Päevakaja. Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast,
29.-st oktoobrist ja stuudios on toimetaja Margitta otsmaa.
Iisraeli relvajõud suurendasid Gaza sektoris võitlevate
sõdurite arvu.
Türgi tähistab lääneliku Türgi vabariigi väljakuulutamise
sajandat aastapäeva.
President Erdoğan süüdistas oma kõnes lääneriike kaasa
veresauna põhjustamises. Suurpõleng Viljandi neljakorruselises kortermajas näitas kitsaskohana,
et Viljandi päästekomandol puudub redelauto,
millega kõrgematele korrustele pääseb. Tegelikult siin on ka olnud enamuse ajast
ja on ka tulevikus järgmine aasta, siis tuleb Viljandisse
uuesti redelauto. Tallinna tehnikaülikooli teadlased arendasid välja eesti
vetesse sobiva merereostuse leviku.
Ennustussüsteemi-Läänemaal käisid huvilised täna riigi raha
eest giidiga rabamatkal. No see oli äge, ma nägin samblikud ja need olis,
ägedad issand, ma nägin mägraorgu. Ilmaprognoosi kohaselt algab õhtul Edela-Eestis lume
ja lörtsisadu, mis öösel laieneb üle Eesti saartel
ja Lõuna-Eestis tuleb ka vihma ning temperatuur langeb nii
õhus kui ka teepindadel mitmel pool alla null kraadi,
mistõttu on teed libedad.
Homme on pilves selgimistega ilm, sajab lörtsi
ja vihma, mandril tuleb ka lund, pärastlõunal jäävihma.
Õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli,
Lõuna-Eestis pluss neli kuni pluss kaheksa kraadi. Ja alustame välisteemadel.
Iisraeli relvajõud on suurendanud Gaza sektoris võitlevate
sõdurite arvuni, teatas sõjaväe pressiesindaja.
Iisraeli soomusväed ja jalavägi alustasid reede õhtul
operatsiooni Gaza sektoris, mida kaitseminister jov kalland
nimetas uueks faasiks sõjas Hamassiga.
Iisraeli armee kutsus taas Gaza tsiviilelanikke üles liikuma
lõuna poole ja kinnitas, et seal laiendatakse ka
humanitaarabi andmist. Gaza põhjaosa tehakse maatasa, tsiviilelanikkonnal pole
kusagil pommirünnakute eest varjuda.
Nii kirjutab abiorganisatsioon piirideta arstid oma üleskutses,
milles kirjeldab olukorda kui ebainimlikku piiramist.
ÜRO teatel on tuhanded palestiinlased Gaza sektoris sisse
murdnud ÜRO ladudesse ning kaasa viinud ka toiduaineid
ja muud esmavajalikku.
ÜRO Julgeolekunõukogu peab Iisraeli maismaa pealetungi asjus
homme erakorralise istungi. Kogunetakse Araabia ühendemiraatide palvel.
Iisraeli keskus ja mitmed Iisraeli toetavad ühingud
ja üksikisikud korraldasid täna ka Tallinnas riigikogu ees meeleavalduse.
Iisraeli toetuseks öeldi, et Iisrael on langenud
provotseerimata rünnaku ohvriks ja tal on õigus
ja kohustus oma kodanikke kaitsta ja hävitada.
Terrorioht ka edaspidiseks.
Toetati ka juudi rahvast võitluses antisemitismi vastu nii
rahvusvaheliselt kui ka eesti juudi kogukonda. Türgi vabariik tähistab täna sajandat aastapäeva.
Mustafa Kemal Atatürk rajas 1923. aastal tolleaegsete
suurriikide eeskujul ilmaliku ohja lääneliku vabariigi
Istanbulis toimus eile õhtul suur meeleavaldus
palestiinlaste toetuseks, kus praegune president Tayyip
Erdoğan süüdistas kaasa veresaunas lääneriike.
Kai varele, rääkis lähemalt Hille Hanso,
kes on Türgis koha peal. Selle kõne selline kandev võsa oli, anti kolonialistlik
ja ta lausa ütles, et Iisrael tur suuremas skeemis,
mille taga on lääs, mis soovib moslemeid
ja endisi osmani impeeriumi alasid veelgi rohkem killustada,
nii et mis võib-olla on veel huvitav siis ärdoni kõnes
rahvusvahelisele üldsusele saadeti laiali ainult väike osa,
et ta oli tegelikult seal veelgi sõnakam oma sõnavõttudes
ja vahepeal lausa ikkagi ähvardas, et mingit punast joon,
et ikkagi ei maksa Iisraelile ületada ja see kõlas,
kõlas ikkagi kuidagi nii, et Türgi on valmis lausa
mingisuguseid samme astuma, et president oli suure salliga,
ühel pool oli siis Türgi lipp ja teisel pool Palestiina lipp. Türgi tähistab täna ka sajandat aastapäeva,
sellest ajast, kui siis kuulutati välja Türgi vabariik
ja nii-öelda pöörati pilk läände.
Ärtogon on sellest nüüd suurte sammudega kaugenenud.
Kui suur pidupäev see üldse seal on, siis? Täna on ikkagi väga suur pidupäev, see türgi 100 on olnud
selline oodatud sündmus, siin on suured
sõjaväehävituslennukid demonstratsioonesinemised,
Bosporuse lahest sõidab läbi 100 sõjalaeva,
aga muidugi on ka väga palju siis erinevaid kultuuriüritusi,
türgi naiskunstnike näitusi, mitmeid erinevaid kontserte
ja nii edasi, mis siis just seda ilmalikust rõhutavad,
aga, ja täna hommikul siis president Ardo on esimesena läks
ikkagi Mustafa Kemal Atatürk Ki mausoleumi juurde andnud ka
mis on Ankaras ja avaldab seal austust riigile alusepanija. Et ohtralt on Ankaras ja Istanbulis täna pidustusi
ja kõik see lõpeb siis sellise suure troonide lasersõuga,
Bosporuse lahelsin Istanbulis ja kõige lõpus veel siis suur ilutulestik,
loomulikult ka. Edasi kodustel teemadel suurpõlengu tõttu katuseta jäänud
Viljandi neljakorruselises korterelamus tegeleti täna
niiskuskahjustuste kõrvaldamisega, maja on saanud tagasi
kütte ja elektripäästeameti kinnitusel ei saa ka veel väita,
et õnnetuse põhjustas rõdul töötanud gaasigrill.
Mõttekoht on aga see, et Viljandi päästekomandol puudub
redelauto olev kingi kaastöö. Zinaida neljaliikmeline pere oli reede õhtul enne kella
seitset kodus kui täpselt tema korteri kohalt kostus imelik müra.
Algul arvati, et sõjaväelennukid teevad ülelendu. Siis nägime, et meie rõdul nagu sihuke oranž valguslapse
toas on ka, meil on kaks rõdu, seal oli kõige hullem see valgus,
läksin sinna ja siis nägin, et hakkasid lendama sädemed,
karjusin lastele, jookske akna juurest ära.
Ja järsku käiski sealt see niisugune suur pauk,
et põhimõtteliselt me jõudsime ainult mõne minutiga,
kes mis kaasa haaras ja jooksime välja. Päästeamet reageeris sündmusele suurte jõududega,
kõik elanikud viidi majast välja, enamus leidis varjupaiga
sugulaste juures.
Kaks neist vajasid aga tervisekontrolli.
Lõuna päästekeskuse operatiivjuht Christian Mikk ei saanud
täna veel kinnitada, et õnnetuse põhjustas just maja ülemise
korruse rõdul töötanud gaasigrill. Nii palju on praegu teada, et rõdu peal siis plahvatas gaasiballoon.
Aga mis seade sinna järgi oli ühendatud,
et see on nagu 100 protsenti selge, ei ole.
Menetlevad hakkavad homme siin tööle, et siis selgub ka täpselt,
see põhjus. Viljandi päästekomando mehed ja masinad olid tänagi valmis reageerima.
Redelautot nende käsutuses küll pole, käsiredeliga pääseb
vaid kolmandale korrusele, aga linnas leidub ka
üheksakorruselisi hooneid.
Päästeameti kinnitusel redelauto puudumine kustutustöid
Toome tänava kortermajas siiski ei seganud.
Taas kord Lõuna päästekeskuse operatiivjuht Kristjan Mikk. Katusele oli hea juurdepääs tänu sellele,
et siis trepikojas olid avavused selle jaoks olemas
ja vett kaasa siis juhtida otse nii-öelda koldesse. Kas Viljandi suurusel linnal peaks olema päästekomando juures,
et jalutu? Tegelikult siin on ka olnud enamuse ajast
ja on ka tulevikus tulemas.
Et seda ma saan öelda, et järgmine aastasest tuleb
Viljandisse uuesti redelauto. Esialgse hinnangu kohaselt maksab selle maja katuse
taastamine umbes 150000 eurot.
Halb on aga see, et maja ei olnud kindlustatud.
Korterelamu toome 14, haldur Reigo Rannu. Meil oli just suvel koosolek, oli Teeemmardusel aga korda,
omanikud loobusid kindlustusest. Sündmuse erakordsuse arvestades kogunes linna kriisimeeskond,
sest ohus olid ka naabermajade elanikud.
Tuli organiseerida põlenud maja valve, avati kriisitelefon.
Abilinnapea Viljandi kriisimeeskonna juht Kalvi Märtin jätkab. Samamoodi eile Viljandi linnavalitsus avas konto,
kuhu saab teha annetusi selle maja taastamiseks.
Ja esmaspäeval valitsuse istung, noh, eks me siis peame arutama,
kas ja kuidas me veel aidata saame. Eesti teadlaste uue süsteemiga saab ennustada merereostuse
levikut Läänemere idaosas, näiteks aitab see hõlpsamalt
laevavrakk idest lekivad kütust koristada.
Airika Harrycle räägib lähemalt. Rannikumeres on palju laevavrakke, kuna enamik neist lebab
merepõhjas juba üle 70 aasta, võivad need üha tõenäolisemalt lekkida.
Tallinna tehnikaülikooli mereteadlased said nüüd valmis süsteemi,
mis ennustab, kuhu lekkiv kütus merest liigub,
räägib uuringu autor, nooremteadur Simbert. See aitab teada, kuhu, kuhu reostus võiks jõuda
või mis sellega seal vees juhtuda võiks.
Ja siis see aitaks näiteks paremini planeerida vajalikud tehnikat,
inimesi, et kuidas seda paremini likvideerida oleks võinud
või kuidas selle paremini reageerida oleks võinud. Pärt ja kaasautorid proovisid oma süsteemi töökindlust kuue
triivi katsega, selleks heitsid nad erinevates
rannikumerekohtades vette.
Nutipoisid laine, poiss.
Pärdi sõnul lasti poidel siis mõni tund kuni mõni nädal vest triivida. Ja pärast meie mudel, lasime neid poisid siis oma süsteemis
ja vaatasime, kui hästi lähevad kokku siis meie süsteemi trajektoorid,
siis päris reaalses elus toimunud trajektooridega. Poide tegelik liikumine langes mudeli oletustega üpris hästi kokku.
Väiksema tuulega töötab mudel Pärdi hinnangul väga hästi.
Tormist merd on seevastu õigesti mudeldada väga raske.
Ehkki sarnaseid süsteeme on olemas teisigi,
kasutab uus süsteem just Eesti merealale jõudnud hoovusi
ja lainetuse andmeid. Meie arendatav süsteem põhineb siis Norras arendataval
merereostuse ning ujuvate objektide trajektooril prognoosisüsteemiga,
mille siis meie sisuliselt kokku Eesti oma meremudel
prognoosidega ta on lihtsalt selles mõttes erinev,
et katsutab meie oma Eesti mudeleid ja lisaks on ta ka
natukene parema lahutavusega. Uut ennustussüsteemi saab kasutada kahel eesmärgil.
Esiteks aitab see õlireostuse ohjevatel asutustel täpsemalt
ja tõhusamalt tööd teha.
Teiseks aitab see hinnata riske, kas näiteks mingisse paika
sobib rajada tuuleparki. Kohtades, kus reostuse tekke ohtu suurt saab modelleerida,
erinevaid reostus, stsenaariume siis määrata võiks olla
nende mõjupiirkonnad ongi näiteks kas laevavrakid
või siis tuuleparkide ehitamisel, et kus selline reostuse
oht võiks suurem olla. Silma Õpikoda korraldas riigi poolt rahastatud retke
marimetsa rabasse Läänemaal, kus huvilised said siis tasuta uudistada,
kui eriilmeline võib üks soomaastik olla
ja kuulda selle ökosüsteemi tähtsuse kohta.
Juhan Hepner käis retkel kaasas. Raba ehk kõrgsoo on soo viimane arengujärk,
kus turbakiht on nii paks, et taime juured ei ulatu enam põhjaveeni.
Sellele eelneb soo kujunemisel siirdesoo
ja soo esimene etapp ehk madalsoo-Läänemaal.
Marimetsas võib näha kõiki neid.
Arengujärksood on olulised elupaigad hulgale liikidele
pakuvad marjasaaki ja on kohaks, kus käiakse loodust nautimas,
kuid sellega nende roll ei piirdu, jätkab silma õpikoja
loodusõppejuhendaja Marko Valker. Sood on väga olulised, puhta vee säilitajad,
nii et soode tähtsus inimeste jaoks on, on nagu väga selline mitmetahuline. Õpperetk meelitas kohale mõnikümmend erinevas vanuses inimest,
jätkab retkel osalejad.
Timo. Loodus oli äge, siis ma nägin osasi nagu samblikud
ja need olis.
Ägedad issand, ma nägin mägraorgu.
See ring, mille ma siit tegin ümber selle laukaõliga pärisega. Marko Valker ütles, et marimetsa raba on Läänemaa kontekstis
tähelepanu väärne sookooslus. Ja mis on väga tähtis, see märgala on suur,
et ta on, hõlmab siis tuhandeid hektareid puutumatut loodust,
kus inimesi liigub vähe.
Et, et on selline väga väikese inimmõjuga suur,
rikkumata looduskooslus. Marimetsa looduskaitseala saab külastada RMK matkarada mööda
rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner,
Läänemaa. Ilmaprognoosi kohaselt on täna õhtul ja öösel temperatuur
nii õhus kui ka teepindadel mitmel pool alla null kraadi,
mistõttu tuleb arvestada teedele tekkiva libedusega.
Ja transpordiamet tuletab siinkohal sõidukijuhtidele meelde,
et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele
ja lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik
ja kui sõidukil on veel all suverehvid, siis täna õhtul
ja öösel sõitma minna ei tohiks. Aga Ele Pedassaar räägib ilmast. Öö tuleb valdavalt pilves, lörtsi ja lumesadu laieneb
edelast kirde suunas.
Saartel ja Lõuna-Eestis tuleb ka vihma, lühiajaliselt võib
sadada jäävihma.
Jäiteoht on teedel suur.
Tuul puhub kagust ja lõunast, pärast keskööd ka idast kolm
kuni üheksa, iiliti 12, saartel ja Liivi lahe ümbruses viis
kuni 12, iiliti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini.
Enne südaööd on Kirde-Eestis külma kuni kolm kraadi.
Päev on pilves selgimistega.
Mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, mandril kohati lund.
Jäävihma oht liigub lõunast põhja-kirde suunas.
On jäidet ja mõnel pool ka udu.
Puhub idakaare Lõuna-Eestis lõunakaare tuul kolm kuni üheksa,
rannikul puhanguti 12, Liivi lahel kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss nelja kraadini,
Lõuna-Eestis tõuseb nelja kuni 10 kraadini. Selline sai tänane Päevakaja aitäh kuulamast.
