Tere kõigile aiasõpradele käes on juulikuu aasta ilusaim
ja enamasti ka kõige soojem ning vihmavaesem aeg.
Ehkki suuremad aiatööd, et peaksid olema tehtud,
siis tegelik elu ei pruugi reeglite järgi käia.
Mida teha ja kuidas teha siis, kui on tarvis südasuvel taimi
ümber istutada?
Kuidas toimida, et nii-öelda valel ajal ümber istutatud
ilutaimed ei saaks hukka vaid juurduksid
ja kasvaksid uues kasvukohas? Edasi? Olen kutsunud stuudiosse Helga taimeaia perenaise
ülli Reina sildniku kes jagab meile nii mõnegi hea nipi,
kuidas sellistes olukordades toimida.
Tere ülli Reina. Tere, Eva, et kui me nüüd räägime siis sellest,
et ootamatud olukorrad ja taimede ümbertõstmised siis
võib-olla on isegi oleks siin paslik meelde tuletada,
et meil ei ole sugugi väga kaua olnud võimalik taimi soetada
ja istutada potitaimedele.
Alati julgustame kuni külmadeni istutama,
niikaua kuni labidas maha läheb.
Ehk siis taimi on ju alati istutatud ja sugugi mitte ainult
kevadel ja sügisel. Kui nüüd tänavu aasta peale mõelda, siis juuli on nüüd
alganud ja võib-olla isegi natukene poetab meile siin vihmaga,
maa on tegelikult nii pipar kuiv.
Ma pigem räägin rohttaimedest kui suurtest puudest,
mille istutamist ma muidugi niimoodi kesksuvel väga ette ei võtaks. Ehk siis tuleb terrassi ehitus, meil kõigil on juhtunud.
Ja mingil põhjusel kuskil puu kukub maha.
Me peame ühest peenrast teise peenrasse taimed kolima.
Nüüd juhul, kui me teame seda umbes nädalakese ette.
Kas me saame teha mingeid ettevalmistavaid töid?
Et taimed oleksid juba enne nagu sellises heas konditsioonis,
et nad ei paneks võib-olla tähelegi, võib-olla äkki suurema
mullapalliga kui tavaliselt. Kas me võiksime taimedel juba eelnevalt mõned juured läbi lõigata? Kindlasti, et esimene asi on kindlasti see,
et sügavalt läbi kasta, see tähendab tõesti sügavalt,
et kui, kui te teete seal taime kõrval kaevamisproovid,
siis ei ole see mitte kaks sentimeetrit pinnast,
mis on lihtsalt märjaks tehtud vaid mitmel päeval järjest
tulebki see taim täiesti läbi kasta.
Ja kui nüüd läheb juba istutamiseks, siis noh,
üks võimalus on küll mõelda, et kui see taim ongi nii suur,
et siis võib-olla ongi nüüd sega paslik mõelda,
et, et võib-olla on ka see hetk, kus siis ebasobival ajal küll,
aga saapad teda jagada, ehk siis me ju nagunii oleme
sunnitud rohttaimedest rääkides tagasi lõikama taime. Et see taimed, ümbertõstmine ja need suured pealsed ei
kurnaks seda juurt ja ta saaks tegeleda juurdumisega.
Siis see on nüüd siis see koht, kus me saame ka vajadusel
seda taime poolitada. Ehk siis kõigepealt kasta taim ja nähtavasti ka kogu peenar
tugevalt läbi.
Siis lõika pealsed maha, see on vist see koht,
mis, mis on kõige valusam. Ja seda inimesed pelgavad teha, on see kas heki istutamine
või on see rohttaimede ümberistutamine tegelikult Me taime
sellel hetkel aitame kõige rohkem sellega,
sest vastasel juhul need pealsed lihtsalt kuivataksid selle
juure ära ja taim ei suudaks juurduda. Ja siis vist peaks ka ja kuulajatele meelde tuletama,
et püsilille istutades või püsilille soetades.
Me tegelikult soetame juurt, sest püsilill teeb igal aastal
ja teinekord vajadusel ka hooaja jooksul mitu korda uued pealsed. Just see on kõige olulisem, et me tegelikult oleme teadlikud,
et, et me ei vaja neid imeilusaid priskeid,
pealseid. Niisiis, järjekord näeb välja selline, kastame läbi,
lõikame pealsed maha ja siis, kas me saame ka eelnevalt juba
kuidagi teha, nii et me lõikame mingi nädal varem taime
ümbert nagu ringi juured lahti, aga teda päris maast veel
välja ei ei tõsta.
Kas see aitaks meid? Meid aidata, et aga rohttaimedest rääkides ikkagi võib-olla
olulisem on ikkagi see kastmise pool ja kui me oleme ka
selle juure nüüd läbi kastnud korralikult
ja meil õnnestub mõnikord on ka siis mitme mehe rammu vaja
teda sealt välja tõsta, siis hästi oluline on see taim viia
varjulisse kohta Ta hoolitseda selle eest,
et mõnikord ta mahub mõnda, et kus oleks võib-olla lihtsam
teda kasta ja kontrolli all hoida. Kui seda ei ole, siis kasvõi mõni suurem plastkast
ja sinna ümber siis lahtistele, juurtele,
mulda puistates kuni järgmisesse kohta istutamisel need
taimed tegelikult taluvad seda täiesti normaalselt.
Ja see ei saa taimedele kindlasti saatuslikuks,
et ta nüüd mingiaeg on maa seest välja tõstetud.
See kogemus on mul endal olemas ja lõpuks ka taimede
paljundamiseks lõppude lõpuks kasutame samameetodid ja,
ja ikkagi ka seda tehakse südasuvel, vajadusel olenevalt liigist. Kõige, kes aednikuna töötavad, töötavad ikkagi esmaspäevast reedeni,
eks ole ju kaheksast viieni ja, ja nii kõik suvekuud järjest.
Et siis sinu jutust ma saan aru, et teine nõks on see,
et kohe keset päist päeva ei tasuks sinna uude istutusalasse
päikese kätte taime vast viia. Pigem mitte jah, et ja, ja kas see koht üldse valmis on,
et kui see, sa tõid näite, et, et see on nagu terrassi ehitus,
siis me tõenäoliselt uue istutusala tahaksime võib-olla
selle terrassi ette tekitada, et nädalaga võib-olla siis
usinad töömehed teevad selle terrassi meil valmis
ja me saamegi planeerida selle terrassi kõrvale siis selle
uue istutusalal nendesamade taimedega.
Seniks me need taimed lihtsalt viimegi varjulisse ja,
ja korralikult kastetuna nad tegelikult saavad hakkama,
aga me peame leppima, et sellel aastal tõenäoliselt me väga
ilusaid pealseid ei näe. See-eest aga järgmisel ja kindlasti ja tegelikult annab
selline ümberistutamine võimalusega hankida uusi taimi,
teha natukene muudatusi, eks ole. Ja istutusskeemi saame muuta ja, ja just nimelt,
sest minu soovitus on alati, et kui meil on kiusatus
ja me tahame hästi palju põnevaid taimi omale soetada paraku
ühe liigi või sordi kasutamine suurema massina mõjub alati
eriti palju rahulikumalt ja sümpaatse maalt kui selline
kirju kollektsiooni.
Miks terrassi ääres, kui me räägime kujundusest,
et mis ei tähenda seda, et kollektsioonaiatee võiks väga
ilusad olla. Aga, aga see, see hetk annab jah, selle võimaluse siis,
et, et meil ongi võimalik sama liigilisi taimi siis nagu
suurema grupina kasutada, kui me ei ole seda juba enne teinud. Läheme nüüd istutamise juurde, kui siis südasuvi on käes
ja päike ikka lõõskab.
Millise aja me peaksime istutamiseks valima,
et kui me välja kaevatud taimed ütleme, kas potistame
või paneme nad taimekasti ja siis me saame nad ju viia varju.
Aga peenar ei pruugi meil varjus olla.
Ja kui nüüd läheb, siis nii-öelda mullapalliga taimede
istutamiseks peenrasse. Millise aja, kas me mõttekas on? Hommik või siis õhtu, et keskpäeva kuuma ajal võib-olla tõesti,
see ei ole väga mõistlik, sest et see kastmine,
see oleks ka nagu kastmisvee kui ressursi raiskamine,
et et kindlasti õhtune kastmine ja, ja kindlasti hommikune
kastmine on, on nagu oluliselt mõttekam ka siis,
kui me kastame tavalisi istutusalasid, mitte ainult nüüd,
ümbertõstmise hetkel on keskpäevane kastmine suhteliselt v ressursi. Kas me peaksime ka uue istutusala varem läbi kastma? No see oleks mõistlik, kui, kui on jah, selline aasta nagu,
et meil on siin pipar, kui muld, siis, sest nagunii pinnas,
mis on siis loomulik, vee liikumine on, on nagu lõpetatud
nii-öelda maas sonkimisega, nagu seda võiks öelda,
et kapillaarvesi ju enam ei liigu normaalselt
ja sellised taimed on siis ka kohe ohustatud
ja rohkem selle põua käes juurdunud taim saab hakkama
sellised pikad põuaperioodid. Et seal tuleb küll väga tähelepanelik olla,
et see pinnas võiks juba enne olla märg,
sest vastasel juhul see, see kuiv pinnas imeks meie kastetud
taime juurte ümber selle vee ära.
Ja seda me ju ei taha, et meil on lihtsam,
kui see pinnas on juba enne korralikult kastetud,
tahenenud küll, aga korralikult sügavalt kastetud. Aga see vist ei vabasta meid istutamise ajal. Ei kindlasti mitte, seda tuleb ikka pidevalt teha
ja loomulikult on abiks ikkagi.
Koore purusse võib suhtuda negatiivselt või positiivselt,
aga, aga elu on näidanud, et sellise eks neid on ka erineva
fraktsiooniga ja välimusega.
Et selline peenema faktuuriga koorepuru igal juhul ta aitab
niiskust hoida või mis tahes muu multšimaterjal,
mis meil on vastuvõetav, aitab niiskust hoida
ja nendel taimedel kindlasti palju lihtsamalt juurduda. Mina olen kasutanud ka nõksu, et kui ma olen taimed ümber istutanud,
ma siis ma olen neid teinekord ka päikeses järgmisel paaril
päeval ka varjutanud ka neid väheseid pealseid,
mis on, on sinna jäänud.
Ma olen natukene varjutanud, kui on ette teada,
et need järgmised päevad sellised kuumad
ja päikeselised on.
Kas ma olen teinud õigesti? Ja loomulikult, sest et ikkagi selle päikese eest,
mis siin tänavu aasta oli, oleks võinud oluliselt rohkem
taimi kaitsta, sest et minu kogemus on see,
et minul nii taimeaia poole peal kui oma laias see külm,
kõle tuul ja see intensiivne kuri päike,
nagu ta tänavu aasta nii pikalt oli väga paljud meil täiesti
külmakindlad ja vastupidavad taimed tegelikult said
kannatada just alles kevade, külma tuule
ja päikese käes. Paljud inimesed kipuvad olema ülihoolitsevad
ja arvavad, et, et iga häda vastu aitab väetis.
Et kui me nüüd võtame selle taime, tahame ühest kohast teise istutada.
Kas me peaksime väetama, kui ja millega väetama
või me peaksime sellest hoopis hoiduma? Mina pigem hoidun sest et stimuleeriksime sellise järsu
väetamisega kiiresti teepealseid kasvama.
Ma arvan, et juurtele lihtsalt ei mõju hästi,
ma ei oska olla botaaniliselt seda kõike selgitada,
miks see nii on, aga see on lihtsalt minu kogemused.
Muidugi, siin on ju küsimus, eks ole, et kas me istutame
tavalisse normaalsesse mineraalmulda või kasutame me
nii-öelda poekoti mulda, mis on siis tegelikult ju
neutraliseeritud turvas? Selles mõttes on küll vahe, aga kui me räägime tavalisest aiamullast,
siis ma hetkel kohe väetamise vajadust küll ei näe. Just et lämmastikurikkaid väetisime, tegelikult me vist siis
peaksime hoiduma ka, aga istutuse sügisväetis,
mis sa arvad, kas selle kasutamine võiks aidata taimel
paremini juurduda? Sügisväetisest on kindlasti selles mõttes juba abi,
et ta aitab taimel nagu talvituma minna.
Ja, ja eks ta tegelikult ju rohttaimedest rääkides
tõenäoliselt ka kõikidest taimedest, keda ümber istutame,
siis tegelikult juurdumine toimub nii kaua,
kui on temperatuur pluss, siis ta võib olla aeglasem.
Aga nii kaua, kui on ikkagi plusspoole peal temperatuur,
Need taimed, kogu aeg juurduvad. Selge suur tänu ülli Riina sildnikule, et ta meie
kuulajatele kasulikke näpunäiteid jagas.
Järgmine aiatarga saade on eetris juba nädala pärast.
Kuulmiseni.
