Me korjame siit siis ühte rapsi peamist kahjurit,  ta on selline väike must mardikas, aga massidena teeb ikkagi  päris olulist kahju. Põllumehele. Kuidas muuta taimekaitsevahend massihävitusrelvast täpseks? Priks. Kuskil taamal varjatud külalistena hirvede pulmas. No praegu on vanadel hirvepullidel samasugune aeg nagu  noortel meestel kevadel. Metsvindid panevad puistud laulust kajama. Siin põllul õitseb raps tähtis põllukultuur,  mida parema saagi saamiseks pritsitakse taimekaitsevahenditega. See aga hävitab lisaks kahjuritele ka kasulikku elurikkust. Kuidas muuta taimekaitsevahendit massihävitusrelvast täpseks snaipriks,  seda uurime täna koos Eesti maaülikooli teadlastega. Mida te siin oma tudengitega rapsi põllul toimetajate? Me vaatame siin praegu, kas rapsi põllul on kahjureid ja,  ja põhimõtteliselt praegu küll otsime Hiila mardikaid,  kes on siis üks põhilisi rapsi kahjureid  ja ja, ja miks me just rapsi vaatame, on see,  et tegelikult raps on tohutu hea taim. Putukad armastavad rapsi, siin on on palju  nii erinevaid liblikaid, kärbseid, kiletiivalisi,  meemesilasi, kimalasi ja erakmesilasi. Kimalased ja erakmesilased aitavad rapsi tolmeldada,  aga meie vaatame siis ühte rapsikahjurit,  mis on hiilamardikas ja, ja proovime neile  siis otsida sellist liigispetsiifilist, taimekaitsevahendit. Me korjame siit siis ühte rapsi peamist kahjurit naeri,  hiilamardikat, kes siis nii-öelda õiele koputades võiks  siis siit välja kukkuda, et ta on selline väike must  mardikas ja tema siis on selline kahjur,  kes siis tuleb põllule tavaliselt siis nii-öelda rohelise  punga faasis, kui raps alles nii-öelda hakkab seda õiepunga  moodustama ja ta tuleb ja nii-öelda toitub sellest  rohelisest õiepungast, siis mis selles halba on siis? No halba on see, et siis ei arene sellest õit,  palju vähem on siis nii-öelda kõtresi, mille sees oleks seemneid,  millest siis toota õli näiteks või siis biokütust. Nii et see on ikka selline rapsikahjur ja põllumehed,  siis pritsivad taimekaitsevahendit. Just. Just tavaliselt siis nii-öelda enne õitsemist teostatakse  nii-öelda hilamardika vastu kõrjet et tavaliselt juba  siis nii-öelda kui raps õitseb, siis hiilamardika vastu ei  ole enam mõtet pritsida, et õitsemise hetkel,  kui ta siin taime peal meil on, siis ta lihtsalt sööb  õietolmu ja teatud nii-öelda teadlaste nii-öelda uuringutest  on selgunud, et tegelikult ka tolmeldab. Ta on nii pisike, ju ta on, päris väike jah,  siit tegelikult ei ole nagu palja silmaga isegi näha,  et palju kahju. No neid tuleb massidena, ma võin ühe vaadata,  kas ma saan käe pealegi et, et ta täitsa nagu selline väike,  aga, aga massidena teeb ikkagi päris olulist kahju. Põllumehele. Nüüd me näeme seda pisikest hiilamardikat,  eriti lähedalt, kust me teame, et see on see kahjur,  kes, keda me ei taha rapsi peal näha. No rapsi peal tegelikult esineb meil isegi kaks liiki. Ja neid visuaalselt saab eristada selle järgi,  et ühel on tunduvalt punasemad jalad ja lisaks on ühel  olemas jalal niisugune väikene sakk Eestis tegelikult  tiilamardikaid on hinnanguliselt võib olla isegi 50 liiki,  kuna nad on väikesed ja välimus on niisugused küllaltki igavad. Kui neid niimoodi vaadata. Kuigi siis väike lähedalt paistab selline sadelev isegi. Ja tal ongi see hiilamardikas niisugune kergelt hiilgav  läige ja tal on väga armsad niisugused nuiaga tundlad,  mida ta liigutab seal, et see siin on praegu surnud meil,  et et siis ta tõmbab nad ka jalad omale keha ligi enne  suremist ja siis ka need tundlad, et ta nagu see eriline ilu,  nagu jääb siis nägemata, kui juba surnud on. Aga see raps talle väga meeldib, et ta on kohastunud  selle rapsile ega tema ei tea, et ta inimeste jaoks  nii-öelda tuska teeb. Jah, ega ta meil teeb siin põllumehele tuska just siis,  kui on see rohelise pungafaas. Et aga õnneks on ikkagi see teadlikkus palju tõusnud,  et kui raps juba õitseb, et siis põllumehed enam seda  pritsima ei kipu. Et nad on teadvustanud seda, kuidas tekib,  kuidas areneb resistentsus, et neil võivad kaduda vahendid,  millega seda tõrjuda siis kui tegelikult on ohtlik aasta. Sest enamikel aastatel on kevad see, mis reguleerib ära,  millal ta tuleb ja kui raps juba õitseb,  siis ta enam kahju ei tee. Selleks, et luua põllumeestele liigi spetsiifiline  tõrjevahend naeri hiilamardika vastu kasutavad Eesti  maaülikooli teadlased molekulaargeneetikat,  täpsemalt RN ehk geenivaigistamise meetodit. Kui spetsiaalselt hiilamardika jaoks välja töötatud  taimekaitsevahend satub koos toiduga tema organismi,  surub see maha tema valgusünteesi ja mardikas,  hukkub teised rapsil toituvad ja tolmeldavad putukad. Kahjustada ei saa. Kui te olete need mardikad põllu pealt kokku kogunud,  mida te nendega tegema hakate? Kõigepealt määrame ära, et meil üldse on õige liik,  keda me tahame uurida. Seejärel me hakkame söötmiskatsega peale,  söötmiskatse eesmärk on putukatele suu kaudu manustada  Terenaad ehk kaksikahelalist ribonukleiinnapet. Mis peaks siis vaigistama vastavat keeni,  et putuka keha ei toodaks auku ja sureks ära,  mis see tarkus seal taga on? See tarkus on liigispetsiifika, see, selleks,  et toota valku vajame me siis teatud ühendeid oma  organismist ja meie tegevus siis on see,  et vaigistada teatud geenipiirkond. Et organism ei toodaks valku. Ja teiseks on see, et me üritame kiirendada  selle efekti ja selleks me kasutame siis imepisikesi osakesi,  mis on nanoosake kesed, mis tegelikult aitavad organismil  paremini omandada seda sernad, mida me siis kasutame selleks  lisaks kaitsevad ka välismõjude eest. Küsimus on ka selles, et missugust kontsentratsiooni neile manustada,  et missuguses doosis seda tesse ränna anda. Et kas, kas piisab kõrgematest doosidest  või madalamatest doosidest, et see on ka üks oluline asi tegelikult. Kas selliseid näiteid teiste kahjurite osas on juba maailmas olemas,  et neile just spetsiifiliselt on see tõrjesuunatud? Ja kartulimardikas, et kartulimardikat on lihtsam uurida  ja tema uurimine, kuna ta on lihtsam siis on  ka jõutud tulemuseni. Paremini ja tänasel päeval on siis Ameerikas põldkatsed. No nii, mis ruum teil siin on? See on siis kontrollitud keskkonnaga kasvukapp,  kus me hoiame siis oma Rapsitaimi vastas kasvufaasis, kus me tahame neid kasutada  ehk siis rohelise punga staadiumis. Praegu, kui põllu peal tõesti on juba õitsvad,  siis siin on kevadel Mis te nendega tegema hakkate? Meie pritsime neid lahusega, millest üks  siis on paljas lahus ja teine on siis nanoosakestega. Laseme putukad peale ja vaatame, kuidas putukas reageerib,  et kas meil on samasugune suremus nagu toitmiskatse puhul  või ei ole, lisaks sellele me vaatame ka,  kui suur on tegelikult see taime kahjustus pärast seda,  kui see putukas on seal olnud. Et üks asi on putuka suremus, teine osa on kindlasti see,  et kui isegi kui putukas seal on ja ta ei sure,  aga samas kui ta ei kahjusta, siis on kasu ju. Mis see lõppeesmärk lõpuks on ikkagi teile? Õppe eesmärk oleks see, et põllumehel oleks lisavariant  sest kui me vaatame praegu, siis me näeme seda,  kuidas neil on aina vähem taimekaitsevahendeid,  mida nad saavad kasutada. Ja need taimekaitsevahendid on valdavalt  ka sellised, mis on kahjulikud teistele organismidele. Ja me sooviksime sellist taimekaitsevahendit tulevikus  või vähemalt võimalust neile, mis siis ei oleks ohtlik  teistele organismidele. Õlitaimed raps ja rüps on Eestis populaarsed põllukultuurid  mida 2022. aasta seisuga kasvatati kokku 86-l 1000-l hektaril. Raps on üks intensiivseima taimekaitsevahendite kasutusega kultuure,  millele pritsitakse nii putuka kui ka seenevastaseid mürke. Üks asi on taimekaitsevahendit, nii-öelda spetsialiseerida  ainult kindlatele liikidele, aga kas on võimalik  ka üldse mitte rapsile kaitsevahendit panna  ja saada head saaki? See on väga hea küsimus et põhimõtteliselt ma  nii tahaks öelda ja. Sest et see, mis, millega saaksime ka kahjurite arvukust vähendada,  on looduse panus sellesse, et loodus ise Hoiab kahjurite arvukust all. Kahjuks on meie põllumajandusmaastikud muutunud üha enam  ja enam monotoonsemaks. Hästi mugav on teha suuri nelinurkseid ühe kultuuri põlde. Aga see, kui me võtame need maastikuelemendid  põllumajandusmaastikust ära, siis sellega koos me võtame ära elupaiga,  nende kahjurite, looduslike vaenlaselt. Maastiku elemendid ongi needsamad ribad,  vaheriba, servariba, põllud. Olema nagu liigendatud siis nende rohtsete ribadega  või siis puud ka siin, et mida püsivamad  ja mida mitmekesisemad mitte ainult üks tüüp,  rohtne riba, vaid ka sellised puudega või  siis kivihunnikud, kus, kus on ka üksikud puud,  metsaserad, pisikesed salud ja kõik need pakuvad nüüd  erinevaid elupaiku erinevatele siis potentsiaalselt  ka looduslikel vaenlastele, aga ka siis Looduslikele tolmeldajatele, nii et meil peab olema loodust,  ka põllumajanduses, metsikut loodust, sest see on meile  endale kasulik. Kui me suurendame looduse osakaalu me ei peagi kasutama  taimekaitsevahendeid põllul ja meil on ka toit on puhtam,  keskkond on puhtam, inimesed on tervemad,  et järjest paremaks läheb. Käes on varasügis ja ma olen loodusfotograaf Paäro  Metsandiga Hiiumaal, et jäädvustada punahirvede pulma. Kuidas siis on para, kas sa saad alati pildi kätte  või vahel ka avaldavad hirved sind üle ka? Oo jaa, seda, et nad nüüd üle kalad, seda juhtub tihti,  et et on, on see siis tuule suuna muutusest või,  või tuleb mõni. Niisugune kepsakas sokk, kes reedab minu asukoha  või on see rongad ükskõik milline lahendus nendest hirved  oskavad looduse märke lugeda ja, ja suudavad meid vältida,  küll nad tahavad. Ühe õnnestunud pildiõhtu valem küllap on osati see,  kui hästi on luure tehtud. Ja kindlasti, et esiteks juba ainuüksi selle koha peale  tulekuks ma käisin mitmel õhtul kuulamas,  kas siin üldse mingisugust hirve häält on. Ja teine asi on see, et kui päevasel ajal käia,  kui hirved ise ei liigu siis selles kõrges rohus,  mis on heinamaade servas, on alati näha nende liikumise jälgi. Tõesti ju sügavas rohus käigurajad ja siin on pikik ki  heinamaa serva ja täpselt samamoodi ka siit on näha,  et siit on üle tuldud ja, ja isegi peatatud  ja kõik on rohi on maha tallatud. Et kui sellist rada siin vaadata, et siis on noh,  selgelt siin on pikk liikumine olnud. Õhust maapinda vaadeldes torkavad hästi silma loomade käigurajad. Siin piirkonnas valitsevad taimtoiduliste faunad punahirved  ning võib arvata, et vähemalt osa nende liiklusest on  rohurindesse jätnud äratuntavad jäljed. Ka varahommikul hirveluuret tehes nägime üle metsatee  tõtanud noort hirvepulli. Tähendab, nad on lähikonnas olemas? Mis aeg siis praeguse pulma kirvede elus on,  kuidas nad oma päevarežiimi ei toimeta? No praegu on vanadel hirvepullidel samasugune aeg nagu  noortel meestel kevadel et pea on laiali otsas ja,  ja kõik ülejäänud mõtted on, on tahaplaanile surutud ainult  üks huvi võimalikult palju enda geneetilise koodiga järglasi. Ja tänu sellele nad on mõnevõrra ettevaatamatumad ja,  ja tihtipeale ei pane tähele oma suures tiirasuses kõiki  muid märke, mida tavaliselt hirv ettevaatlikult jälgib. Kuidas siis olla nii, et hirvede jaoks olla nähtamatu? Esimene kõige tähtsam osa on see, et olla kindlasti alla  tuule küljes. Et tuul, tuul tuleb hirvede. Poolt nii, et meie lõhn ei jõuaks neil linnast,  et see on esimene indikaator, mis nad ära ajab,  kui just ei ole kiiret liikumist või muud sellist asja. Aga, ja teine asi on see, et allatuule küljes olles  ka helid ei ulata vastu tuult kuigi kaugele,  miks ta kõik, mis see siis võib-olla kaamera klõps või,  või mõni muu asi. Aga oluline on lihtsalt katsuda sulanduda natukene taustaga  kokku kuna üldjuhul hirvlaste nägemine ei ole väga täpne,  ne ja terav, nad näevad küll kiireid liikumisi  ja selgeid kujundeid, mis eristuvad ümbrusest,  aga siis lihtne varje, mis on tõmmatud mõned võrgud kuskile ette,  sellest täiesti piisab. Selle taga ei tohiks ka ei valjus helisid  ega ka kiireid liigutusi teha sest siis tekib niisugune  korrapäratus või muutus, mis on liiga järsk. Aga vaatame korra lähemalt ka, milleks me  siis ennast oleme siin valmis pannud? Siin on suur hulk, vist öeldakse maakeeles kamo võrku,  oksi oleme siia sättinud parasjagu ja siis on ikkagi siia  kamo võrgu sisse mõned avad jäetud just fotoobjektiivi jaoks. Selgita seda ka natuke lähemalt. Ja noh, selles mõttes, et juba ainuüksi objektiivi kõrgust  reguleerides oma heledate kätega kuigi ei ole kindaid käes  soe ilm on siis siis igasugune niisugune teist värvi  liikumine selle kamavõrgu taga võib tekitada niisugust. Mingisugust ehmatust, et ei pruugi olla ainult hirm,  kes meile siia täna tuleb ligi. Aga, aga see kamavõrk iseenesest tuule käes vaikselt liigub ja,  ja sellega ta imiteerib teataval määral niisugust kõrget  rohtu või põõsast. Ja sellest tegelikult täiesti piisab, et sellises täpselt  samasuguses situatsioonis on tulnud hirvepull mulle  paarikümne sammu peale koos lehma ja, ja mullikaga ilma  ühegi probleemita, kuna ka samamoodi tuul oli sealtpoolt  siinsamas kohas ja siis lamas sinnapoole 30 sammu eemale  maha ja, ja mürgas seal poolteist tundi jutti. Nii et põhimõtteliselt sellisest lahendusest täiesti piisab. Oluline on see, et ise tuleb vait olla ja kannatlik  ja rahul. Päero, mida sa soovitad nüüd veel kaameraga valmisoleku  puhul jälgida, et just see pilt ei jääks saamata,  kui ühel hetkel loomad ilmuvad? No esimene asi kindlasti, et oleks just hiljaaegu tehtud  või ka natuke tagant tehtud valgustusdlikkuse pilt,  et kui kõrge on iso, kui lahti on ava, sest säriaeg on see,  mida loomade liikumise puhul üldjuhul alla keerata ei taha,  nii kaua kui vähe, kui võimalik on ehk siis õhtuti  valgusolud muutuvad tihti ja kiiresti. Ja pidevalt peaks kontrollima, et seda valgust on selles  kaadris piisavalt, et ei jääks pimedaks,  et ei jääks pimedaks, sest noh, enamus kaamera mudelid ei  võimalda siis väga palju dünaamilist ulatust  ehk siis varjualasid hiljem välja tuua nii et sinna müra ei tekiks. Et see on üks suur probleem või noh, üks suur oluline asi,  mida teha, teine kindlasti on see, et millega üks noor  pildistaja või esimest korda loomajahile minev pildistaja  peaks arvestama. Et unustage ära kõik, mis on inimeste pildistamisest  tänapäeva stuudiotes välja mõeldud. Loom on tähtsam kui teie, ehk siis objektiiv peab olema  märgatavalt madalamal kui, kui see subjekt,  keda pildistada ja kas kadreerimise puhul on  ka mingisugune selline, ütleme lihtne valem. No lihtne valem on kindlasti see, et katsuda ta panna noh,  kui on võimalik, siis panna ta kuskile kolmandiku oma kaadris. Tihtipeale tulevad needsamad suured loomad meil siin  nii lähedale, et see ei õnnestu, siis tuleb teda teha pigem  portreena katsuta, kõik ära mahutada või kui  ka kaugelt pildistada, siis tänapäeva kaamerad üldjuhul  annavad sulle võimaluse, et seda pilti saab hiljem pisut kroppida,  ühte, teist või kolmandat pidi. Aga ongi vist see aeg. Mina ei keegi varsti juba pesta siit metsast  ja ei või teada, et aeg on, aeg on sealmaal. A. Mina olen ka siia veel kaamera objektiivi peale sättinud,  sellise mõnusa. Kaitsevärvuses materjali. Ja. Kõige olulisem on siis jääda loomulikult märk amatuks  loomade suhtes ja võimalikult vähe siis teha asjatuid liigutusi,  kui juba loomad peaksid välja ilmuma. Ja siis lasta loodusel ja olustikul kulgeda täpselt nii,  nagu üks hirvede pulm ette näeb. Tere. Tee. Päeva me oleme nüüd siin mõnda aega oodanud  ja mis on tavaliselt see sinu jaoks märguanne,  et nüüd hirved tulevad. Esimene märguanne tavaliselt on see, kui,  kui on kuskilt kaugemalt metsast kosta esimest hirvepulli  meeratust et tavaliselt korra või paar meergab seal kuskil  metsa sees ja siis otsib omale tee lageda peale. Ja, ja seda me ootame, tavaliselt on see viimane tund enne  päikeseloojangut ja, ja siis jääb ta siia pooleks ööks,  aga meil kahjuks valgust pildistada ja filmida ilmselt  nii kaua ei ole. Kas tundub nii, et igal sellisel oma piirkonnal on niisugune  üks ja võib-olla kõige vägevam hirvepull  kes siis seal oma territooriumi hoiab ja sealsete naissoost  hirvedega kõige rohkem suhtleb ja üldjuhul küll,  et üks on nii-öelda valitsev pull ja tema ümber tihtipeale  on niisugune noh, kuni kümnene punt nooremaid hirvi,  kes, kellest nii mõnedki tõenäoliselt on tema enda  järeltulijad ja tema valitseb suhteliselt raudse rusikaga  tema läheduses, igal juhul teistel hirvedel emastele asja ei  ole kuskil eemal võib alati olla ka mõni noorem pull,  kes suurte pealike võitlusest eemal hoiab  ja mõne lehma siis nii-öelda enda võrku meelitab,  et selliseid asju ikka juhtub looduses. Ja pole hirved näole andnud, mis sa arvad,  milles põhjus võib olla? Praegu on äärmiselt keeruline seda öelda,  et miks keegi ei ole ennast näole andnud. Et, et ei ole ei soku liikumist, ei metskitsede liikumist,  ei ole hirve emandat ega, ega mullikat. Ja ei ole ka pulli, et kas on siin olnud eile õhtul  või täna hommikul hirvejaht käimas või on mõni muu selline põhjus,  et seda on väga keeruline öelda, et ennem kohapeal  tiirutanud merikotkas ja, ja kisanud rongakari viitab pisut  nagu sellele, et on hiljuti jaht olnud. Aga eile õhtul ma veel kuulsin siin hirve meergeid,  nii et lootus oli, et ta on siin olemas. On kuulda, et erinevate hirve pullide hääled kaiguvad kuskil taamal. Nad ei ole veel välja ilmunud. Ootame natuke veel. Päike on õige pea loojas ja. Palju enam, selle valgust pole jäänud. Miski jäi ikkagi tulemata ja ma hakkan aru saama,  mida sa alguses mõtlesid sellega, kui sa ütlesid,  et On aega vaja. Samas on kuulda taamal neid metsades nagu pidevalt laulmas. Ehk siis kuskil nad on siin olemas. Ja selleks, et nüüd tehnika on korras Koolitus tehtud, kõik asjad on olemas, pisut õnne vaja ja,  ja tegelikult lihtsalt seesama tuleb aega võtta. Kuid ootamatult tabas meid üllatus. Ajal, kui me õhtupimeduses veidi nukralt varustust kokku pakkisime,  astus meie suunas vägeva sarvekrooniga. Hirvepull. Tuli vist näitama, kes on siin valitseja. Hirveisandast jääb meile kustumatu mälupilt  ning vastupandamatu soov veel midagi sellist kogeda. Meie ligi 110-st metsalinnust on just rasvatihase suurune metsvintse,  kelle ta ma ei kujuta kevadet ja suve esimest poolt ettegi. Kuigi rasvaantsu sitsikleiditamist ja ronkade pulmamänge  võib kohata juba hilistalvelgi, kuulutab minu jaoks  kevadhooaja avatuks siiski metsvindi laul. Kuna rahvasuus metsavahiks kutsutud metsvindid on niivõrd  häälekad ja isaslinnud välimuselt silmapaistvad võiks neid  näiteks põldvarblase araka või rasvatihase kõrval tunda igaüks. Metsvint on ka salu lehelinnu kõrval suvisel ajal Eesti  arvukamaks linnuliigiks. Seega ei pea teda pikalt otsima. Olenevalt aastast võib pesitsemisel rakkes olla kuni kaks  miljonit paari. Kui aga hommikust õhtuni laul vaid metsvinte jälgida hakkab  küllap kõrvu, et eriti valjuks muutub laul siis,  kui metsvindile vastavad vähemalt kaks tema liigikaaslast. Kevadises linnukooris annavad laulu valjuselt  ja sageduse tooni just nimelt metsvendid. Need linnud, kes on eriti hoogu sattunud,  võivad oma metsavahi laulu tunni jooksul esitada sadu kordi. Metsvindi huvilisel tasub leida paik, kus laulavad  lähestikku mitu metsvinti. Sellistes metsanurkades ei pruugi neid inimesele liialt  tähelepanu pöörata, vaid tegelevad aktiivselt territooriumi  kaitsmisega liigikaaslaste eest. Metsvint ei pea otseselt metsast otsema,  vaid teda võib kohata mitmesugustes puistutes. Looduslikest puistutest on metsvindi meeliselupaikadeks  mitmesugused halllepikud kuuse ja lehtpuudega,  pangametsad sooviku ja lodulehtmetsad ning vanad laialehised metsad. Ei tasu üllatuda, kui mõnikord ka noorendikes  või suisa rohkete seemnepuudega raiesmikel jalutades vaatab  vastu metsvindipaar. Isaslinnud saabuvad sageli märtsi lõpus. Lõpus ja sagedamini aprilli alguses nädal peale seda,  kui isaslinnud endale sobivad territooriumid on paika pannud  võib arvukamalt rehvata ka tuhmpruunika sulestikuga emaslind. Nende kohustuste hulka kuuluvad nii pesaehitus,  munemine, haudumine kui poegade toitmine. Viimase juures abistab siiski ka isa. Emaslinnud valivad pesapuuks sageli kuuse,  aga väljastpoolt kasetohu, ebemete või hallsamblikega  vooderdatud pesi võib silmata ka teistel okasja lehtpuudel. Vargsi toimetavad vanemad poegadele toidupalu  ja hoolitsevad nende eest mõnda aega ka pesast lahkumise järel. Kuigi metsvintidele mekivad seemnedki, haaravad nad soojal  ajal noka vahele pigem putukaid ja lülijalgseid  ning nendega toidavad nad ka poegi. Niikaua, kuni käsil on territooriumi hoidmine,  kostub kaunist metsvindi laulu ja sekka muidki kutsehüüde,  mis metsvinte puusammaste keskel reedavad. Enamasti sulgevad isaslinnud noka juuli esimestel päevadel,  kui on tarvis juba teise kurnaga tegeleda. Järel kui laulmise lõpetavad viimased metsvindid Eesti arvukamad sulelised justkui metsadest kadunud kuigi  lahkuvad alles sügisel.
