Tere hommikust, käes on kõige niiskem ja nukram aeg aastaajast,  kus igaüks igatseb kodusoojust ja hubasust. Kuidas aga oskavad sooja elamist hinnata hobused,  veised, lambad, küsime loomapidajatelt ja loomaarstidelt. Kõige parem kindlasti oleks veised väljas olla,  et ta tuleb ainult lauta nii-öelda lüpsma. See oleks super noh, välja arvatud loomulikult kevad,  sügis, kus karjamaal nagu midagi teha ei ole,  kuna see on hästi mudane. Aga suvi, talv, lehma väljas olla oleks kõige parem. Kui kõik sügistööd on tehtud, on aeg tehnika üle vaadata  ja talve korterisse panna. Põhiliselt oleks vaja pärast hooaja lõppu masin põhjalikult  puhastada ja ta teha nii puhtaks, et hiired  ja rotid ei saaks teha pesa sinna sisse. See nüüd sõltub, kas hoitakse õues või ottis seda varju all. Tõhusat ja allergiavaba juuksepalsamit on võimalik kodus  teha kolmest käepärasest komponendist. Ei pea hirmsasti vaeva nägema ja, ja möllama nagu tavaliselt,  nõiaköökides võib lihtsalt minna külmkapi juurde,  võtta välja kolm toiduainet ja segada nad kokku  ja ideaalne, väga hea juuksepalsam on olemas. Saame teada, mida tuleb tähele panna klombitud kivitee tegemisel. Kivi kvaliteedist oleneb see, kui kiiresti te töötada saate. Ma pean seitse korda ühte kivi tõstma, selleks et saada,  mida head. Ja kui hea kvaliteediga kivi on, siis ei pea  nii palju vaeva nägema, siis nad lähevad nagu iseenesest. Sügis on olnud sel aastal pikk ja soe, kuid  ega siis talvekülmad selgi aastal tulemata jää. Varematel aegadel tähendas talvealgus seda,  et kogu kari läks lauta varjule ja välja pääses alles kevadel. Nüüd aga näeb talvel väljas jalutavaid hobuseid,  veiseid ja lambaid tihti ning selgub, et mõnes talus lauta  ei olegi. Üle tee hobused on veel teistmoodi selle poolest,  et neil pole talvekorterit, ehk siis ütleme lauta,  et nad on tegelikult ju talvel ka looduses lahti,  nii nagu nad suvel on. Mitte see on normaalne, see ongi ebanormaalne,  et osad hobused või loomad, kes iganes on vana tava järgi  sunnitud väikeses väikeses korteris seisma ühe koha peal  siis pannakse näiteks hobustele mänguasju,  et neil midagigi teha oleks, sest nendel on väga igav seal  olla ja kõige raskem on tegelikult minul hobustega suvel. Nüüd on teine suvi järjest, kus on olnud väga palav. Päeval lähevad hobused, nendel on valida,  minu hobustel on valida, kas sa lähed metsa alla  või lähed katuse alla ja nad lähevad katuse alla,  mis on mäe peal, ilmselt seal on rohkem tuult. Ja nad seisavad sellel ajal, kui nad peaksid puhkama,  hobused lihtsalt seisavad seal ei söö. No joovad muidugi, kui janu on, seisavad lihtsalt  ja ootavad, millal see kuumus ära läheb. Et hobuste jaoks ei ole külm probleem, hobuste jaoks on  kuumus probleem. Mida tuleb jälgida, et kui hobused on higised,  näiteks sõidetakse hobused higiseks, siis nad ei tohi jääda  tuule kätte. Mul on erinevad tekid, paksemad õhemad, vihmakindlad,  tekid, õhku, läbilaskvamad tekid. Siis tuleb hobusele tekk peale panna, oodata,  kuni hobune ära kuivab. Siis jälle tekk ära võtta. Ka sireli talu lambad ei ela talvel laudas,  kui tegu on Eesti ühe parimate näitajatega Eesti  mustapealise lamba. Tõukarjadest. No vaata, see kari käib ilusti vaikselt ringi neil talvel  külm ei ole, see kuidagi mingid hädas ei too neile ligi. No vat nad on igasuguse kraadiga meil olnud ja,  ja ma ei ütleks, et nad väga hädaldaksid meile. Aga see on tore vaadata, kui aknast vaatad välja,  siis vaatad, et tuule suunda näitab küll ta seisab täpselt. Niimoodi, et tagumik on sealpool, kus tuul puhub nagu  tuulelipud on seal välja peal ja kui ikka  ja ta leiab, sellel ütleme, see on künklik,  moreen, moreenmaastik siin ilusti. Ja ta leiab ikka selle õige koha, kus see tuul  ja külm talle liiga ei tee ja hein on tal olemas,  toit on olemas, paks kasukas on seljas. Nii et ei ei ole täheldanud sind küsitakse küll,  et kas jalad ei külmeta? Ma ei tea, ei ole näinud, et ta oleks nii väga tammunud  või söövad kõhud täis ja lesivad ja ja armastavad lund süüa. Vahel olen pakkunud vett ka, aga ei, ei,  nad hooli väga veest. Lumes kahlavaid loomi nähes on mõni valvas kodanik isegi  loomakaitsjaeile sellest teatanud. Aga millised tingimused oleksid hobusele talvel kõige  mugavamad ja tervislikumad? Kui looma seisukohalt lähtuda, siis selliseid,  kus inimestel on nagu natuke ebamugav ehk  siis natuke jahedamat, kui, siis nagu keskmine inimene nagu  talub või arvab, et nagu hobusel oleks hea  ja hästi palju väljas liikumist, sest nad ei ole ju  tegelikult toaloomad ja see, et me neid tallis peame,  tuleneb lihtsalt nagu noh, ühelt poolt sellest,  et neid nagu tihti ei ole võimalik väljas pidada,  teiselt poolt jälle meie mugavusest, eks ole. Aga tegelikult nad peaks nagu Koplis elama  või põllu peal ja seda iga ilmaga, see natukene noh,  on tõulisi eri iseärasusi, et kes, mis ilmaga võib väljas käia,  aga sisuliselt ikkagi noh, võimalikult lähedane sellele  metsahobuse elule. Mida seadus ütleb hobusepidamise kohta, mis need nagu  miinimumnõuded on? Tal peab olema siis Miinimumliikumisruum, tegelikult nagu Euroopa Liidu vist  mingisuguse kriteeriumi järgi on kolm korda kolm,  mis see poksi suurus võib-olla siis meetrites  ja peab siis olema jah, vaba joogivesi, puhas saadaval  ja siis liigi omane sööt, eks ole ju, mis ei tohi väga  hallitanud olla, et noh, need miinimumnõuded on tegelikult  suhteliselt minimaalsed. Aga teie nägemuses, milline oleks ideaalne  siis koht, ütleme niimoodi hobuse pidamise jaoks ära,  ma sellepärast spetsiaalselt ei kasutanud sõna talli tal  kõigil nagu kujutab, mis ta on, aga kui ongi üks kaks hobust,  et ei ole sellist suuremat talli, siis. Milline see ideaalne oleks? Ta võiks olla nii-öelda selline vabakäigutall,  et neil on mingi varjualana, kus nad nagu saavad all käia,  kus nad siis võivad ka süüa või mida iganes teha,  et neil on nagu noh, mõnes mõttes kas neli  või kolm seina ümber, kui nad seda tahavad. Aga neil ideaalis võiks olla siis võimalus noh,  käia koplit mööda ringi või noh, kus iganes ühesõnaga nagu  mingi majakene ja siis mingi aedik seal ümber. Et neil on nagu värsket õhku, liikumisruumi  ja samas varju, sest et varju neil on vaja noh,  nagu igal loomal, eks ole. Ja siis vaba vesi ja hein sealjuures. Et oleks nagu võimalikult see nagu liigilähedane,  et nad saaks nagu liikuda ja süüa. Ka lihaveised ei vaja talve üleelamiseks lauta,  aga kuidas on lüpsikarjaga? Tegelikult on probleem see olnud, et just vene ajal oli see,  et põhilised laudad olid soojad, soojad laudad. Et see näitas seda, et ei suudetud tagada sellist  maksimaalset toodangut. Et lehm pigem tab just jahedat kliimat. Et selline pluss viis pluss 10 veisele super. Sellepärast et lehm toodab nii palju energiat  ja ta ei suuda soojas laudas seda sellest vabaneda. See on põhimõtteliselt sama asi, kui minna,  noh, Eesti jalgpall hetkel läheks Hispaaniasse mängima,  neil on palju raskem mängida kui näiteks siin jahedas kliimas,  et. Et siis on niimoodi Aga millised on Eestis hetkel seadused, et mis,  mis on need piirid, kus need peaks tegelikult olema? Seadus ütleb ainult nii palju, et nii-öelda tuleb nii-öelda  mugav keskkond loomale luua, ehk see eeldabki seda,  et tal on katus pea kohal ja tal on võimalus tuule eest  varjuda ja on kõik, et mingisuguse kraadi mingisugust  ettenähtud punkti küll ei ole, et palju peab olema miinust  või pluss, et, et loomulikult ka pluss 30 on väga halb loomale. Aga kas kuidagi tõust ei ei, ei ole, et noh,  et osad siiski äkki tahaks ki seda pigem seda. Ja kui räägime piimaveistest, siis kindlasti tõug ei ole  üldse vahet. Lihaveistel küll. On karvasemad, tõud ja vähem karvasemad tõud. Nii lihtne see ongi, et samas võib ka vähe karvase tõugu  rohkem sööta, sügisel läheb paksemaks, rohkem rasva naha all  ja ongi külma kaitse olemas. Jällegi, et tegelikult pole vahet. Aga sellest siis piisab looma jaoks, et nad ütleme,  kohanevad, et ongi paksem paksem karv ja. See kindlasti eeldab seda, et see loom on nii-öelda suvel  sügisel kogu aeg väljas, et ta ei toodaks nii-öelda välja  enne talve järsku, kui tal pole arenenud karvastik korralik  ja kindlasti peab tagama selle, et tal on korralik  söödaratsioon ehk ta saab kõhu täis süüa. Sellest piisab. Aga millised ohud ikkagi külmlaudas peituvad? Külmad ohud kindlasti on see, kui meil tuleb mingi 25 kraadi külma,  30 kraadi külma ja noh, nagu me teame, et siin hetkel siin  on küll hästi-hästi puhas kuiv, et vabapinnast lautamis ei  ole kuiv, seal on kogu aeg märg virts. Et siis kipuvad näiteks nisad ära külmuma aseme peale. Osikatel külmuvad näiteks kõrvad ära, kuna seal on merevarustus,  hästi-hästi kehv lehmadel isegi on ära külmunud,  saba otsad, et noh, kindlasti see on nagu oht pluss see,  et see põrand läheb hästi libedaks, jääga lehmad kukuvad. Aga see on tõesti ainult nädal-kaks keset väga pakast talve,  et et seal kindlasti on ohud olemas. Aga kuidas neid ohte siis ennetada või ütleme,  minimiseerida? On hästi-hästi palju selliseid erinevaid võtted,  mõned lausa soolatavad neid teid, mõned panevad kõik luugid,  kõik, kõik korstnad kinni, et maksimaalselt soe oleks laut. Kuigi seal on omakorda väga suured ohud,  sest Eesti liiguvad ringi sellised kopsubakterid,  kopsupatogeenid, viirused, just tavaliselt sellistes. Jaanuar-veebruar märts, et see on kõige külmemad kuud,  siis pannakse nii-öelda see laut umbselt kinni. Saame selle, et on küll soe laut, aga samal ajal  siis haigestuvad hästi palju lehmi, kopsuhaigustesse,  vasikad samamoodi, et et see on nagu suur oht. Kui viimasel kümnendil ongi ehitatud peamiselt külmlautu,  siis viimasel ajal on trend jällegi soojustatud lautade poole,  kuhu pannakse sisse lüpsirobot. Kuid ärgem unustage Ka seda, et inimesel on samuti soojas laudas töötingimused mugavamad. Nagu me räägime robotlüpsist, siis põhieeldus on see,  et robotid alla null kraadi ei tööta. Kui robotid peaks juba ärmatama jäässe minema,  siis nad Teevad töö nii, et see oli nagu põhieeldus ja,  ja me pidasime seda silmas, kui me oma farmi ehitasime. Eks see soojus on saavutatud eelkõige just soojustatud laele  ja balloon kardinatele. Aga Eestimaa talved ju on sellised, et väga-väga külmaks  ikkagi läheb ja teil aknaid otseselt ees ei ole. Et kas sellist asja ei ole ikkagi juhtunud,  et midagi on ära külmunud või? No selle nelja aasta jooksul me oleme näinud siin ikka  küllalt karme tingimusi, aga meie lauda temperatuur alla  pluss viie kraadi ei ole veel läinud. Et selle tagavad siis balloonikardinad ja reguleeritavad korstnad. Aga teie enda nägemuses, milline see ideaallaut oleks,  kui nüüd võtame ainult lähtekohaks looma  ja tema tema heaolu. Kõige parem kindlasti oleks veisel väljas olla,  et ta tuleb ainult lauta nii-öelda lüpsma. See oleks super noh, välja arvatud loomulikult kevad-sügis,  kus karjamaal nagu midagi teha ei ole, kuna see on hästi mudane. Aga suvi, talv, lehma väljas olla oleks kõige parem. Kindlasti oleks kõige parem tõenäoliselt toodang,  kui neid saaks korralikult söödetud ja haigusi,  kindlasti oleks palju vähem. Suuremat põllutööd on selleks aastaks tehtud  ja aeg traktorit ning muud põllutöömasinad talvekorterisse panna. Hooldusmehed soovitavad põllutehnika kohe korda teha,  sest kui põllule mineku aeg käes, kipuvad sügisel masinatel  ilmnenud probleemid juba ununema ja siis võivad  ka järjekorrad töökojas olla nii pikad, et masin ei saagi  õigel ajal põllule. Tänapäeva traktorid on ikka suhteliselt töökindlad,  et sisuliselt garantii ajal ikkagi probleeme on võimalikult vähe. Et põhiliselt on ikkagi korralike hooldus  ja on ikkagi mõned rikked ka garantii ajal,  kuigi midagi sellist, mitte märkimisväärset. Kui palju probleemidest on, ütleme siis tootja viga  ja palju on põllumehe enda hooletus või niisugune kuritahtlikkus,  kui nii-öelda. Pigem ütleks, et pooleks. Et. No ütleme, et võib-olla hooletuse poolt on isegi rohkem Kui nii-öelda masinatootja poolset pigem ei loeta  kasutusjuhendit korralikult, et arvatakse,  et nad on, noh, ma tunnen oma masinat piisavalt hästi  ja valekasutusest tingitud vead, rikked. Aga kui nüüd mingid näited tuua, mis siis on nuku? No kui kasutad valekoormuse all valesti seadistatud masin Konkreetselt on ostetud masinale vale haakeseade  või mis ei vasta nii-öelda oma võimsusklassilt. Millised tööd kuuluvad garantii remondi alla,  mida siis nagu tootja ise kompenseerib? Tootja põhiliselt kompenseerib elektroonikakomponendid. Põhimõtteliselt ikkagi mehaanilised vead,  aga välja arvatud rehvid. Et rehvid jäävad rehvi maaletooja ja nii-öelda  garantiijuhtumiks aga ei, eraldi välja ei tooks,  et siin on ikkagi sisuliselt ikkagi kõik. Kõik komponendid, mis, millest masin koosneb. Teraviljakombainid töötavad aastas ühe kuu,  kuid ka ülejäänud ajaks ei tohiks kombaini niisama seisma unustada. No põhiliselt oleks vaja pärast hooaja lõppu masin  põhjalikult puhastada ja ta teha nii puhtaks,  et hiired ja rotid ei saaks teha pesa sinna sisse,  see nüüd sõltub, kas teda hoitakse õues või hoitakse seda  varju all. Kahjuks on elu näidanud, et närilised on meie jaoks  põhiliselt ikka väga palju tööandjad ka sest neile meeldivad  mingil mingil põhjusel need juhtmed. Et üks asi on veel, mis võiks teha, on, et avada kõik luugid. Et õhk saaks vabalt läbi käia, et ei tekiks hallitust  ja muud sellist mädanemist seal taime, nende jäätmetest,  mida sinna sisse jääb. Jutt oli, et osad on väljas ja osad on varju all aga  millised ohud siis väljas on, et kas tänapäeva uhke kombain või,  või mille mille poolest siis rikkuda saada,  kas näiteks õhuniiskus või, või külm? Noh, kui võtta kui ta on varju all, siis ta on loomulikult  kuiv ja ta kuivab, ütleme kevadeks ennehooaja alguses  korralikult ära. Õhuniiskus üldiselt vähem mängib ka rolli. Põhiline probleem tekib. Nii, see on ka nii sees kui väljas hoides. Et oksudeeruvad ära pistikud ja see põhjustab  ka probleeme. Muidugi parem on, kui toitusse varju on. Et masin on kuiv. Tekib vähem roostetamist. Ja ka muid kahjustusi. Ja ta on rohkem kaitstud, ütleme kallal rööv kallaletungi eest. Mis, mis mõttes rööv kallaletungi, sest et hiired viivad  tungraua ära? Kahjuks on need kahejalgsed, kes kellele meeldib sealt kütet varastada. Võib-olla ka mingid elektroonika seab neid raadioid. Ja see. Ja kui ta on ikka natukene kaitseta,  jääb, siis õhutaks ära ütleme, klaaspinnad. Ja tehakse seal veel muid pahandusi. No praegu me hetkel seisame Klaasikombaini taustal, mis tal viga on,  miks, miks ta hooldusesse tulnud, sest paistab,  et tal või isegi mingisugust kuskil kriimu peale,  et on nii, nii, uus aparaat? Selle masinal, kuna ta on selle aasta masin,  siis me teeme talle niinimetatud. Sissetöötamisjärgse hoolduse ja hooaja lõpuhooldus pluss  selleks lisaks juurde on veel, et ta eeder on saanud  kahjustada ja me õbendame ka natuke need. Iseenesest masin on tegelikult täielikult töökorras. No vaatame kohe selle koha üle, et mis, mis siin  siis toimub või toimunud on. Nii kus ta meil siin näed, siinsamas ongi jah. See vist on päris suur vops olnud. See on nüüd jah, ütleme. Kas on jäetud kivid koristamata põllu pealt  või on? Ei näe, ei pannud tähele. Seda suurt kivikeset põldu ja. Töö käigus sai, et lihtsalt kahjustada. Kui suureks, kui kalliks see väike remont tal võib,  võib minna nüüd selle tähelepandamatuse või koristamise tõttu. No piisavalt kalliks ma usun, et see summa on kuskil. 10000 kanti. Aga kas selline tähelepandamatus läheb? Garantiiremondi alla, et peab põllumees ise See on ikkagi põllumehe enda kanda, sest seda ei saa  kvalifitseerida karantiin. Teda ei ole võimalik, tähendab kuna see on,  ei ole tootja pool tekitab noh, süü. No eks nende kombainidega on samamoodi nagu autodegagi,  et osadele meeldib, et praegu on see viis aastat,  on see probleemid ja vaba ja siis näiteks sõiduauto antakse  ära ja võetakse uus. Kas kombainidega käib samamoodi, et kuna probleemide vaba on  viis aastat, kasutatakse maksimaalselt ära  ja siis toimub vahetus? No minu minu teada Liising lepingut üle viie aasta üldjuhul ei sõlmita. Ja. Meie suurtegijad, nad vahetavad sellele masina kas viiendal  või kuuendal hooajal tavaliselt välja. Ja põhjus on põhjus on see, et ta hakkab lagunema  ja ta läheb ikkagi päris kalliks. Aga mis nendest kombainides siis edasi saab,  kui see, ütleme, see suurtootja annab ära? Ta läheb väike väiksemale tootjale. Sest. Ja viiakse ka väga palju Eestist välja just Ungari,  Ukraina ja Poola. Üldiselt on kallis tehnika soetatud liisinguga  ja siis on masinatel ka kaskokindlustus,  mis korvab suuremad remondikulud. No meil on see selja taga kaks praegu traktorit on remondis,  mis neil, ega siis juhtunud on, et siin üks on  nii õnnetult täitsa kohe ribadeks võetud. Konkreetse masinaga juhtus selline lugu,  et ta oleks silokäruga koos küllili. Ja hetkel on meil teostatud efekteerimine ära  ja on esitatud pakkumine. Praegu ootame kindlustuse poolt aktsepteeritavad vastust. Et noh, fakt on see, et korda tuleb masin  nii või naa teha, lihtsalt hetkel on see,  kes selle eest maksab. Kas klient või maksab kindlustus. Palju huvitav tänapäeval traktorid kindlustatud on. Uued masinad on kõik, mis on võetud liisingusse  ja võib-olla erandina mõned üksikud, kes on kohe välja ostnud,  teevad ka gasko. Et see on lihtsalt nagu tagatisena endale Aga kui hästi Eesti põllumees oma uut tehnikat hoiab? Arvestades, kui palju masinad maksavad? Võiksid paremini hoida. Et unustatakse ära sellised elementaarsed igapäevased  tegevused teinekord et iga hommikune kontroll,  iga õhtune kontroll, mitte sõidetakse, mitte sõita masinaga,  seni kuni ta enam ei sõida, armatuuris tuled,  põlevad, on rike. Et on garantiiaeg, siis noh, võõras mure. Tegelikkuses on ikkagi nii-öelda, et toob ikkagi hea  peremehelikult masinasse suhtuda. Milliseid töid te käite väljas kohapeal tegemas  ja milliseid töid te nagu siis siin oma töökojas teete? Laias laastus me teeme kõiki töid väljas kui  ka sees aga mõnes mõttes tõmbaks joone, et tööd,  mis ei ole kliendi juures võimaldav kliendile nagu ei ole  võimalik kohapeal teha, siis transporditakse see masin meie töökotta. Ja tehas tahaks remont. No talv on ukse ees ja järjest vähem vatti. Traktor saab lisaks veel põllumajandus, tööriistad. Mida nendega peaks tegema, enne, kui nad talvekorterisse ära panna. Kindlasti soovitan teha aasta hooldusmasinal,  olgugi et töötunni lugemi järgi ei pea tegema,  aga ükskord nii-öelda enne talveperioodiks seisma jääva  masinal soovitan alati hoolduse ära teha mitte jätta seda kevadeks. Ja haakeriistadest rääkides siis masinat tuleb korralikult  puhtaks pesta, määrida ja konserveerida. Kui Paliveri endisest kolhoosikeskusest läbi juhtute püüab  teie pilku kindlasti vana kaupluse läikima löödud aknad,  kus ripuvad klaasesemed. Siin asub uus stuudio ehk Urve Sikemäe klaasitöökoda,  mis sai teoks ühe naise hobist ja kiindumusest klaasi vastu  kuid ka vajadusest kodukohas elatist teenida  ja siinsetele inimestele üks ilus kooskäimiskoht luua. Seda klaasi ja, ja keraamikat ja portselani ei ole nii,  noh lihtne ise kodus teha, nii nagu sukka  või sokki kududa või heegeldada ja siis ongi nii,  et kui tahad sellega tegeleda, pead minema linna,  kus on need huvikoolid olemas või ringid või,  või sellised ahjud. Sest et nüüd on juba tegelikult ju praktiliselt igas  sellises keskuses või maakohas juba oma seltsil väikene  keraamikaahi ja asi olemas, aga siis, kui mina veel alustasin,  siis veel päris ei olnud. Ja kuna meil paliveres ka ei olnud, et siis  siis saigi nagu. Tehtud siis, kui need vanad poeruumid vabanesid,  et, et siis siis ma nagu just vaatasin, et vot,  et see on õige koht, kus mina saaksin oma äri edasi ajada,  et, et. Naised saavad siin koos käia ja teha kõike,  et siin on naiste jaoks ruumi, sest et seda naisseltsi tööd  ja naiste neid ringe olema ja lasteringe,  olen ma pidanud siin juba 94.-st aastast alates vedama. Ja siis. Kuna niisugused ilusad suured ruumid siin vabanesid suurte akendega,  siis siin ongi nüüd ruumi nii naistele kui minule  ja klientidele. Kas sellise väikse koha jaoks nagu palivere ta liiga uhke  ikkagi ei ole, et siin ei ole ju nii palju inimesi,  kes kogu aeg käiks ja noh, käsitöölisele tagaks ju  selle sissetuleku. Ei ole, see maal peavad ka ilusad asjad olema uhke. Ja meil tegelikult käib päris palju neid väljaspoolt inimesi,  mitte ainult oma kohalik rahvas, et kes kasutab nagu seda  meisterdamise poolt rohkem. Et oma rahvas võib-olla ostmas käib noh,  natukene vähem, kuigi noh, need käivad kõik kõik ostmas,  kes ise teha. Ei julge või ei oska või ei taha, aga meil on. Koostöö. Haapsalus nende spaadega Nii et lainega on just väga meeldiv koostöö  ja nendele on välja pakutud sellised paketid,  kus nad tulevad meile külla käivad ka laikmaa maja muuseumis  ja siis See on väga teretund meie jaoks ja kõik kliendid,  need, kes tulevad väljapoolt ja turistid,  et noh, kui nad meie juurest läbi astuvad  ja siin tiiru ära käivad, siis nad on alati väga rahule  jäänud ja meie ka Algul soetas Urve EASi toetusega ühe klaasahju,  aga et ka külaseltsi naised soovisid siin koos käima  ja klaasitööd tegema hakata, muretseti lisaks  ka teine ahi. Lisaks ka muud seadmed ja tööriistad. No kõige tähtsamad on need suured ahjud,  et noh, et need klaasiahjud, millega tööd saab tehtud,  et. Et ilma nendeta nagu ei saa hakkama ja muidugi kõik  igasugused muud asjad, et on vajalikud. Et nii need lihvimisaparaadid ja lõikamise jaoks  ja puurimiseks ja aga kõige tähtsamad on muidugi klaasi sulatusahjudega,  need on hästi. Korralikud. Suured ühed suuremad Eestis. Miks neid on kaks? Sellepärast. Et. Ühe ahju teed ühel päeval täis, siis jahtub kaks päeva  või poolteist päeva ja siis teisel päeval  ka saaks nagu toodangut teha, siis oligi vaja teist ahju juurde. Ja ahjud on natukene erinevad, et just oleks võimalik panna  erinevaid asju sinna ahju, sest et me ei tee ainult neid vitraaže. Kõik toodang ju, mis sa valmis teed, ei tule  ka kohe tervena välja, et väga palju läheb ka. Praaki tekivad mõrad, pinged sisse ahjus tänu sellele,  et me kasutame väga palju seda pudeliklaasi pudelikilde just,  aga need pudelikillud on niivõrd Ilusa kujuga pudelid on ilusate värvidega. Ja see annab nagu sellele asjale selle võlu. Kust see tooraine pärit on, et kas kogu pere on pandud  pudelit korjama? Ei ole. Ja külarahvalt ka pudeleid eriti vastu ei võta,  kui just ei ole ühte marki pudelit hästi palju,  aga pudeleid korjavad meile Haapsalus spaad,  korjavad siis kohvikud. Et nendega on meil nagu kokkulepped tehtud  ja nad korjavad oma suurema hulga kokku ja  siis annavad meile teada, siis me lähme järgi neile siis,  kui need neile hakkavad tüli tekitama. Ja siis me ise kohapeal sorteerimis need ära vaatame,  mis meile sobivad, mis mitte, sest et ma ei saa võtta  niimoodi ühe pudeli kaupa, vaid et mul on vaja,  et oleks ühte sedasama pudelit hästi palju. Aga paliveres siinsamas on ju ka klaasitööstus,  et siit oleks ju palju lihtsam lähem võtta. No seda aknaklaasi me kasutame ja ja klaasi tööstuses võtaks  ka hea meelega kaupa ja eriti nende prügikasti kaupa võtaks. Aga nemad ei taha niisuguse väikese ettevõtja tegemist teha. Ja sellepärast me klaasi, mis me tahame,  nagu selle pudelikilluga koos tegemiseks,  kasutada selle, me ostame sisse väiksematelt ettevõtetelt  näiteks Haapsus, parilaklaasist ja ja siis me oleme  ka teistes kohtades võtnud siit igalt poolt,  et et need, kes on nõus oma jääke müüma Aga millised kõige popimad esemed on, mida on kõige lihtsam müüa? Ma ei oskagi öelda, sinine lill see, mis läheb nagu kõige rohkem,  siis lambad lähevad väga hästi. Ei, kõik asjad tegelikult on sellised, et ei saa öelda nii,  et päris üldse ei lähe. Aga see valge selektiivklaas koos selle halliga,  mis mulle endale väga meeldib, et noh, et tundub,  et see hakkab pika peale ka teistele meeldima. Et vanasti oli küll nii, et ainult sinist lille kõik tahtsid,  et aga eks ta ole ka selline asi, mis nagu kõige selline  erksam on. Et klaasesemed on populaarsed ja kaovad vaateakendelt kiiresti,  tuleb töökojas teha pikki päevi. Urve on igapäevaselt abiks üks töötaja kuid  ka terve tema pere on töökoja tege. Kas see töötsükkel on ühtlane läbi aasta et. Toimub see müük ja tootmine nagu paralleelselt igakuiselt  ühtlaselt või on mingisugused nagu võnked ka. Ei ole, ega siin on ikka suured võnked, nii nagu ikka käsitöös. Et kevadest kuni jõuludeni on väga tihe ja kiire tööaeg. Ja siis jaanuar-veebruar märtsis on nagu selline rahulikum aeg,  siis on tavaliselt nii, et kus sisse nagu eriti midagi ei tule,  aga välja läheb väga palju. Aga siis me tekitamegi omale tavaliselt augu selle. Talvise perioodiga ja siis suvel ta täidame seda auku. Et seni on nii olnud, aga ma loodan, et ühel päeval on nii,  et sellist auku ei tekigi. Kuidas see siis võimalikuks saab, et siis mingid plaanid on? Siis, kui kaovad pangalaenud ära, siis enam ma arvan,  ei teki sellist auku ja inimene ju areneb kogu aeg  ja ma loodan, et ka mina õpin midagi juurde kogu aeg. Et siis äkki saab paremini sätitud need asjad. Harmoonikumi kohvikus käivitatud targa naise koolis  jagatakse perenaistele teadmisi, kuidas muuta pere elustiili,  tervislikumaks ja loodussõbralikumaks. Kosmeetika on naiste meeli alati köitnud  ja selgub, et kõige paremad vahendid valmivad oma kodu. Köögi, kuidas teha ise kodus palsamit? Juuksepalsamit ja. Et loomulikult võib alati osta, aga ostes ei tea,  et mis kraam seal sees on ja, ja ei pea hirmsasti vaeva  nägema ja, ja möllama nagu tavaliselt, nõiaköökides võib  lihtsalt minna külmkapi juurde, võtta välja kolm toiduainet  ja segada nad kokku ja ideaalne, väga hea juuksepalsam on  olemas ja need kolm toiduainet on munad,  soovitavalt muidugi vabakäigu. Munad, vabakäigu, kanade munad. Munakollast läheb vaja ühte. See on siis ühe korra jaoks, kui on normaalsed naised. Mehed saavad sauna võtta kamba peale kaasa lühikeste  juustega siis läheb seal supilusikatäis mett. Ja ja kolmas komponent on oliiviõli. Vot ei tee ja see on huvitav ja kõik on nagu üks-ühele umbes  supilusikatäis kõiki, et noh, munavalge või muna,  kollane tuleb siis terves tükis ja, ja, ja kui kreemil on  oluline see letsitiini ehk emulgaatori olemasolu,  siis siin on see muna oma letsitiiniga täiesti kohal. Ja lisaks sellele on munal veel hästi palju peaktiivseid  aineid sees. Mesi on väga hea, toidab ja, ja ka puhastab. Süvapuhastust ja, ja õli on ka see, mis on juustele  juukseläiget ja, ja, ja, ja toit toitmis toituse poolest üks parimaid. Ja, ja segada selle lusikaga lihtsalt kokku. Natukene nii, et tuleb selline ühtlane konsistents,  imelihtne on juustele ta valada, aga mis tehakse kõigepealt  pesta se juuksed ära šampooniga või millega iganes,  mida inimesed on harjunud kasutama ja siis  selle tavalise palsami asemel kus vahest võib olla ju  silikoone sees, mis teevad küll juustele  ka niisuguse kihi peale, aga nad ei ole. Noh, ta kahjustab pisut juust. Aga selline valvsam, panna kanda juustele,  lasta toimida võib-olla mõni minut ja loputada sooja veega  maha ja ongi juuksed läikivad, siledad, libedad  ja toidetud. Kas seda retsepti saab kuidagi ka muuta,  et mis, mis siia veel võiks siis panna ütleme,  kui, et muna on see alus, see põhi. Muna ja mesi on nagu need põhjad ja õli võib loomulikult muuta,  võib panna mis mis iganes õli, õli meeldib,  aga lihtsalt oliiviõli ongi tuntud oma headuses,  et ta just nimelt, et karva läikima paneb. Aga mida, mida võib lisaks panna näiteks,  kui on kõõm, võib tilgutada paar tilka rosmariini  ja ka siis tuleks siis see palsam sügavamalt hõõruda,  juukse juureni sisse pea ja, ja lasta siis toimida natukene pikemalt,  näiteks käia ära sauna, laval. Aga üle 100 kraadi ei soovita võtta leili,  sest siis teatavasti muna keeb ja valk koagaleerub. On on veel mingisuguseid võimalusi, mida,  mida tasuks proovida või mis mis oleks hea  või see, see lihtsalt. Noh, see on, see on selline hästi lihtne palsam,  retsept muidugi lihtsalt ainult meega määrida tasub  ka aga siis sa pead väga hoolikalt välja loputama,  et siis on ainult need meekasulikud omadused,  toi, toit. Ja siis ta puhastab, seapuhastust, teeb aga  siis on jah, soovitab väga korralikult mesi välja. Pesta, et muidu kui hommikul ärgata, siis võib padi pea külg  kinni olla jäänud. Korralikult tehtud aiatee on ilus ja muudab aias kõndimise mugavaks. Kuidas aga üht korralikku aiateed tehakse? Kas igat teed, olenemata materjalist tehakse ühtemoodi? Ja aluskatted tehakse kõikidel teedel ühtemoodi,  et need looditakse. Korraliku kaldesse kaks kuni kolm protsenti  ja tasanduskiht siis kõige lõpuks ja meil on praegu selles järgus,  et tasanduskihi sisse pannakse siis need niinimetatud metallsiinid,  mille peal siis aetakse ta absoluutselt tasaseks. Seda kontrollitakse siis loodiga. Lood pannakse kõigepealt ühe siini peale. Ja see mull peab olema nüüd pool mulli jälle  selle joone keskel. Nüüd aetakse see tasanduskihi materjal nende siinide pealt  siis tasaseks ja kui seda ei ole piisavalt,  siis tuleb teda edasi-tagasi liigutada, seda materjali siin. Nii et sinivahed saavad Täpselt täis. Siis võib selle ära tihendada. Tihendamist tehakse tald vibraatoriga või  siis käsitambiga. Ja seejärel uuesti. Sama protseduuri korrata ehk uuesti loodida. Ja uuesti käsitsi siledaks tõmmata ja siis saab laduma hakata. Käsitamp on niisugune riistapuu, millega saab peksta. See nüüd on kodu tehtud, nagu. Ja siit saab tampida niimoodi. Nüüd on see aluspind tugev. Ja tasanduskihi materjali tuleb panna rohkem,  kui teda on ette nähtud. Kui me tahame, et see kiht on kolm sentimeetrit,  siis tuleb meil maha panna viis sentimeetrit liiva. Ehitusliiva muidugi. Nüüd tõmbame uuesti siledaks ja kuna teda ei jätku,  siis peame ilmselt natukene juurde panema. Nüüd on aluskiht meil valmis. Ja me saame hakata kivi maha laduma. Servakivid tuleb tsementeerida täpselt samamoodi nagu  munakivi puhul. Siin midagi erilist ei ole, praegu me laome need lihtsalt paika. Ja siinid võib eest ära võtta. Sest tasapind on meil olemas. Servakivid laotakse nööri järgi paika. Ja jälgida välisserva, mitte siseserva. Siin on võimalusi, palju mustreid on väga palju võimalik teha. Teeme lihtsa. Vahelduva vuugi. Vahelduva vuugi puhul tuleb. Servades. Kas kivi valida või kivi klompida? Kuna me klompida ei või praegu siin meil jääb siia tühi koht ilmselt. Lihtsalt me ei saa siia midagi panna, jätame ta tühjaks. Lähme teisest reast edasi. Sama käib siin servas. Kivi kvaliteedist oleneb see, kui kiiresti te töötada saate. Ma pean seitse korda ühte kivi tõstma, selleks et saada hea Ja kui hea kvaliteediga kivi on, siis ei pea  nii palju vaeva nägema, siis nad lähevad nagu iseenesest. Aga kuidas ära tunda kvaliteetset kivi, kvaliteetseid kivi  tunneb ära sellest, et need küljed on enam-vähem sama pikad,  aga antud juhul neid kahte kivi nüüd võrdleme  või seda kivi siin ja siin siis need on silmaga näha,  et selle osa peaksime maha raiuma või ehk ära klompima. Me hakkame teda siin natuke peksma, ehk me peksame  selle lauajupi abil või prussijupi abil,  mis teil kättesaadav on. Võtad sellest kinni, et oma käsi haiget ei saa  ja selle peale taguda? Ehk algtasandust teha russi, abi. Nii nüüd me kontrollime, mis siin sai. Kas meie mull on selles kohas, kus me tahtsime  või ei ole, noh, on selles kohas, kus me tahtsime,  jah. Et vesi voolab Maja seinast eemale või siis ühele poole ära. Ei jää pidama. Ja sama kontrollitakse ka, kui me ajasime  selle kalde nüüd niipidi omal, siis peab see see olema endiselt. Pooles mullis ja kui see nii on, siis on tee õigesti kaldes  ja võime jätta tema rahule. Järgmine tööoperatsioon on siis puukide täitmine vuugiliivaga. Ja vuugiliiv. Ikka jälle kuiv. Ja vahele. Ja sõelmekiht on alati kuiv, nii et, et sõelmed lähevad  kergesti siia vuukide vahele. Aga kui sõelmed panna, kas siis tuleb panna ainult sõelmed  või natuke liiva ka või, või segamini? Siis paneme ainult sõelmed ikka, sest sõelmed olid seal all  ka juba siis ei ole liiva ja sõelmed segu ei ole vaja teha. Ja kui me paneme vuugiliiva, siis on siin all tasanduskihis  vuugiliiv ja selle vuugi vahel on ka vuugiliiv,  ei ole sõelmed. Kahte materjali ei maksa segamini ajada. Harjaga nii kaua üle, kui puhas tee tuleb välja. Ja kõige lõpuks tuleb siit alt vibraatoriga sellest kõigest  üle sõita, siis ta saab absoluutselt tasane. Siis on see valmis, jah. Ja kestab sadu aastaid. Järgmises saates Tarmo Tuvike kasvatas jõulukapsast Aga te saaksite ju tasu ka siis, kui näiteks viiks  selle kapsa turule. Müüks inimestele. Nii suures koguses ei ole turu peal mul mitte midagi teha,  ma arvan. Käisime vaatamas Püha Jakobi kirikut. Saaremaal. Kui tahta täna veel väljas toimetada, siis varsti on selleks  viimane aeg, sest hämarik on käes. Homme süütame advendiküünla ja vähemalt selle võrra on päev valgem. Järgmise laupäevani Sõida maale.
