Looduskaitseala moodustamise eelnõu kooskõlastusringile
saatnud kliimaminister Kristen Michal teatas,
et loodusväärtused vajavad kaitset ning sellel alal
kaevandamist ei tule.
Ehituslubjakivi varud asuvad seal umbes 600-l hektaril.
Kui võtta aluseks üksnes Harjumaa kolme aasta tagune kaevandusmaht,
jätkuks neist varudest 46-ks aastaks.
Keskkonnaametisse on eelnevatel aastatel jõudnud üks maavara
kaevandamise ning kolm geoloogilise uuringuloa taotlust. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanad
singel ütles looduskaitseala moodustamise otsust kommenteerides,
et killustiku toomine pealinna kaugemalt on kindlasti kallim,
aga Sõrve alaväärtused on hindamatud. Sellisel alal leidub väga erinevaid elupaiku,
nii loometsi, loo niitusid, laanemetsi, Soometsi kui ka niite,
aga ka vanajõgesid, rabad, sood, silmad 25,
linnuliik. Kaitsealuseid on seal lehitud,
sealhulgas kuus erinevat liiki kakke öökull.
Et ala on väga väärtuslik. Harku vald tegi ettepaneku looduskaitseala moodustamiseks
juba 2006. aastal.
Harku vallavanema Katrin Krause sõnul on see loodusväärtus
vallale väga oluline. Täna Tallinna vahetuses läheduses paiknev selline rohkem kui
2000 hektari suurune maa-ala on ikkagi piirkonnas ainus
terviklikult säilinud kompaktne loodusmassiiv.
Ja sellel on nagu erakordne roll loodusliku mitmekesisus
püsimisel ja Harjumaa elanikele nii puhkevõimalusega kui ka
tegelikult loodushariduse pakkumisel, nii et see
loodusmassiiv on tegelikult täna Harjumaa kopsud. Mäetööstusettevõtete liidu juhi Rein Voogi hinnangul mõjutab
looduskaitseala moodustamine tugevalt nii mäetööstust,
teedeehitust kui ka ehitusmaterjalide tootmist. Praegusel hetkel käivat ju Harju- ja Raplamaa ehitusmaavarad,
et teemaplaneeringu arutelud ja nüüd keset teemaplaneeringut
siis ministeerium otsustab, et teeme kusagile kaitseala.
Ehk siis meil on see nii-öelda Nabala Nabala kaks null jälle
võetakse üks hästi hea ja suur tükk kõrgemargilist
ehituslubjakivi ära ja samal ajal isegi keeldutakse
arutlemast võimalikke kompromisse ühildada kaevandamist ja,
ja looduskaitselisi eesmärke. Voogi sõnul jätkub Harjumaal ehituslubjakivi praeguse
seisuga viieks kuni kaheksaks aastaks.
Mitmed karjäärid on tema sõnul tootmismahte ka teadlikult vähendanud,
et varu jätkuks kauemaks.
