Hiljuti allkirjastati leping, millega Eesti saab Euroopa
ühenduse rahastuste ligi 200 miljonit eurot,
millele riik ise lisab veel 30.
See raha on suurem kui Eesti riigikogu selle aasta
teedeehituse ja hoolduse eelarve, nii et üsna märkimisväärne maht.
Sellega tuleb valmis ehitada rail Balticu põhitrassi.
Kolme esimese lõigu alusehitised koos nende juurde kuuluvate
ristumiste ja liiklusSõlmedega. Keit Kasemets ütleb, et järgmisel aastal peaks olema
ehituses juba 50 kuni 70 kilomeetrit reaalset trassi. Alustatakse praegu siis muldkehadest ja kõigest sellest,
mis siis sinna juurde kuulub, et Rail Balticu siis seda põhitassi,
ala saab kasutada ka teisteks olulisteks funktsionaalseteks,
et sinna peaks tulema ka viibe optiline kaabel
Iideeühendusteks ja tõesti siis nii-öelda liidrite
ja päris raudtee valmis valmisehitamine tuleb järgmisse etappi,
et see on ikkagi üks terviklik raudteed,
kuigi seda ehitatakse siis kolmes riigis korraga
või paralleelselt, et siis kõik tehnilised nõuded,
tehnilised standardid peavad olema samad
ja samamoodi siis materjalid, mida siis ehitusel kasutatakse. Esimesena läheb töösse kolm lõiku, need on Loone alu 7,2
kilomeetrine lõik ülemiste soodevahe 4,8
ja Harju-Raplamaa piirilt Looneni üheksa kilomeetrine lõik. Et see ehitatakse kõigepealt siis nendes lõikudes,
kus siis kõik toimingud lõpule viidud, seda asja
ettevalmistus on tehtud, maad on siis riigile omandatud,
täna ollakse ka siis olukorras, kus see nii-öelda tassi
tehniline disain, et kuidas seda siis täpselt täpselt läheb,
on siis praktiliselt Eesti puhul valmis. Kinnitamata on veel trassi see osa, mis jääb Pärnust
lõunasse Läti piirini. On see selgus, kus tass liiguks, olemas on ka selgus olemas
selles osas, et kus saavad olema need nii-öelda kohalikud peatused,
kuskil see kiirrong Rail Baltic ei peatu,
aga kus siis inimesed saavad siiski rongi peale minna,
Läti on, lasid oma ehitushanke teinud põhidasi ehituseks
ja siis järgmisel aastal teatud lõikude hakkab ehitama
ja leedukad samamoodi juba tassi rajavad,
et nendel on selles mõttes muidugi lihtsam,
et nemad saavad ja esimesena luua ühenduse Poolaga juba
saada lisandväärtusega ja eks ka sellega koostöös Euroopa
komisjoniga niisugune pidev planeerimine ja,
ja töö käib, et, et kuidas 2030. aasta lõpuks ikkagi siiski
raudtee Tallinnast Poola piirini olemas oleks.
