Näidendivõistluse esikoht läks seekord Erki Aule näidendiga
ellujäämise tõenäosus.
Teise koha sai tardam näidendi käsikirja Karmo Silve seest
ning kolmas koht läks jagamisele Vootele Ruusmaa
ja Kaarel Väljamäe näidendite vahel.
Kokku saadeti võistlusele 74 tööd.
Žürii liige Piret Jaaks ütles, et temaatiliselt tänavune
aasta teistest suurte Jerinenudki Me kuidagi žürii ka eeldasime seda, et käimasolev sõda
Euroopas jookse püheted võimana tugevalt sisse,
aga see jäi nüüd küll sündimata sõjaga, tegeleti aga kuidagi
niimoodi kaudselt, et keegi ei kirjutanud otseselt Ukrainast
ja sellised valdavad teemad on ikkagi kas sotsiaalsed teemad,
et käsitletakse siis näiteks alkoholismi
või siis on sellised peresuhete teemad, mis kuidagi hästi prevaleerivad,
et inimesed tahavad kirjutada ja mida siis oli jällegi vähe
ja jälle kuidagi eeldasime, et et noh, et ajad on keerulised,
et äkki tahetakse nalja teha, äkki tahetakse komöödiat kirjutada. Et inimesed ootavad praegu, et saaks kuidagi kergemalt
hingata ja lõbustust oleks kõike seda ja seda ka ei olnud,
oli vähe komöödiaid. See, millised näidendid millistesse teatritesse jõuavad,
sõltub mitmest asjaolust kuid aeg on näidanud,
et võistluse paremad näidendid haaravad endale need teatrid,
kes kiiremini reageerivad veel kord Piret Jaaks. Jah, on küll selline kirjutamata reegel,
et kes suudab näitekirjanikuga esimesena kokkuleppele saada,
et seal seisab selle näidendi omale, jah,
aga tõesti, ta läheb ka teatrite kirjandustubadesse,
seal töötavad hästi usinad inimesed, kes tunnevad ka hästi kirjandust,
loevad nad läbi, aga see läheb ka lavastajatele näitlejatele
väga-väga palju inimesi hakkab seda lugema,
läheb ka kui tõlgitakse, siis ka väliskontaktidele
ja nii edasi, aga teatri repertuaariplaanid on tehtud ikkagi
aasta ette juba ära, väga vähe on neid näidendeid,
mis jõuab varem lavale kui aasta. Et seepärast ongi selline noh, üks aasta,
kaks on 100 näidendivõistluse näidendi lavale jõudmise aeg tavaliselt.
