Tere eetris on portaal, tehnoloogiakommentaaris heitab
Kristjan Port.
Umbes kahes kolmandikus arenenud riikide leibkondadest elab
inimeste kõrval lemmikloom.
Enamasti on selleks koer või kass.
Sagedamini on lemmikuks koer, keda leidub pea pooltes kodudes.
Kassidega. Kodusid on natukene üle veerandi.
Esinemissageduselt umbes kuuendikuga koerte populaarsusest
on kolmandal kohal akvaariumikalad. Kalade kohta teave puudub, mida eelmisemalt põhjusega.
Seevastu 85 protsenti koerte ja 76 protsenti kassiomanikest
loevad neid pereliikmete sekka.
Lemmikloomade lisandumine peredes on olnud aastaid
tõusutrendis luues aluse suurele ja kasvavale ettevõtlussektorile.
USA näitel moodustasid viie aasta eest lemmikloomadele
tehtud kulutused 90 miljardit dollarit aastas.
Eelmisel aastal olid loomas sõbra ülalpidamise kulud juba
136 miljardit USA dollarit. Kasv seega 34 protsenti.
Neli viiendikku omanikest kinnitavad, et loom vähendab üksildust.
Natukene. Üle poolte nõustusid, et lemmikloom aitab leida kontakte. Teiste inimestega tänaseks juba noored täiskasvanud
ehk niinimetatud põlvkonna kes on sündinud aastatel 95 kuni
2012 ja aastatel 1981 kuni 1996 sündinud Y-generatsiooni esindajatest.
Paljud peavad lemmikloomalapse rolli täitjaks.
USA-s mõtleb nii 53 protsenti tset ja 41 protsenti
y-põlvkonna liikmetest. Mida ilmsemalt täidab karvane pereliige aukumis suureneb
seoses madala iibe ja üha hilisemaks lükatud esimese lapsel sünnitamisega.
Lemmikloomade omanike vaheliste suhete mõju.
Üksilduse uurinud teadustöid koondavas metaanalüüsis.
Leiti, et Covid pan, epideemia suurendas lemmikloomade omamist,
reetessis inimestes suhtlusvajaduse kasvavat rahuldamatust.
Enamus kasside ja koerte omanikest vestlevad neljajalgsete pereliikmetega.
Eksisteerida. Siiski märgatav vaher koeraga konverseerib 85 protsenti omanikest,
kui kassist tajub vestluspartnerit 68 protsenti omanikest.
Loomade aju lähemalt uurides võib üsna kindlalt väita,
et inimeste jutust nad aru ei saa.
Omanik aga sellele ei mõtle. Sest tema vajab suhtluspartnerit või vähemalt elab usus et
neljajalgne kaaslane on nõus lahendama probleeme rääkides
mitte kätega käppade või hammastega.
Karvase kaaslase omanikest natuke üle poolte usuvad,
et loomad mõistavad neid inimestest paremini.
Piiratud suhtlusampluaaga loomad pool piisab illusiooni
toitmiseks ja suhtluse kinnituseks rõõmsast olekust.
Vahet pole, mida inimene räägib. Aitab, kui ollakse kohal ja liputatakse saba
või tehakse häält. Küll inimene ise mõtleb, mida ta looma käitumisest välja loeb.
Keegi ei soovi jääda rumalaks olukorda, millest enamasti
sünnib järeldused.
Loom teab rohkem, kui räägib või kehakeelega,
edastab mobiilsidearenguga lisandusid võimalused loomadega
kaugemalt suhtlemiseks.
Tehnilise kanali kaudu. Lemmikloomaga ühendust umbes iga kuues seitsmes ameeriklane.
Enne kui tehnilise arenguga jätkata, olgu ära toodud ka
negatiivse tõdemuseni et umbes pooled koeraomanikud
kahetsevad looma koju toomist.
Probleeme olevat koerte puhtusega reisimise ajaks hooldaja leidmisega,
sõprust õõnestavad halb õppeedukus, kasvatuslikud probleemid
ning pidev haukumine ja lõpuks ka üpris kallis arstiabi.
Samas kinnitab koera algupärane hankimine ju igatsust
neljajalgse kaaslase järele. Võib tehniline areng avada uue kvaliteedi.
Tänaseks on paljud midagi kuulnud või näinud robot kor Aibost.
Nukusuurune plastikust tegelane oskab matkida päris koera,
aga ilma mainitud puudusteta. Aastate eest tabas Aivo fänne shokui robotkoera valmistaja
Sony otsustas tootmise 2000. Neljandal aastal lõpetada toona küll lubati müügijärgsed
teenused tarkvara, uuenduste ja tagavaraosadena lakkavad
alles aastal 2016. Kuid siis, aasta hiljem 2017 otsustati tootmine uuesti käivitada.
Inimesed vajavad kaaslast ja Aivo tõestas,
et tema selleks sobib.
Plastikust koera saab umbes 3000 dollari eest.
Oktoobri algus võis koera mällu laadida värske tarkvaralise
iseloomu mis rikastas koera käitumist ajal,
kui istub elektripistiku otsas. Bioloogilises mõttes toitmise ajal.
Omanikul on võimalik aastas 300 dollarit maksva pilveteenuse
kaudu näha, mida kunst koer teeb, õpetada trikke,
kontrollida tema tervist ja talletada hingevarukoopiaid.
Nende üks suur omadus on veel puudu.
Võimalik, et selle saab esmalt endale Aivo Suur-Ameerika sugulane.
Posten benemixi loodud 75000 dollarit maksev suur robot kors. Sai tarkvara uuendusega kaasa jätkebetenelia suhtlusmudeli
ja oskab nüüd rääkida näiteks pott töötada giidina.
Ja varasemalt on hirmuäratav. Paningi jõulise välimusega tegelast kasutatud politseitöös.
Tõenäoliselt loeb sinises värvis pott edaspidi enne
hammustamist kodanikele nende õigusi.
Ja nii võib juhtuda, kui mõni inimene on jätnud koduse
robotkoera hooletusse sest lähitulevikus suhtlevad
teiskoerad omavahel sõnatult interneti vahendusel. Käskides inimesi korralikkusele kuula varasemaid portaale R2 L2.
