
mis on säilinud naha ja soomustega. Mis sellest laevavrakist nüüd edasi saab,
mis töid järgmisel aastal loodate teostada
ja millal saavad inimesed ise seda vrakki lähemalt uudistada? Noh, esimene asi on ikkagi, saada ta korralikult katuse alla
sellele peab eelnema uue tugiraami paigaldus siis tuleb
talle hoone ümber ja me jätkame mõõdistamise plaanistamise
ja konserveerimisega, sest ega ta kauaks niimoodi
välistingimuste kätte ei tohi jääda.
Tegemist on arheoloogilise puiduga ja temaga tuleb
ettevaatlikult ümber käia.
Nüüd millal inimesed võivad teda vaatama tulla? See on väga keeruline küsimus.
Ühtepidi on niimoodi, et et kui me selle konserveerimishoone
valmis saame, siis sinna tuleb aken ka ja,
ja sealt on võimalik sisse vaadata ja seda laeva natukene näha.
Aga kui me ikkagi räägime näitusest või,
või sellest, et, et külastajad saavad pileti osta ja,
ja laeva lähedalt vaadata, siis selleni ikka läheb veel mõni
hea aasta aega kindlasti. Konserveerimishoone noh paraku ei ole päris päris näituseruum,
see on ikkagi rohkem selline tööruum, laboratoorium
ja sinna külastajaid ikkagi suurel hulgal sisse lasta ei saa. Igaks juhuks peab mainima, et täna on siiski Teisipäev,
mitte pühapäevaga, laul oli tore sellegipoolest.
Rääkisime siin nii-öelda tõsistest teadussaavutustest,
mis 2020 teist aastat saatma jäävad, aga tegelikult uurivad
teadlased aeg-ajalt ikka ju päris veidraid
või ebaharilikke asju.
Näiteks septembris, nii nagu ikka, leidis aset järjekorras
juba 32. liba-Nobeli gala, kus siis neid veidraid teadustöid
ka tunnustati seda Nobeli preemia paroodiat kujutavat auhindamist. Seal auhinnatakse siis põhi põhikirja järgi inimesi.
Keeleteadustööd panevad esmalt naerma ja seejärel alles mõtlema,
aga noh, nad võivad kõlada küll naljakalt,
aga siiski on neil potentsiaali parandada,
aga reaalselt inimeste elukvaliteeti noh,
näiteks üks pila-Nobeli võitjatest, Andre geim on hiljem
pälvinud ka päris Nobeli preemia, tõsi küll,
veidi teistsuguse uurimistöö eest. Aga mis sulle nendest pila-Nobeli preemia laureaatide
töödest silma jäi? Muld sellel aastal jäid silma pigem sellised pila-Nobeli laureaadid,
kes sisuliselt kinnitavad seda, mida me ilmselt oleme kõik
mingil hetkel kogenud või arvavanud.
Et esiteks jäi mulle selge silma see, et kas et milline on
just see õigusdokumentide keelekasutus, et Mul õnneks ei ole
Eesti õigussüsteemiga väga palju kokkupuuteid olnud,
aga kui ma vaatan, kas või nagu nendega üksikute kogemuste põhjal,
siis ma aeg-ajalt mõtlen, et kas mina olen idioot,
et ei saa aru nendest õigustekstidest väga hästi
või siis ongi need juba eos niimoodi kerel kehvasti kirjutatud. Aga õnneks on need siis USA teadlased seda pila-Nobeli
auhinna toonud teaduste raames uurinud.
Et kas asi on nende õigusdokumentide enda üles ehitades
vormistuses või pigem mitte.
Et selleks nad siis võtsid ette sellise õigusdokumentide korpuse,
kus oli kokku umbes 10 miljonit dokumenti
ja siis analüüsida, et mis on nende kõikide kõikide
õigusdokumentide ühisnimetajat. Ja siis muuhulgas tuli välja, et seal on hästi palju esineb
sellist umbisikulist kõneviisi siis mõned need paragrahvid
on keskele joondatud ja siis väga veidral kombel on ka erinevaid,
neid suurtähti leidub sellistes kohtades,
kus nagu argikeeles võib-olla neid ei kasuta. Valisid kõik need erinevad näitajad või tunnusena,
et välja ja siis tegid katseid paarisaja inimesega,
et laske neil lugeda teenitavate õigus dokumente,
kus olid mõned nendest vigadest ära parandatud.
Ja seejärel siis, kui hästi inimesed nendest
õigusdokumentidest aru said ja kuidas nende käitumist
nii-öelda mõjutas.
Ja siis tuligi välja nende USA teadlaste teadustöö raames. Et kui dokumendid oleksid lihtsalt kirjutatud,
siis tõepoolest inimestele võib-olla nii palju ka
advokaatide abi vaja.
Et sisuliselt kontseptsiooni, mis seal õigust kontsert õiges
dokumendis kirjas on, et need on täitsa nagu arusaadavad
ja hoomatavad, aga lihtsalt need kergelt kehvasti kirja pandud.
Et õnneks muidugi Eesti õigussüsteem liigub selles suunas,
kohtunikud, kohtunike otsused näiteks on ka järjest nagu
paremas keeles kirja pandud, et selles mõttes müts maha kohe kindlasti. No libanobeelidel sai auhindu ka paljud teised huvitavat tööd,
näiteks inseneriteaduste preemia sai ideaalse uksenupu
otsingud jaapani teadlased, siis proovisid leida oma teadustöös,
milline on kõige tõhusam viis uksenupu pööramiseks.
Ja kui vaadata näiteks rakendusliku kardioloogiapreemiat,
siis seal uuriti armunute südamerütm, et kas tõesti armunute
südamed peksavad ühes rütmis või mitte.
Ja tegelikult majanduspreemia oli ka huvitav,
sealt selgus, et edu kindlustab enamasti õnn,
mitte oskused. Jah, millegipärast on meie ühiskonda väga sisse juurdunud,
et alates ma ei tea, kas, kui prantsuse revolutsiooni eest sestsaadik,
et igaüks igaühele määratakse preemia vastavalt sellele
ja igaüks jõuab elusast ilusa vastavalt sellele,
millised on tema võimed.
Aga siis tõepoolest nüüd Itaalia teadlased uurisid
ja mudeldasid, et kuidas on näiteks rikkus jaotanud eeskonnas,
et sisuliselt, kui tegu oleks eestlase Merita kraatiaga
ehk igaüks saatkakski tõepoolest kõik vastavalt oma võimetele,
et siis me näeksime rikku seaduses täpselt samasugust
teatust nagu näiteks kiu põhjal, et väga madal Likuga
inimesi oleks täpselt sama palju kui ka väga kõrge IQ-ga inimesi. Aga samas, kui me vaatame rikkuse jaotust ühiskonnas,
siis vaeseid inimesi piltlikult öeldes on tunduvalt rohkem
ikkagi kui väga-väga rikkad inimesi.
Et selle põhjal nad saavadki järeldada.
Et tegelikult see Meritud kraatiad natukene ikkagi meie
ühiskonnas illusioon, aga kui seda, kui see idee on juba
nagu sellisel kujul nagu tõestatud, siis me saame näiteks
kasutada seda erinevates, ka ühiskondlike otsuste tegemises,
et võtame väga lihtsalt näiteks teadusraha jagamise,
et mõnel mõnes mõttes, kui konkurents on tihe,
et siis meil oleks, võib olla mõttekam korraldada
klassikalise teaduse rajamise kõrval ka selliseid väikseid loteriisid. Et kuna me ei saa võib-olla nii hästi ette ennustada,
et kellel kõige paremini ikkagi töötab hindamiskomisjonide
vahel No lõpetame, saate ikkagi natuke tõsisemate teadusuudistega,
kuigi ka need tegelikult tõsiselt lihtsalt kõlasid veidralt.
Mida, mida on oodata aastalt 2023, juba pühapäeval on
esimene jaanuar ja uus aasta algab. Üks asi, mida me kindlasti väga palju ei puudutanud sellel
aastal ja mida oleks tegelikult põhjust puudutada,
on uued vaktsiini tehnoloogiad, et täpselt needsamad vaktsiinitehnoloogiad,
mis võimaldasid meil Paari aasta eest sisuliselt paari kuu ka luua vaktsiini
koroona vastu, aga nüüd on siis hulk ravimiettevõtteid
võtnud selle tehnoloogia endale hingeasjaks
ja töösse ja need on disaininud täpselt samal platvormil ka
vaktsiini näiteks herpese vastu tuberkuloosi vastu.
Ja siis ka. Malaaria malaaria vastu täpselt malaaria,
aga tegelikult juba on siin uudiseid tilkunud viimased paar
aastat tegelikult ju, kuidas alguses oli,
et on lootust uuele vaktsiinile ja nüüd vist kas mitte isegi
ei tulnud? No põhimõtteliselt ongi. Tegelikult nende mainitud haiguste vastu on olemas ka
sellised klassikalised lahendused aga kui me ka seda,
seda MM-RNA-põhist lahendust, siis meil on lootus,
et me suudame tekitada ikkagi inimestes sellise parema
antikehade vastase ja neid tõepoolest, et Nende nimetatud
vaktsiinidega on juba nii kaugele, et algavad esimese faasi
inimkatsed ehk kliinilised katsed ehk uuritakse,
et kas need vaktsiinid on üldse inimestele ohutud. Aga kui me vaatame seda koroonavaktsiini kogemust,
siis olemuslikult ei tohiks väga suurt sellist erinevust
olla ikkagi.
Nii et meil on väga suur lootus, et me suudame võib-olla
ühel hetkel malaaria tõepoolest seljatada,
et kui me vaatame kas või haiguste peale,
siis malaaria on tõepoolest üks ohtlikumaid haigusi,
mis on inimkonda juba kümneid tuhandeid aastaid räsinud,
et ilmselt Malaren kõige suurem inimeste tapja üleüldse,
et kui ma seda oleks nagu sellega midagi ette võtta,
siis see oleks väga kõva sugulasi. Nii et eeskätt vaatame meditsiinivaldkonna poole
ja sealsete saavutuste poole, kui me mõtleme järgmise aasta
peale jah, täpselt. Niimoodi, et taaskord väsi mainimata seda,
et biomeditsiin on üks valdkond, mis tehisintellekti vallas
toimunud arengutest kõige rohkem esialgu kasu leiab,
leiab et kui me vaatame kas või füüsika või keemiapoole,
et siis sellest nagu klassikaliste arvutusvõimsuste
ja algoritmidega olnud küllaltki juba lihtne neid protesel mõista,
aga kuna need biomeditsiinisüsteemil on lihtsalt sedavõrd keerukad,
siis meil on vaja lihtsalt teisi silmi ehk nagu
masinnägemist ja absoluutselt nagu selliseid seoseid,
mille puhul võib-olla inimeste enda töömaalaste võime
ärkamisest jääb lihtsalt vajaka. Ja tegelikult kui me, kui ma sult enne saadet küsisin,
et mida seda järgmiselt aastalt ootad, siis täitsa kliima ka välja.
Jah, paratamatult. Kliima on üks selline asi, mis on kliimamuutused,
et see on kõik selline element, mida me tavaliselt ei räägi,
kuigi ta on meil samas toas. Et see viimane kliimakohtumine oli selles mõttes edukas,
et lõpuks ometi lepiti kokku põhimõtteline mehhanism,
et jõukamad riigid hakkavad tõepoolest vaest mat vaesematele
mingisugust kompensatsiooni maksma, mis võimaldaks nendel
vaesemalt riikidel enda sellist tulevikku kliima mõju vähendada.
Sellepärast et kui me võtame kas või eelmise aasta,
et meil tõepoolest näiteks Pakistan oli suures osas üle ujutatud,
et tegelikult nagu muidugi üldse ei saa kanda täielikult
kliimamuutuste arvele, kuna lihtsalt selle Pakistani
elanikkond on sedavõrd palju kasvanud et sa mõttes ikka
tõepoolest nagu grile enam kui sadat miljonit inimest. Aga ikkagi sellised sündmused muutuvad järjest sagedasemaks.
Ja kui me vaatame kas või Suurbritannia Met Office'i
ehk ilmateenistuse ennustusi, siis järgmine aasta tuleb
käesolevast keskmise temperatuuri poolest ikkagi veel
tunduvalt soojem, kuna nähtus nimega ninja,
mis on vaikses ookeani pinnakiht jahutab,
et segab järgmisel aastal ära, nii et tõepoolest
kliimasüsteemis on järjest rohkem energiat
ja selle tõttu meil ilmselt tuleb ka rohkem äärmuslikke ilmastikusündmusi. No nagu sellest pila-Nobeli majanduspreemia preemiast selgus,
edu võib kindlustada enamasti hoopis õnn,
mitte oskusi, et nii, et soovime ka teadlastele järgmisel
aastal rohkelt õnne, ma ei tea, mida teadlastele soovitakse
Kivi kotti või nael kummi või. Pigem nagu leebet teist retsenseerijat sisenali,
aga ikkagi teadvustavad rekker. Ja edu ka teile seal novaatori teadustoimetuses tänases huvitas,
siis vaatasime, millised on need kõige olulisemad teadussaavutused,
2022.-st aastast aga kuulame natukene muusikat,
muusikat vahele ja siis räägime veel natukene juttu. Huvitaja saade ei ole täna mitte ainus saade vikerraadio eetris,
mis lõppevale aastale tagasi vaatab.
Nimelt pärast südapäevaseid uudiseid on tagasi armastatud saade,
lõpp hea, kõik hea.
Mida täna teevad Ode Maria Punamäe ja Mirko ojakivi,
tere. Tere.
Tere. No millest täna juttu tuleb? Kõige värskem teema sai äsja kokkulepiti tuntud Eesti gaasi
juhatuse esimees Margus Kaasik on esimene saatekülaline,
kes meiega liitub, dub, me räägime gaasi hinnast,
head uudised siin pühade ajal 80 euro kanti,
on siis Hollandi gaasibörsil ETF see oluline näitaja
kukkunud siin ma arvan, et oli nädalaid,
kus iga Eesti inimene teadis, mis maksab gaasibörsil
gaasimegavatt-tunni hind ja praeguseks siis kukkunud
märkimisväärselt madalale tasemele, aga õnneks on või,
või halb uudis on muidugi see, et on veel kukkumisruumi,
et aga see on esimene teema. Ja seejärel kuulame Joosep Susi aasta kommentaari,
kes võtab kokku tänavuse luuleaasta.
Ja siis räägime Vene kunstist ja kultuurist,
mis on ju sel aastal saanud kõik väga uue tähenduse,
kui Venemaa alustas Ukrainas sõda, et kuidas me vene kultuuri,
kirjandust, teatrit, nüüd peaksime vaatama,
millist tähendus sellele omistama sellest räägib Jaak Allik. Ja ja siis on meil teine saatetund, on väga tulevikku vaatav ja,
ja keskkonnateemadele keskenduv.
Reet Aus peaks meie saatega tuuma.
Ja siis Ode käis Tartu paranduskeldris, mis asi on tartu paranduskelder,
kellega ja millega seal tegeletakse, kuidas see kõik seal
välja näeb, sellest reportaaži vahendusel? Just et saate teises pooles, siis natukene keskendume
sellele kriisile, mis võib-olla sel aastal kõigi teiste
kriiside varju jäi, ehk kliimakriisist siis natuke räägime.
Ja aasta võtame kokku.
Kirjanik Mika Keräneni kasid Tartust. Ma saan aru, et läbiv joon on siis, et kriise
ja sõdu on küll palju olnud, aga lõpetuseks head kõik niigi läks. No just nimelt saab, alati saab hullemini minna,
aga saab ka paremini minna.
Sellepärast ongi nagu ma arvan, aasta lõpus mõistlik neid
asju kokku võtta, et tegelikult see paneb selle siis balansi paika,
et sa saad aru, et hea, et niigi läks. Pärast südapäevaseid uudiseid, siis lõpp hea,
kõik hea on eetris, aitäh teile mõlemale Ode Maria Punamäe
ja Mirko ojakivi huvitaja saade ka vaikselt tõmbab otsad kokku.
Täna vaatasime siis tagasi aastal 2022 teaduses,
minuga liitus novaatori teadustoimetaja Jaan-Juhan Oidermaa,
kes valis välja kaks kõige tähtsamat uudist välismaalt kaks
kõige tähtsamat uudist Eestist.
Mida võiks jääda sellest aastast mäletama välismaalt siis
näiteks see, kuidas üks Google'i tehisintellekt ennustas,
kuidas näevad välja umbes 200 miljonit teadusele tuntud valku,
see võiks tuua meile edusamme meditsiinimaailmas. Aga täpselt samamoodi välismaailma asju täpselt aasta aega
tagasi või ütleme, kaks päeva rohkem kui aasta aega tagasi,
25. detsembril startis kaugele-kaugele kosmosesse prantsuse
guayanast James Webb'i kosmoseteleskoop,
kes seal igasugu asju uurib ja pildistab
ja vaatab, et mis seal kosmoses toimub ja Eestis täpselt samamoodi.
Nii nagu uudistatakse kauget kosmost, uudistatakse meil siin
maa alla, nimelt tuli Tallinnasse ehitustöödel maa seest
välja keskaegne kaubalaev 14. sajandi teisest poolest. Ning võidukäiku on teinud selline asi nagu teha selline renoveerimine,
mis tähendab, et kui varem said võib-olla ühe rushovkad
renoveeritud ajaga yks, siis tulevikus saab selle rushovkad
renoveeritud ajaga yks jagatud kahega ütleme noh,
poole kiiremini.
Loodetavasti.
Aga sellised teemad täna huvitajas, õnneks on meie saade
ilusti järele kuulata vikerraadio kodulehel
või siis ka telefonirakenduses. Mina olen Johannes Voltri, minuga koos tegi saadetena Emma Tamm,
aitäh, et kuulasite ja kena teisipäeva jätku.
