Uisk on tõenäoliselt Eestis üks vanimaid traditsioonilisi purjelaevu. Ja selle ajalugu ulatub juba viikingi aega,  nii et kuskil 1000 aastat tagasi oli juba siin. Uisulaevaga? Võimalik. Siis kaitsta meie selleaegseid piire ja,  ja Muhu saarel oli Muhu maalinnus mille eest tõenäoliselt  ka siis need sõjalaevad Siin tiirlesid ja. Turvasid ka kaubateed ja vajadusel küsisid andameid  selle eest. Aga tuli siia uus võõrvõim peale ja ka Muhu saar  ja Saaremaa alistusid. Meil läks nii palju paremini, et meie saartel jäi  purjelaevandus alles ja muutusid funktsioonid  ja endisest sihvakast. Sõjalaevast sai siis kaubalaev. Uisu. Algne tähendus oli siis astäht oli tal ees,  huisk tähendas ussi oma selle sõjalaeva kuju järgi oli  siis ka Ussilaev. Uisu selline traditsioon ei ole kuhugi kellegi peast. Ära ununenud kuid laeva ennast lihtsalt siin pärast 1920  viiendat aastat enam polnud, kui mootorlaevad pakkusid. Piisavalt palju konkurentsi ja majanduslikult ei olnud otstarbekas. Kuid siis paar aastat tagasi küpses see mõte  ja nii me otsustasimegi siis üheksateistkümnend sajandi  laevamudelite järgi selle uisu taastada. Ja meie taastame praegu seda versiooni sellest suurest  kaubalaevast siis ja loodame, et järgmisel aastal  ka on ta juba vees ja teeb neid samu tegusid,  mis siin sajandeid tagasi. Olemegi nimetanud selle uisu pärandi taaselustamise projekt. Praegu on siis käsil raiutud kaared või sule. Kuna uisk on nii suur, siis kaared tulevad enamasti kahest jupist. Raiutud kaar on ta sellepärast, et enne teda tehti kirvega. Tänapäeval on meil veidi moodsamad moodsamad kirved. Tööd on selle asja küljes nagu palju, et  selle ühe kaare tegemisega Võib meil aega minna ikka kaks päeva. Paadiehituse juures meeldib mulle kõige rohkem ikkagi puutöö  plastikpaati ma ei olegi kunagi teinud ja tõenäoliselt ei  hakka kunagi tegema ka. Meie laeval on Langutus lehisepuust ja lehis on hangitud Siberist  ja lehiseplangud kinnitatakse kaarepuude külge  siis puidust naagritega. Siin uisukoja ees on võimalik tahuda külastajatel uisunaagleid. Jäädvustada oma nimi sinna ja tahuda need  siis kaarepuusse. On teada, et oli siis vähemalt neli uisusulast laeva peal. Et uisusulasid, rakendati aeruta Amisel tõsi küll, kaua keegi vist seda suurt laeva jaksanud  aerutada küll oli selleks siis neli aeru  ja vajadusel ka kaasati reisijad. Samuti suur puri, kahvelpuri, mis juba kaugelt eristas  teistest laevadest uisku. Siis. Uisul see puri tuli üles vinnata ja seal oli kindlasti jälle  uisusulaseid vaja. Laev on kogu pikkusega umbes 19,5 meetrit. Ja laius on tal 5,5 meetrit. Et kindlasti oluline on just, et sügis on üks meeter,  see annab talle eeldused ka väikesadamates silduda  ja madalates lahti. Põhiline uisusadam on siiski nagu ajalooliseltki kogu. Kuid. Igapäevaseid marsruut oleme kavandanud Orissaare vahet. Kus reisid toimusid kuni 1895. aastani, mil siin Väina Tamm ehitati? Ja nüüd oleks jälle põhjust uuesti siis laeva laevaga  Saaremaale saada, et kui hästi läheb, siis käivitame  ka uisuliini. Virtsu ja kuivastu vahel oleks ju tore vahelduseks praamile  saada hoopis purjetee abil üle siia saartele. Muhulaste jaoks on ta ajalooliselt alati olnud kui selline  üks suuremaid sümboleid. Selline purjelaev. Annab kindlasti lindu ka noortele. Uuesti jälle merendustraditsioonidega kaasa minna. Ja nii on ka meil siin ju uisupoeg. Kus siis noored saavad harjutada kätt ja teha  siis väikese uisu, ühest kalapaadist käib praegugi seal  siis paadi triivimine ja. Ja. Ja siin väikesed kõpitsused ja siis tuleb taglastus sügisel  peale ja loodame, et siis usupoeg võib-olla on tegelikult see,  kes esimesena Nüüd siin uisk oma sajandite pikkuste traditsioonidega  kaasas ka maapealseid tegevusi. Tekkisid uisukõrtsud uisusadamad. Ja ka selline huvitav nimi, nagu uisusaun tekkis. Ja nüüd see uisusaun paljudele tähendab kindlasti mingit pesemisvõimalust,  aga saartel oli see Koht, kus siis kalurid ja meremehed siis ööbisid. Ja meie oleme ka selle siia püsti pannud. Samuti on seal rannarahvakaubad väljas. Ja nende rannarahvakaupade Kaupadega soovime ka minna siis tulevikus laeva laevaga  teistesse sadamates. Vanasti oli sellest Väikeses hoones siis uisuootepunkt pidi ootama õiget ilma  millal see ilm siis saabub, et saab merele minna? Ja, ja ka vanadel aegadel oli uisuootepunktides  siis kaubandus. Ja siis sellest saigi nüüd see idee, et et seda seda uuesti taastada. Avasime siin väikese käsitöökaupluse rannarahvakaubad üles  on ehitatud meil siis see väike poeg ka,  nii et et asjad näeksid välja, nagu oleks meremehed need  merelt kaasa toonud. Et on kapteni aardekirst, kapteni leiunurk  ja kapteni sahvri nurk. Uisukõrts ajalooliselt oli koht, kus siis inimesed said  ööbida hiljem ka siis keha kinnitus, et oli see võimalik. Ja uisukõrts on kogumas vanada turismitalus. Nii nagu vanasti käidi, siis hobustega peatati uisukõrts. Otsuse oodati laeva siis tänapäeval teiste vahenditega,  aga siiski seal on kõik eeldused selleks,  et pikemalt puhata ja kas või oodata siis,  kui uisk jälle saabub ja uisu peale ronida samuti meie  uisukõrtsis teeb siis seal peremees, uisuõlut  ja uisuõlu on nüüd küll selline asi, mida teevad paljud juba  uisu laulust ei rõõmusta mind mootorpaat,  vaid uisuahtris õllevaat. Ja ka meil on kindel soov, et laeva ahtris oleks  siis õllevad. Ja see õlu on ka sellise eriretseptiga tehtud. Lauale sai siis pandud tõeline muhulase toit tuulis  ning kala. Kõik meie esivanemad on selle toidu najal üles  kasvanud ja nii läheb see aga järjest edasi.
