Näitleja Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele.
Veel kuu aega läheb päev lühemaks, öö läheb pikema.
Kas see on raske pime aeg ja see tähendab,
et toataimi ootab ees niisugune karm katsumuse aeg on vähe valgust,
sageli me kastame taimed üle või vastu pidime üldse unustame
neid hooldada.
Jaan Vetik, Tallinna botaanikaaiast.
Mida praegu silmas pidada, et meie toataimed selle raske aja
kõik üle elaksid ja ja oleksid kevadel jälle niisama heas olukorras,
kui nad sügisel. No esimene asi, mida võiks silmas pidada,
on see, et ei maksa üle pingutada.
Eks paljud inimesedki tunnevad praegusel ajahetkel,
et hommikul ei taha üldse silmi lahti teha
ja tahaks talveunne jääda.
Ja, aga noh, kahjuks ei ole see enamasti võimalik,
et peaks tööl käima.
Aga toalilledele võiks ikkagi sellise väikese talveune võimaldada. See siis tähendab toataimede keeles seda,
et, et võiks nad tõsta võimalikult jaheda koha peale.
Selline jahedam, aknalaud.
Ideaalne oleks sellistel päris troopikataimedel temperatuur,
selline 18 kraadi subtroopikataimedele noh nagu näiteks
loorberipuud sidrunipuud, noh selline 15
ja vähemgi kraadi ja püüda siis selle jaheda temperatuuriga
ka kastmist natuke kokku tõmmata. Esiteks siis see jahedus sunnib nad puhkama,
siis vähem vee hulk sunnib nad puhkama ja siis nad ei veni
talve jooksul välja, nad ei raiska ilmaasjata oma energiat,
kui seda aga ikkagi kuidagi teha ei õnnestu,
siis tuleks kastmisega natuke saab ikka koomale tõmmata.
Aga siis tuleks nad tõesti tõsta võimalikult valge koha peale.
Et valguse puudus on ikkagi talvel talvel väga ränk
ja teine asi, kui on tahtmist ja viitsimist,
siis võiks külastada ka mõnda elektrilambipoodi
või aiakeskust. Võib-olla tasuks mõelda päikene taimelamp teda talvel toetama,
oleks ka võib-olla päris hea mõte. Kas taimelamp peab olema siis kohe seal aknalaua kohale
ja taimedele võimalikult lähedal? See natuke sõltub sellest, milline pirn seal lambis on.
Kui tegemist on LED pirniga, siis need võivad olla ikkagi
kaunis lähedal.
Aga kui tegemist on mingisuguste muude lampidega,
mis lisaks valgusele ka soojust eraldavad siis peaks
arvestama ka sellega, et jahete oma taimi mitte ära kõrvetada.
Selle sõna otseses mõttes. Valgusega seoses on soovitatud, et aknad ikkagi oleksid
puhtaks pestud, mille äärde mett, taimed tõstame,
et päeval on kardinad akna eest ära lükatud
ja et taimelehti, mida annab pesta, et ka need oleksid
tolmust puhtaks pestud. Ja sellest on absoluutselt kindlasti suur abi
ja see on, see on vähim, mida me saame teha
ja noh, eks endal on ka talvisel ajal natuke puhtamat
aknatega natuke rõõmsam olla, nii et Kastmise juurde tagasi tulles veel see alailma küsitakse
minu käest, et aga kui sageli siis tuleb toataimi kasta
ja ma ei oska vastata. Kõige mittemidagiütleva kõigem vastus on see,
et nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik,
aga minu jaoks on selline rusikareegel see,
et kui te kahtlete, kas kasta või mitte kasta,
siis ärge kastke.
Kui on selline kõhklusemoment, võib-olla ei peaks,
siis ilmselt ei pea.
Üldiselt toataimedele tasuks kord nädalas sügavalt silma vaadata. Ta võis sügavalt poti vaadata või sinnaga näpp sisse suruda
ja kui siis on kuiv, siis kasta, kui ta ei ole kuiv,
siis vaatame järgmisel nädalal uuesti, eriti talvisel perioodil.
Ja noh, ei piisa sellest, kui ma katsun näpuga mullapinda,
et võiks selle näppu ikkagi mulle sisse lükata,
et see on ju see, kust taimed tegelikult oma niiskuse saavad.
Kaks sellist naljakat näpunäidet on see,
et tõstke oma potti. Kui see tundub kerge, siis võib-olla peaks kastma,
kui see pott tundub raske siis vast ei ole mõtet.
Ja teine, mis toimib eriti hästi savipottidega,
on see koputage sõrmenukiga vastu savipoti seina,
kui see niimoodi heledalt, kui kirikukell vastu kõlab siis
võiks kindlasti kasta.
Kui see kõla on selline mütmik mütt, las ta siis olla. Tuletame veel kord meelde, missuguseid toataimi tuleks aluse
kaudu kasta. No nii palju, kui on erinevaid kasvatajaid,
nii palju on ka erinevaid strateegiaid ja kui teile
ja teie taimele on kõik senimaale sobinud,
ärge jumala eest hakake midagi ümber tegema,
see on põhiline, mida tavaliselt soovitatakse,
siis jah, nüüd aluse kaudu kasta on siis näiteks Sand
pooliad ehk aafrika kannikesed siis nüüd mida siis hakatakse
palju müüma. Kohe-kohe tulevad nad turule, on jälle alpikannid,
nendele ka ei meeldi, kui niiskus, vesi jääb nende lehtede
ja õite vahele.
Ja noh, samamoodi igasugused sibullilled ka nendele ei sobi,
kui vesi nende sibulasoomuste vahel sisse sajab.
Aga põhimõtteliselt, kui te olete harjunud ikkagi oma taimi
pealt kastma, siis ettevaatlikult tohib ka neid taimi pealt kasta.
Kui te olete harjunud kõiki oma taimi Alt kastma,
siis saavad ka need tavaliselt pealt kastmisega taimed hakkama,
et lihtsalt et tuleb oma taimi jälgida, et
ega ühte ainuõiget teed ei ole. No võtame siis kiiresti läbi ka kõik need jõululilled,
mida kohe hakatakse vastastikku kinkima.
Jõulutäht, jõulukaktus oma rullis. Alustame siis jõulutähest, mis on siis juba aastaid olnud
kõige populaarsem õitsev poti taimaailmas üleüldse.
Tema puhul tuleb kindlasti jälgida seda,
et kui teda poest koju toote, oleks ta korralikult pakitud,
et ta teel poest koduni külma ei saaks ja et ta ei jääks
kuskile külma tuule tõmbuse kätte.
Vot nemad on selles suhtes tõesti tundlikud ja,
ja kui on mingisugune jamada, võib teil täiesti rahulikult
ühe õhtuga kõik lehed maha visata. Tema puhul tuleb ka jälgida seda, kuna neid aiandites
kasvatatakse testi suhteliselt massiliselt.
Ja need potid on kaunis väikesed ja enamasti nad on siis
turbasubstraadis ja seal noh, nagu mingeid varutoitaineid
eriti ei ole, et siis kindlasti tuleb jälgida seda,
et see jõulutäht saaks korralikult kastetud
ja tõesti võiks tallaga turgutuseks natukene aeg-ajalt
väetist anda niimoodi paari nädalaga ka. Ja kui taimega nagu kõik, kui hästi ja kenasti läheb,
et siis need ilusad värvilised lehed võiksid siin täiesti
vaata vahel kevadeni vastu pidada ka mitte üle kasta,
ka mitte üle kasta, et ega seda ei taha ükski taim.
Kui me räägime nüüd jõulukaktus, sest sest esimene küsimus
on tavaliselt alati see, et kas ma võin oma jõulukaktust
keerata või ma ei või oma jõulukaktust keerata,
võib ikka, aga oodake selle keeramisega niikaua,
kuni esimesed õied hakkavad lahti minema,
kui tulevad esimesed siuksed, tillukesed hernetera
või viljatera suurused õienupud oled, märkate neid tooma
taime peal. Katsuge ennast kuidagi talitseda, et lase Timesis olla.
Aga kui juba esimesed õied hakkavad lahti minema,
siis on need õienupud juba nii suured, et siis nad neid enam
eriti maha ei loobi.
Siis võib temaga juba ühest toast teise jalutada
ja jaga aknalaua peal õied siis toa poole keerata,
et seda kõike kena vaadata.
Ta oleks. Ja noh, loomulikult ka teda õitseajal ei,
ei maksaks kindlasti kuivale jätta. Nendest õitest aurub ikkagi kõvasti rohkem niiskust kui
tavaliselt jõulukaktus, sest nii et ja samas kui tulevad õienupud,
et ka natuke väetist ei tee, paha seegi teda turgutab.
Kui me nüüd räägime oma Rüllisest või siis ratsuri tähest,
kellest on jah, meil ka saamas juba tõsine jõululill,
siis temaga niimoodi, et teda tuleks samamoodi
ettevaatlikult kasta.
Aga no ütleme, et sellel õitseajal väetamine talle
tegelikult suurt midagi ei anna. Tema puhul toimub õitsemine ikkagi eelmise kasvuperioodi
jooksul korjatud varu, et arvel ja see varu võetakse kõik
sibulast ja praegu on isegi sellised moodsad oma Rüllise tootearendused,
ratsuri, tähe tootearendused, kui sibul ongi kaetud sellise
kuldse sädeleva vahaga ja siis inimene saabki siis oma selle
vahaga kaetud Amar üldise ratsuri pähe panna aknalaua peale,
ilma igasuguse mullata, siis ta õitseb oma varuainetest
ja oma varu niiskusest ära ja siis ega sibul on ka paraku
omadega läbi, tema turgutamine võtab siis palju aega. Aga kui teil on kenasti potis kasvav taim,
siis lihtsalt ettevaatlikud kasta ja tema puhul on siis tõesti,
niikaua kui ratsuri tähel lehti peal ei ole siis tõesti ettevaatlikud,
kas ta on selline võlusõna, et kindlasti mitte jätta teda
kuskile juuripidi vette või kastmisega üle pingutada? Räägime mullast ka üks minu tuttav vahetas kontoriruumi
kliendid tõitele palju lilli, muuhulgas ka orhideesid käpalisi.
Ja siis hakkas juhtuma see, et mullapind hakkas hallitama.
Mu tuttav üritas alguses seda mullapinda koorida,
asendada uue värske mullaga, aga ikkagi see hallituse jätnud
toataimi maha, milles on viga ja kuidas sellest üle saada? Esimene asi, ma kahtlustasin seda, taimede omanik on selline
kerge kastmiskäega, ta kipub taimi natukene üle kastma
ja siis kipub seal mullas seentel liiga hea olema
ja kogu mulla orgaanika kipub korraga mädanema minema
ja sellest elavad seened väga hästi.
Esimesena ma ütleks, et jälgige oma kastmishooldamis režiimi,
et võib-olla saab kastmisega natuke tagasi tõmmata.
Vahel võib juhtuda see, et selles mullas ongi mingisugune
sees enamasti need mullaseened ei ole toataimedele kahjulikud,
kuna enamasti nad ikkagi tegutsevad ja elavad mullas olevast
kõdunevate orgaanikast, siis saavad need seened taimedega
üsna kenasti läbi ja lihtsalt vaadata oodata. Ja ühel ilusal hetkel, kui mullas kõduneb orgaanika otsa saab,
siis lõpetavad ka need seened oma elutegevuse.
Kolmas tee on, on siis tõesti see, et kui on näha,
et taimed ennast ikka tõesti viletsalt tunnevad
ja see seen ikka seal kuidagi laamendab ja sehkendab
ega siis jää muud üle, kui see taim ikkagi potist välja lüüa
ja uue mullaga uuesti ümber istuda siis on näha täpselt,
mis seal mullases toimub, kas seal on mingeid mädanevad juuri,
kas seal on mingit mingit jama või miskit paha
ja siis loomulikult ei tohi siis ka neid taimi sellesse
samasse potti ümber istutada tagasi. Need potid tuleks kindlasti korralikult,
et kui tahate ikkagi sama potti kasutada korralikult kuuma
vee ja rohelise seebiga üle pesta, võib-olla isegi kaalium
permanganaadi lahusega üle pesta või noh,
tõesti veel parem, kui saaks kasutusele võtta uued potid.
Loomulikult ei tähenda see seda, et noh,
need potid tuleks ära visata, et korralikult puhtaks pestes
saab nendest täitsa asja, et kõige lihtsam variant on
näiteks selline, et kui teil on savipotid,
siis võtke mingi suurem plekk pang ja pange savipotid sinna,
pange kallake, pange keev vesi peale. Ja siis järgmisel hommikul saad potid ilusasti kenasti
puhtaks pesta, on potid, desinfitseeritud
ja puhtad ja ei ole ka loodustreti saastatud. Siin tekkis omavahelises vestluses veel see mõte,
et võib-olla on kontori siseviimistluses midagi
või laminaatparketi või selle mööbli puitimitatsiooniga,
mis tekitab hallitust. Ruumis maid taha, kas seda eriti hästi uskuda,
pigem nende tänapäevaste moodsate viimistlusmaterjalidega on
probleem vastupidine, et nad on kõik igasuguse elusa vastu
niivõrd ära immutatud.
Et see kipub juba kontoris töötavate inimeste tervisele.
Kui me nüüd siis loeme ka mingisuguseid aiandusblogisid,
siis üsna kõrgel kohal on alati artiklit sellest,
millised taimed igasuguseid kontori õhus levivaid kemikaale
kõige paremini omastavad ja õhku puhastavad. Kui on, ütleme, selline keskmine maja või kontor
või kord. Ma ei tahaks seda väga uskuda,
tõhust midagi tuleb.
Aga kui nüüd tõesti on näha, et ka, et kuskil seina vahel on
mingisugused hallitus või seeneribad, et siis see ei ole võimatu.
Aga sellisel juhul eeldab see juba ka lisaks taimede
ümberistutamisel reeglina tõsist majakirurgiat ja,
ja see on juba väga-väga kallis lõbu. Väga head nõuanded täna hommikul kõikidele toataimekasvatajatele,
nii et Jaan Vetik, palju tänu, aga palun kuulajaga,
kohtume jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
