Mina olen Mikk Pedaja. Olen muusik ja fotograaf ning kutsun teid siia Soomaale  Riisa rabasse. Praegu on selline mõnus sügis, ma olen siin rabas hästi  palju käinud kuidagi see on see koht, kus ma tunnen,  et ma saan lasta mõtted lendu ja lihtsalt olla loodusega ühes. Ta on küll laudteega ja nii-öelda inimeste poolt juba ära märgistatud,  kuid siin siin on metsarajad ja, ja üleüldse,  kui siin inimesi ei ole, siis siin on väga,  väga hea olla. Kuidagi selline erilise väega koht. Ma mäletan ühte hommikut, kui ma tulin siia suvisel varahommikul,  see oli sellel suvel, mäletan, et ma kõndisin sinna väikse rabatornini,  tegin seal omale väikse hommikusöögi. Aga millegipärast ma ei suutnud ikkagi üldse kaamerat käest  ära panna, sest et nii ilus oli kogu aeg,  et pidi kogu aeg nii-öelda filmima ja pildistama. Aga siis mingi hetk ma tajusin, et panna lihtsalt korra  kaamera käes ära ja vaadata seda hetke, mis on  ja kui ma seda tegin, siis ma hakkasin märkama ühte lindu,  kes kogu aeg tiirutas, püüdis putukaid, siis ma ikkagi  lõpuks võtsin ka fotoga kätte ja sain temast sellise ägeda foto,  kus ta täpselt pea ees alla Vee poole lennates püüdis ühe putuka kinni  ja see oli üks eriline moment. Jaa. Sügis on alati selline põnev aeg, kus tuledki sellest suve  mõnusast soojuse, st hakkad rihtima vaikselt sinna jahedama poole. Ma tunnen seda, et näiteks suvel ma enda nagu stiili  muusikat on palju raskem kirjutada kui näiteks sügisel. Et sügisel mul on palju lihtsam minna nagu rohkem sügavuti  või sisse. Igal aastaajal on oma oma lõhn ja praegu  ka hingates sisse tunned seda sookailude raba lõhna,  et kuidagi selline hea värske tunne tekib alati,  eriti just septembris. Oktoobris tekib siuke sügise karguse värskuse lõhn,  et täna hommikul oli ka eriline esimene härmatis,  et külmad tulevad. Looduses käimine annab mulle iga kord sellise tunde end et  Ma saan kuidagi nagu puhtamaks ja sellel on  ka suur seos muusikaga vahel, kui ma tunnen,  et, et stuudios istumine väsitab ära, siis on väga hea tulla  lihtsalt loodusesse ja sa saad ikkagi ennast loominguliselt väljendada. Kuna seda pimedat aega tuleb aina järjest rohkem juurde,  siis. Hea on käia vahel looduses, et saada mõtted puhtaks,  et see on kuidagi nii lihtne, et sul ei ole vaja teha 1000  retriiki läbi, et saada nii-öelda kuidagi mingisugust  hingelist kosutust, et seda Eesti loodus väga hästi pakub. Minu arust.
