Ta. Mina olen loodusfotograaf, Pääro Metsand  ja täna oleme siis Hiiumaa ja Kassari saare vahelisel ei  kellegi maal, mis osa aastast on vee all  ja osa aastast on kaetud meie migrantlindudega. Niisugune tore koht. Jaa. Tee. On suve lõpp ja mulle meeldib see aeg Hiiumaal  ja Kassari saarel, eriti sellepärast, et turistid vahetuvad. Siit on lahkunud või lahkumas viimased kahejalgsed  mootoritega turistid ja jõuavad tagasi põhjamaades  pesitsenud tiivulised turistid, kes veedavad  ka mõne nädala meil ja lähevad siis lõuna poole edasi. Hiiumaa on selle võrra märgatavalt rikkam  nii pildis kui helis. Ja loomulikult paelub see kõiki neid inimesi,  kes on looduses. Ja. Sellisel suvelõpuajal on äärmiselt tore just see,  et loodus fotograafia jaoks on põnevad ajad on päevasel  valgel ajal palju liikumist, erinevaid linde,  loomi, keda siin ei pruugi kohata terve suve jooksul  ja teine asi on see, et ööd lähevad pimedaks  ja minu üks suurtest lemmikutest on öötaeva pildistamine,  on see siis täistaevas virmalised ka loojangu kumad,  et suvisel ajal on meil nii valge, et ei ole õigesti ei  tähti näha ja virmalistest rääkimata. Et see virmaliste hooaeg algab meil tavaliselt augusti  esimesel dekaadil ja siis kestab kuni järgmise aasta mai keskpaika. A. Te. Suve lõpp ja sügise algus on samasugune aeg looduses nagu on kevad,  kus iga päev võib midagi muutuda. Muutuvad nii värvid kui ka valgusolud, mis annavad  fotograafide alati põnevaid väljakutseid  ja see on üks kummaline aeg, et õhtuti sunnib välja minema,  kas püüdma siis loojangut, viimast valgust,  öist valgust, või siis hommikul varakult udusid rabades  ja see kuidagi teeb selle loodus fotograafia märgatavalt. Põnevad. Kaks. Sellel ajal Hiiumaal on juhtunud mõnel korral niimoodi,  et mu suvel külas käinud sõbrad, kes satuvad uuesti sügisel  siia tulema, avastavad järsku, et Hiiumaa on tühi  ja Hiiumaa on vaikne ja see hämmastav, neid sedavõrd,  et mitmed nendest on hakanud käima septembris isegi  oktoobris Hiiumaal sügiseti, kus on võimalik jalutada päevad  otsa mööda, randasid metsa sõita niimoodi et mitte kedagi ei  kohta ja see vaikus ja rahu, mis siin on just sellel  turismihooaja välisel ajal on kuidagi kütkestanud väga paljusid. Ja pigem siis Inimesi, kes on jõudnud oma mõttemaailmas sellele tasemele,  kus neil ei ole vaja enam kiirustada Ehk siis ma enda jaokski võtan seda alati sellena,  et kui mul ei ole vaja kiirustada, siis ma olen oma elu  õigesti enud. Ja. Ma arvan
